[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kahisema : kahiseda : kahisen 'vaikset kõlatut ühetoonilist heli tekitama'
● vadja kahiss 'kahiseda, sahiseda; kohiseda'
soome kahista 'kahiseda, sahiseda; käratseda, riielda'
isuri kahissa 'kahiseda'
Aunuse karjala kahišta 'kahiseda; kiidelda; tülitseda, näägutada'
lüüdi kahištuda 'kähedaks muutuda'
vepsa kahaita 'kähiseda (hääle kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kihama, kohama, kähisema, lahisema, nahisema, pahisema, sahisema. Vt ka kahanema, kahi1 ja kahu1.

kõhisema : kõhiseda : kõhisen 'vaikset kõlatut heli andma' kohama

kähisema : kähiseda : kähisen 'kõlatu tugeva kahiseva kaasheliga häält tegema'
● soome kähistä 'kähiseda', käheä 'kähe'
Aunuse karjala kähištä 'kähiseda', kähei 'kähe'
vepsa kähišta 'kähiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kahisema, kihama ja kohama.

müts2 : mütsu : mütsu 'vastu suhteliselt pehmet pinda kukkumisest, põrkamisest v löömisest tekkiv lühike kõlatu müra'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades mats2, mätsima, mütt.

paks : paksu : paksu 'suhteliselt suure ristlõikepinnaga; täidlane, tüse; tihe; püdel, puderjas'
← algindoiraani *badzu-
vanaindia bahú- 'palju, suur, paks'
● vadja paksu 'lihav, jäme; rase'
soome paksu 'jäme; tihe; tuhm, kõlatu'
isuri paksu 'paks; püdel; rase; rikas'
karjala paksu 'jäme; priske, tugev; rase'
lüüdi puaks 'tihe'
vepsa paks 'tihe'

rabisema : rabiseda : rabisen 'kõlatut katkelist heli andma v tekitama'
◊ krabisema, raba-3, rabe1
● liivi rabā 'kohev, kobe; murenenud'; kräbīkšõ 'krabiseda; krabistada'
vadja rap(p)a, rapõa 'habras'; krapisa 'krabiseda, krudiseda; krabistada'
soome rapista 'krabiseda, krõbiseda; variseda'; rapea 'habras; krõbe'; mrd rapa 'habras'
isuri rappiia 'habras; üleküpsenud', krabissa 'krabistada'
Aunuse karjala rabišta 'krabiseda; krabistada; variseda'; raba 'kivipuru', rapakko 'habras'; krabišta 'krabistada; kriipida'
vepsa rabed 'habras'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rapsima, robisema, nabisema, sabisema. raba-3 on tuletusliideteta tüvi, mis kirjakeeles esineb vaid liitsõnas rabakivi, kuid murretes ja teistes läänemeresoome keeltes on tuntud ka iseseisva sõnana, rabe1 on tuletis sellest. Vt ka krabama, rabama, rabe2, rappuma.

sahisema : sahiseda : sahisen 'vaikset kõlatut ühetoonilist heli tekitama'
● soome mrd sahista 'sahiseda, kahiseda'
Aunuse karjala šahišta 'sahiseda'
lüüdi šahišta 'sahiseda, kahiseda'
vepsa šahāta 'sosistada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kahisema, lahisema, nahisema, pahisema, sihisema, suhisema.

suhisema : suhiseda : suhisen 'ühetoonilist kõlatut heli tekitama'
● vadja šuhistaa 'suhistada'
soome suhista 'sahiseda; mühiseda; vihiseda'
isuri suhissa, ťš́uhissa 'sahiseda, kohiseda'
Aunuse karjala šuhišta 'mühiseda, sahiseda, sisiseda; sosistada'
lüüdi ťš́uhišta 'sihiseda, sisiseda'
vepsa šuhe͔ita 'sosistada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sahisema, sihisema, puhuma, tuhisema, vuhisema.

surisema : suriseda : surisen 'monotoonset kõlatut pidevat vibreerivat heli kuuldavale laskma; vibreerides voolama'
● liivi tšurīņţõ 'urineerida, soristada', tšu’rrõ 'urineerida'
vadja šurisa 'soliseda, vuliseda, lirtsuda'
soome surista 'sumiseda, suriseda, põriseda'
Aunuse karjala šurišta 'tuhmilt kumiseda, suriseda'
lüüdi ťš́uri̮šta 'niriseda, suliseda, soriseda'
vepsa šure͔ita 'niriseda, suliseda, soriseda; heliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sirisema, sorama, kurisema, lurisema, nurama, purisema, vurama, sulisema, sumama.

susisema : susiseda : susisen 's-häälikut meenutavat kõlatut heli kuuldavale laskma' susima

tuhisema : tuhiseda : tuhisen 'kõlatut ühetoonilist heli tekitama (tule, tugeva õhuvoolu kohta); kiiresti liikuma, sõitma, libisema'; mrd 'tuikama, pakitsema, surisema'
● soome tuhista 'nohiseda, puhiseda; sahiseda, suhiseda, tuhiseda (nt tuule kohta)'
Aunuse karjala tuhišta 'nohiseda, puhiseda; sahiseda, suhiseda, tuhiseda (nt tuule kohta)'
vepsa tuhe͔ita 'tupruda, pilvena keerelda, tõusta (suitsu, auru kohta)', tuhahtoitta 'heita, paisata, välja visata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades puhuma, suhisema, vuhisema. Vt ka tuhar ja tuhud.

õõs : õõne : õõnt 'tühemik'
◊ õnnal, õnnar
● vadja õõsi 'õõs; õõnes'
soome onsi, ontto 'õõnes, tühi; õõnestatud; kume, õõnes, kõlatu'
isuri ons 'õõnes, tühi'
Aunuse karjala onzi, ondo 'õõnes, tühi; õõnsus'
lüüdi ondž 'õõs, õõnsus'
vepsa onź, onduź 'õõs, õõnsus'
saami vuovda 'rinna- ja kõhuõõs'
? ersa undo 'õõs, õõnsus'
? mokša unda 'õõs, õõnsus'
? udmurdi udur 'mesilastaru lennuava'
? idahandi ont 'sisemus, kõhuõõs'
? mansi ōntər 'kõhuõõs; emakas'
? ungari odú 'õõs, õõnsus; koobas'
Läänemeresoome-saami või koguni soome-ugri tüvi. Esitatud vastete asemel võivad kaugemate sugulaskeelte vasted olla saami vuovda 'puuõõs' ja handi ǫŋǝt 'puuõõs'. Kaks erinevat soome-ugri tüve võivad läänemeresoome keeltes olla kokku sulanud. Eesti keelest on laenatud liivi ȭn 'õõnes'. õnnal ja õnnar on vanad tuletised, mille aluseks on algsem tüvekuju *onte- : *onδe-. Vt ka õnn.