[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aanispits : aanispitsi : aanispitsi kõnek 'naps (segatud) viina'
○ aamispits
← baltisaksa Anspitz 'napsi aromaatne lisand'

aidaa kõnek 'hüvasti, head aega'
◊ adaa
← vene ajdá 'läki; siva, viuhti'
Mõjutada on võinud ka alamsaksa ade, adde 'hüvasti'. Eesti vanas kirjakeeles on olnud kasutusel adee 'jumalaga, hüvasti', mis on laenatud alamsaksa keelest.

alp : albi : alpi 'edev, edvistav; rumal(uhke); narr'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Sellele viitab vokaalivaheldus a ~ u, murretes nt ulp 'edev', ulp-alp 'kergats'. Mõjutada on võinud ka saksa kõnek albern 'alp, lapsik, narr'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi halep 'inimene, kes tahab ühel päeval üht ja teisel teist', halpat 'kõhklev, otsustusvõimetu; lohakas, hooletu'.

aps : apsu : apsu kõnek 'eksitus, viga, eksimus'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi.

atu : atu : atut kõnek 'vilets, kehv' hatt2

enseldama : enseldada : enseldan kõnek 'ekvaatori esmasületajaid kombe kohaselt ristima'; mrd 'karistama, peksma'
○ entseldama, hiltseldama
← saksa hänseln 'kinnisesse ühingusse pidulikult vastu võtma; nöökama, tögama'
Saksa tegusõna on tõenäoliselt tuletatud nimisõnast Hanse 'kaupmeeste ühendus; maks', millest pärineb Hansa Liidu nimi.

hiivama : hiivata : hiivan 'vinnama; üles v välja tõmbama'; kõnek 'näppama'
← rootsi hiva 'hiivama, üles vinnama'
← saksa hieven 'hiivama, üles vinnama'
Meremeeste keelest pärit sõna algallikas on inglise heave 'tõstma, hiivama'. Hiljem on sõna levinud üldkeelde koos tähenduse laienemisega. Eesti keelest võib olla laenatud vadja hiivata 'hiivata'.

jamelema : jamelda ~ jameleda : jamelen kõnek 'jagelema, jändama' jama1

jamps : jampsi : jampsi 'segane jutt', sonimine'; kõnek 'rumalus, totrus'
← rootsi mrd jamsa 'jampsima, jamama'
Peetud ka eestirootsi laenuks. Teisalt on võimalik, et eestirootsi jams 'loba; lobisema' on laenatud hoopis eesti keelest.

jobi : jobi : jobi kõnek 'tööots, leivateenistus'
← saksa Job 'töö'
← rootsi jobb 'töö'
Kuna rootsi keelde on see sõna inglise keelest (← job 'töö') laenatud alles 1890. aastatel ja saksa keelde 20. sajandi alguses, siis eesti keelde võidi laenata kõige varem 20. sajandi alguses.

jobu : jobu : jobu kõnek 'saamatu inimene, hädavares' joba

jokk : joki : jokki kõnek 'vintis-olek, (kerge) joove'
◊ jokutama
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kokutama ja nokutama.

jokutama : jokutada : jokutan kõnek 'logelema, aega viitma, mökutama'; mrd 'kokutama, kogelema' jokk

jomm : jommi : jommi kõnek 'purjus-olek, vintis-olek'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvede eeskujul moodustatud variant jooma tüvest.

jubin : jubina : jubinat kõnek 'pisidetail'
◊ jublakas
Häälikuliselt ajendatud tüvi, tõenäoliselt sama mis jupp.

jublakas : jublaka : jublakat kõnek 'jupike; mingi masinavärgi osa, pisidetail' jubin

jumbu : jumbu : jumbut kõnek 'poisike, poisiohtu nooruk' jump

junts : juntsi : juntsi kõnek 'väike poiss; poisiohtu nooruk'
? ← vene mrd junéc 'noormees'

jupsima : jupsida : jupsin kõnek 'jukerdama, tembutama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt jupp.

justament kõnek 'just'
← saksa kõnek justament, justement 'justament'

jutt3 : jutu : juttu 'vestlus, kõnelus'
◊ ütlema
● vadja juttu 'jutt; kuulujutt; lugu'
soome juttu 'jutt; jutuajamine; lugu'
isuri jutto 'jutt'
Aunuse karjala juttu 'sõnelus, nääklus, vastuvaidlemine'
ersa jovtams 'ütlema; jutustama'
mokša joftams 'rääkima, jutustama'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Tuletises ütlema on ju- muutunud reeglipäratult ü-ks. Vanemas kirjakeeles on ka variant jütlema 'jutlustama'. Eesti keelest on laenatud liivi jut 'jutt' ja jutīst 'jutustada'.

