Eessõna (pdf) • @arvamused.ja.ettepanekud |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
hele : heleda : heledat 'tugevat valgust kiirgav; värvuselt, toonilt valkjas; kõrge ja kõlav'
◊ helama, heli
● liivi õ’ldzi 'värvuselt, toonilt valkjas; ere, kirgas'
vadja eliä 'helisev, kõlav, kajav', elisä 'heliseda, kõliseda, kõmiseda, kajada, kumiseda'
soome heleä 'erk, ere, kirgas, hele, selge; käre, kärts; kõlav; helisev'; hely 'ehe, kulin', helistä 'heliseda; tiliseda; kõliseda'
isuri helliiä 'helisev, kõlav; värvuselt, toonilt valkjas', helissä 'heliseda; kõlada, kajada'
Aunuse karjala heľei 'helisev, kõlav; hell, õrn'; heľü 'kõla, helin', helištä 'kiliseda, kõliseda'
lüüdi heleäd (mitm) 'helisevad, kõlavad', helä͔itä 'heliseda, tiliseda; kõliseda'
vepsa heled 'helisev, kõlav; tundlik, hell'; helü 'kelluke, kuljus', heläita 'heliseda, tiliseda; kõliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnades helge ja helkima. Lähedane tüvi on nt sõnas hillerdama. Vt ka eliting.
ilu : ilu : ilu 'kaunidus, veetlevus'
● ? liivi ilā 'iseloom; olemus, loomus'
vadja ilo 'rõõm; lõbu; pidu; kõlav, rõõmus'
soome ilo 'rõõm; lõbu; lõbustused'; van kirjak 'kaunis'
isuri ilo 'rõõm; lõbu'
vepsa ilo 'rõõm; naer'
? Pite saami âllo 'soov; kalduvus'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Vt ka ill.
klaar : klaari : klaari 'selge; korras, millekski valmis, korda seatud; vaba, millestki lahti; teatud liiki õun'; mrd 'hõre, läbipaistev; loor'
○ laar
← alamsaksa klār 'selge, puhas, särav; valmis; ehtne, lisandusteta'
← saksa klar 'selge, läbipaistev, puhas; särav; pilvitu; arusaadav; ilmne, silmanähtav; hele, kõlav'
Samatüveline tegusõna klaarima on samuti alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa klaren, kleren 'puhtaks tegema; korda tegema; selgitama; selguma'.
kõmama : kõmada : kõman 'sügavat, kumedalt kajavat heli andma'
◊ kõmm, kõmu
● soome mrd komata 'kumiseda, kõmiseda'
isuri komissa 'kumiseda, kõmiseda'
Aunuse karjala komata 'kõmiseda, kajada'
lüüdi gomahtazetta 'kõmiseda, koliseda'
vepsa komed 'kõlav, vali'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kumisema, jõma ja pomisema.
laks : laksu : laksu 'heledalt kõlav löök'
◊ plaks
● liivi laks 'kõrvakiil'
vadja plaksu 'plaks, laks'
soome van srmt laksahtaa 'kiiresti matsutavat häält teha'
isuri plaksudella 'plaksutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades laps2, latsuma, loksuma, luksuma, lõks, naksama, pliks, lakatama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi bḷåks 'lööma, peksma; plaksuma, paugutama; löök, plaks'.
plaks : plaksu : plaksu 'heledalt kõlav löök' laks
plarts : plartsu : plartsu 'vette, porri hüppamisest, astumisest v kukkumisest tekkinud heli; hoogsalt antud hoop, sellise löögi, millegi mahakukkumise jne kõlav heli' larts
tine : tineda : tinedat 'ähmane, tuhm(hall); peenelt ja nõrgalt kõlav'
Tõenäoliselt tuletis tinisema tüvest. Mõjutada on võinud tina1.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |