[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

holm : holmi : holmi mrd 'kivine v liivane madalik'
← rootsi holme 'laid, väike saar'
← eestirootsi holm 'laid'
← soomerootsi holm, holma 'metsane küngas; (metsaga kaetud) saareke; kitkumata või lõikamata osa põllust'
Sõna on laenatud eri murrakutesse erinevatest rootsi murretest.

karske : karske : karsket 'alkoholi mittetarvitav; kõlbeliselt puhas, vooruslik; karge, värske, karastav'; mrd 'lopsakas, haljas'
○ karsk, karss, karst
← alamsaksa karsch 'elav, värske, jõuline'

kasin : kasina : kasinat 'vähene, napp; kõlbeliselt puhas, vooruslik' kasima

klõbisema : klõbiseda : klõbisen 'lühikesi üksteisele järgnevaid vähese kõlavusega helisid andma' klobima

kunnatu : kunnatu : kunnatut mrd 'sündsusetu, sobimatu, halb'
● soome kunto '(seisu)kord, seisund, vorm'; van kunnoton 'kõlbmatu, vilets'
Arvatavasti tuletis tüve -kond variandist.

kõblas : kõpla : kõblast 'varrest ja selle külge nurga all kinnitatud terast koosnev maaharimisriist'
← balti
leedu kaplys '(nüri) kirves; kõblas; kirka'
läti kaplis 'kõblas'
← balti
leedu kablys 'konks; haak; pootshaak'
läti kablis 'haak'
Vt ka kabli.

kõbus : kõbusa : kõbusat 'kräbe, hea tervise juures' kobisema

kõõlus : kõõluse : kõõlust 'lihase sidekoeline kinnitusosa'
◊ kõõl
● soome mrd kielus 'põdrapüünis; püünise v lõksu kinnitusnöör'
On arvatud, et tuletis tüvest keel.

lillutama : lillutada : lillutan 'hõlbuelu elama, trallitama; kergelt liikuma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama tüvi mis lill. Lähedane tüvi on nt sõnades lullitama, lällama.

pagan : pagana : paganat 'risti- (v juudi, muhamedi) usku mittekuuluv inimene; kurivaim'
← vanavene poganŭ 'paganlik'
● liivi pagānõz 'mittekristlane'
vadja pagana 'kurat; mittekristlane; tige; räpane'
soome pakana (vandesõna); 'mittekristlane'
isuri pakkaana 'toiduks kõlbmatu aine; pagan(lik); paha, tige'
Aunuse karjala pagan 'toiduks kõlbmatu; porine, räpane'
lüüdi pagan 'räpane; toiduks kõlbmatu'
vepsa pagan 'räpane; toiduks kõlbmatu; paha, tige; sügelus, sügelised'
Vanavene sõna pärineb ladina keelest, ← ladina paganus 'külaelanik, maamees, talupoeg; külale või maapiirkonnale omane'. Ladina sõna tähendus 'mittekristlane' on hilisemast ajast, kui kristlus oli jõudnud levida linnades, aga mitte veel maaelanikkonna hulgas. Isuri, karjala, lüüdi ja vepsa vastete tähendust on mõjutanud vene keel, vrd vene pogányj 'mittesöödav; vastik; vilets, rämps', pógan’ 'jälkus, ilgus, rämps', pogánit’ 'ära määrima, solkima; rüvetama'. Teise arvamuse järgi on tüvi eesti ja liivi keeles laenatud ladina keelest sakslaste vahendusel ning ka soome keeles on tüvi ladina laen. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pagan (leebe vandesõna).

paha : paha : paha 'halb, nõuetele mittevastav, ebarahuldav, vilets; moraalselt vääritu, kuri, õel; ebasoodus, mittesobiv; ebamugav, tülikas'
? ← alggermaani *bāǥa-
vanaislandi bágr 'raske, keeruline'
rootsi mrd båg 'kangekaelne, visa'
● liivi pō’mi 'pahempidine; vasak'
vadja paha 'paha, halb(us); tige, kuri; (vana)kurat'
soome paha 'paha, halb, kuri, ebameeldiv'
isuri paha 'paha, halb; vilets, kehv; kurat'
Aunuse karjala paha 'halb, paha; haige, nõrk; kõlbmatu; ebameeldiv; õnnetus, häda'
lüüdi paha 'paha, halb; kurat'
vepsa paha 'tige, kuri; halb; kehv, nõrk'
Vt ka paa, paharet, pahe.

pastel : pastla : pastelt 'ühest nahatükist kerge kontsata, ainult ninapealse õmblusega pehme jalats, mille ääre sees on pilud paela läbiajamiseks'
← läti pastala 'nahast talupojajalats'
Eesti keelest on laenatud vadja pasteli 'pastel', baltisaksa Passel 'pastel' ja eestirootsi past’l, pass’l 'pastel'.

pime : pimeda : pimedat 'valgusetu v valgusvaene, vähese valgustusega; valguse puudumine v selle vähesus; mittenägev, nägemisvõimetu'
● liivi pi’mdõ 'pime'
vadja pimiä 'pime; pimedus; tume, must; mittenägev, nägemisvõimetu'
soome pimeä 'pime, hämar'
isuri pimmiiä 'pime'
Aunuse karjala pimei 'tume, pime'
lüüdi pimed 'pime'
vepsa pimed 'pime; pimedus'
udmurdi pejmi̮t 'pime; pimedus'
komi pemi̮d 'pime; pimedus'
neenetsi pæwᵊďa 'pime; pimedus'
eenetsi peiza 'pime; pimedus'
nganassaani χoimǝgǝ 'pimedus'
Uurali tüvi.

plära : plära : plära 'alusetu, rumal v tühine jutt; lora, loba' lärisema

praak2 : praagi : praaki 'kehtestatud kvaliteedinõuetele mittevastav toode v toodang'
← alamsaksa wrak 'kahjustatud, riknenud, kõlbmatu'
Samatüveline tegusõna praakima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa wraken 'praakima, halba kaupa välja sortima'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi prāk, brāk 'jäätmed'. Laenatud on ka tüve baltisaksa vaste, praak1. Vt ka vrakk.

päkk : päka : päkka 'varvaste tagant algav tallaaluse paksenenud eesosa; kogu tallaalune v jalg; pöidla juurest algav peopesa paksenenud osa'; mrd 'pöial; seen'
● liivi päkā 'söögiks kõlbmatu seen'
soome mrd päkkä 'päkk'
Läänemeresoome tüvi. Tõenäoliselt on sama tüve vasted ka liivi pä’g 'päkk', soome päkiä 'päkk', isuri pägiäin 'hobuse ja inimese jalatalla keskosa pehme koht', Aunuse karjala pägii 'pöid', lüüdi päged 'pöid'. Eesti keelest on laenatud läti peka 'labajalg, jalg, käpp', beka 'lambapuravik' ja eestirootsi päkk 'jalatald' ning võib-olla ka vadja pekkiäine 'hobuse kabja pehme tagaosa ühes kidaga' (← murdesõna pägim).

solk : solgi : solki 'vedelad jäätmed; väheväärtuslik, kõlbmatu'
○ lõunaeesti tsolk
◊ solge2,solgerdama,solgutama
● liivi zoļk 'reovesi, nõudepesuvesi'
vadja solkki 'solk'
soome mrd solkku 'toidujäätmed või reovesi', solkka 'segaselt rääkiv, segane jutt; segadus; räpane inimene'; solkata 'purssida; puterdada'; mrd 'segi ajada, ära määrida'
isuri solkkii- liitsõnas solkkiivesi '(nõude)pesuvesi, kus kartulikoori jms', šolkkia 'sorkida, segada, liigutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas solksama. Teisalt on arvatud, et rootsi laen, ← rootsi solk '(kleepuv) mustus'. Vadja ja isuri vasted võivad olla eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi siåḷk, såḷkk 'nõudepesu- või solgivesi; toidujäätmed, mis antakse loomadele; mustus'; siåḷk 'vedelikuga solgerdama', såḷḷk '(ära) määrima', baltisaksa Solk 'loputusvesi; söögijäänused', solkern 'määrima, soperdama' ja läti mrd čolka, solkas 'solk'.

surimuri : surimuri : surimuri 'segane asi, segadus; ebaseaduslik tehing'
← vene kõnek šúry-múry (mitm) 'flirt, kurameerimine; armuseiklused', šurymúry (mitm) 'salajased kõnelused ja kavatsused'
Tähendust on võinud mõjutada alamsaksa schurr-murr, schorr-morr 'vana koli, läbisegi pillutud asjad, väljapraagitud riistad'.

tume : tumeda : tumedat '(värvuste, toonide kohta:) mustjas, mittehele; vähese valgusega v valgusetu, pime; (helide, häälte kohta:) pehme ja madal, sügav; selgusetu, segane, ebamäärane; halb, ebameeldiv, negatiivne; (tunde, meeleolu kohta:) ängistav, rusuv, sünge, nukker'
? ← balti *tum-, *dum-
leedu temti 'hämarduma, pimenema', tamsus 'pime; tume'
läti tumšs 'tume; pime', timt 'tumenema, pimenema'
● vadja tuma 'sompus, udune, pilvine'
soome mrd tumea 'tume, hämar'
Aunuse karjala tumakko 'hämar, pilvine; tume, tuhm; kume', tumei 'hämar, pilvine; tume, tuhm'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka tõmmu.

vann : vanni : vanni 'ovaalse põhjaga nõu pesemiseks, kümbluseks'
← saksa Wanne 'vann'
Eesti keelest võib olla laenatud vadja vanni 'vann'.