kabli : kabli : kablit 'kõblas; kartulikonks; sõnnikukonks'
Tõenäoliselt tüve kõblas variant. On ka oletatud, et vene laen, ← vene skóbel’ 'liimeister, koorimisraud'; kõnek 'lusikanuga; kaabits, kaapenuga'. Ka samatüveline tegusõna kablima võib olla vene keelest laenatud, ← vene skoblít’, skáblivat’ 'kaapima, kraapima'.

kakar : kakra : kakart kõnek 'valgete v kollaste keelõitega korvõieline taim, karikakar'
● vadja kakkara, päiväkakkara 'päevalill'
soome kakkara liitsõnas päivänkakkara 'harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare)'
karjala kakkaraińi 'vesiroos; harilik härjasilm'
On arvatud, et sõnas on sama tüvi mis kakk2. Tähendusülekanne on toimunud sel alusel, et karikakra õisik meenutab ümmargust leiva- või saiapätsikest. Sellise tähendusnihke võimalikkust kinnitab vormilt lähedane murdesõna kaker 'külakost (midagi toidupoolist)'. Kirjakeeles esineb kakar ainult liitsõna järelkomponendina lillenimetustes, nt jaanikakar, kirikakar, kitsekakar.

kamandama : kamandada : kamandan 'käsutama, korraldusi andma'; mrd 'amelema, kurameerima; talitama, askeldama; kaubitsema, sahkerdama'
○ komandama, kammandama, kamaldama
← vene komándovat’ 'käsutama, käsklusi andma; juhtima, komandör olema'; kõnek 'kamandama'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kamand 'käskima, käsutama, kamandama'.

kar- sõnas karlips 'kiiresti, viuhti'
On arvatud, et kargama tüve variant. Teisalt on arvatud, et tähendust tugevdav eesliide, mis ei tarvitse otseselt ühestki tüvest lähtuda. Samalaadseid tähendust tugevdavaid eesliiteid esineb ka teistes keeltes, vrd nt hollandi mrd kabonkel 'kõrvakiil', bonk 'laks, põmm', inglise kõnek chewallop 'põmm, põmakas', wallop 'kolkima, klobima'. Sama elemendiga sõnad on veel nt karmauh, karnaps, karnäuh, karpauh, karplauh, karsumm, karviuh.

kenus 'uhkelt kõveras, kaardus'
← alggermaani *kenw-, *kenu-
vanaislandi kinn 'põsk, pale; paadi vöör'
saksa Kinn 'lõug; (laeva, paadi) kiilupuu esiosa'
● soome kenossa 'tahapoole kaldus v painutatud'; mrd keno 'paadi pära- või esiosa; ree kaarduv esiosa'
Kirjakeeles esineb tüvi vaid seesütlevavormilises määrsõnas. Kirderannikumurretes on registreeritud ka omadussõna kenu 'püstine, kaarjas', samuti on murretes tuntud liitsõna kenukael 'kõverkael'.

kets : ketsi : ketsi 'korvpallisaabas'
← vene ked, kõnek keds 'kets'
Vene sõna lähtub ingliskeelsest kaubamärgist Keds, mida kandsid 20. sajandi alguses turule toodud kummitallaga spordijalatsid.

kihvt : kihvti : kihvti van 'mürk'; kõnek 'vahva, tore, äge'; mrd 'tige, õel'
○ kiuht, kiht, jihvt, jiht
← alamsaksa gift 'mürk'
j-algulised murdevariandid kajastavad Baltimaade alamsaksa murde hääldust.

klahv1 : klahvi : klahvi kõnek 'lonks, suutäis alkoholi'
Võimalik, et sama tüvi mis murdesõnas klahv 'löök, hoop'; sel juhul häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades klähmima, lähmama, ja lahmama, samuti murdesõnas klähvima 'lööma'. On ka oletatud, et vene laen, ← vene mrd gloht 'neelatus, lonks, sõõm; (vee)mulks', kuid seda ei ole usutavaks peetud.

kobima : kobida : kobin kõnek 'kuhugi minema; kobama' kobama

kodin : kodina : kodinat (hrl mitm) kõnek 'närune, vana riidehilp, kalts, räbal; kraam, koli'
Võib olla sama tüvi mis sõnas kodima.