[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

hirv : hirve : hirve 'metskitsest märksa suurem, saleda keha, kõrgete jalgade ja pikakoonulise peaga sõraline (Cervus)'
balti
leedu širvis 'hall hobune, kimmel'
preisi sirwis 'metskits'
liivi īra 'metskits'
Salatsi liivi ira 'täkk'
vadja irvi 'põder'
soome hirvi 'põder'
isuri hirvi 'põder'
Aunuse karjala hirvi 'põder'
lüüdi hiŕv(i) 'põder'
vepsa hirvoi 'põder'
Varem on laenatud balti tüve indoiraani vaste, sarv.

hurt : hurda : hurta 'pika kitsa pea, saleda kere ja kõrgete jalgadega jahikoer'
vanavene hŭrtŭ 'hurt'
liivi ūrtta liitsõnas ūrtta-piņ 'hurt'
soome hurtta, hurtti 'ajukoer; suur koer; hunt'
Aunuse karjala hurtu 'metsloom, metsaline'
karjala hurtta 'suur paksukarvaline koer'
On ka oletatud, et noorem laen, ← vene hort 'hurt'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hott 'hurt' .

kurg : kure : kurge 'suur, pika noka ja kaela ning kõrgete jalgadega lind (Grus)'
liivi kurg 'sookurg'
vadja kurtši 'sookurg'
soome kurki 'sookurg'
isuri kurki 'sookurg'
Aunuse karjala kurgi 'sookurg'
lüüdi kuŕg 'sookurg'
vepsa kuŕǵ 'sookurg'
saami guorga 'sookurg'
ersa kargo 'sookurg'
mokša karga 'sookurg'
neenetsi χǝŕo 'sookurg'
eenetsi kori 'sookurg'
sölkupi k͔ara 'sookurg'
kamassi kuruju 'sookurg'
matori körüh 'sookurg'
Uurali tüvi. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt sumeri kur-gi 'hani', akadi kurkū 'hani'.

kõrges : kõrgese : kõrgest 'kandseen (Collybia)' kõrkjas

kõrs : kõrre : kõrt 'umbsete sõlmedega seest õõnes taimevars'
kirderanniku kors
balti *karti
leedu kartis 'teivas, latt; (mitm) pikk rohi, hein'
vadja kõrsi 'kõrs; kõrrepõld'
soome korsi 'kõrs'
Aunuse karjala korzi 'kõrs, vars'
lüüdi korž 'kõrs'
vepsa korz 'kõrs, vars'

pang : pange : pange 'ämber'; van 'mahumõõt, umbes 12 liitrit'
vadja panka 'sang', pankõ '(puu)pang, ämber'
soome panka 'käepide, sang, vars', panki 'ämber; puuanum; võitoos'
isuri panga 'anuma sang', pangi 'ämber'
Aunuse karjala pangu 'käepide, sang, kaareke; muu kaaretaoline ese v eseme osa'
lüüdi pang 'sang'
vepsa pang '(ukse) käepide; sang'
saami bággi 'käepide; (mitm) päitsed'
? ersa paŋgo 'mordva naise peakate'
? mokša paŋga 'mordva naise peakate'
? idamansi pōχ liitsõnas pōχ-kȫlǝj 'ratsmed, ohjad'
? läänemansi pōχ liitsõnas pōχ-koāliγ 'ratsmed, ohjad'
? neenetsi paŋkᵊ 'käepide, sang, vars'
eenetsi poggo 'käepide, sang, vars'
nganassaani χoŋkə 'käepide, sang, vars'
sölkupi paŋk͔ǝ 'vars, käepide'
kamassi paŋa, pǝ̑ŋa 'käepide, sang, vars'
Uurali tüvi. Vasted tähendusega 'ämber' on tuletatud 'käepidet, sanga, vart' tähistavatest sõnadest, nt eesti murretes pang: panga 'pand, sang'. Vt ka pand.

pill1 : pilli : pilli 'instrument, millega tekitatakse muusikahelisid, muusikariist'
liivi piļ 'muusikariist'
vadja pilli 'muusikariist; vilepill, savipill'
soome pilli 'kõrs; vile, pill'
Aunuse karjala piľľi 'vile, jahipill'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Varem on arvatud, et tüvi võib olla laenatud eesti keelde alamsaksa keelest, ← alamsaksa spel, spil 'mäng, nali, lõbustus; muusika, instrument, mängijad', ning soome keelde rootsi keelest, ← vanarootsi spil 'mäng', rootsi spel 'mäng; pillimäng, esitus'. Tõenäolisemalt on tüvi siiski tekkinud õõnsa kõrrega tekitatava hääle järgi, omatüvele viitab ka levik läänemeresoome keeltes. Vt ka piller-.

õlg2 : õle : õlge (hrl mitm) 'rukki, nisu vm teravilja kõrred'
lõunaeesti olg, kirderanniku olg
liivi vȯļg 'õlg'
vadja õltši 'õlg, õled'
soome olki 'õlg, õlekõrs'
isuri olgi 'õlg, õlekõrs'
Aunuse karjala olgi 'õlg, õled'
lüüdi oľg(i) 'õlg, õled'
vepsa oľg 'õlg, õled'
ersa olgo 'õlg, õled'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur