[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

abar : abara : abarat 'kolmekordse võrgulinaga kalavõrk'
○ apar, abarits
← vene obór, oboréc 'kolmekordne võrk särje ja teiste kalade püüdmiseks'

et (sidesõna)
● vadja että, etti, et 'et, selleks et'
soome että 'et'
isuri et, jed 'et'
karjala etta, et 'et'
ersa mrd eńe 'need', eťe 'see'
mokša esa 'seal', esta 'siis'
udmurdi van srmt eče 'selline'
komi eta 'see', esije̮ 'too'
handi ǐn 'nüüd'
mansi ań 'nüüd'
ungari ez 'see', itt 'siin', ide 'siia'
eenetsi eke, eki 'see'
kamassi īdᵊ 'too seal, see siin'
Uurali tüvi. Läänemeresoome vasted on tõenäoliselt tüvisõna vana käändevorm või tuletis, kaugemate sugulaskeelte vastetes on mitmesuguseid liiteid. Vt ka ehk, emb-, enne, ennäe, iga1, selmet.

jada : jada : jada 'rida'; mrd 'peenar'
● liivi jadā 'võrgujada; segadus, korratus'
soome mrd jata 'võrgujada; räimevõrk; jada, rivi; rada'
? saami jáhti 'võrgujada'
Läänemeresoome tüvi. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

kaks : kahe : kaht ~ kahte 'põhiarv 2'
○ lõunaeesti kats
◊ kaha2, kahtlema
● liivi kakš 'kaks'
vadja kahsi 'kaks'
soome kaksi 'kaks'
isuri kaks 'kaks'
Aunuse karjala kaksi 'kaks'
lüüdi kakš, kaks, kakś(i) 'kaks'
vepsa kakś 'kaks'
saami guokte 'kaks'
ersa kavto 'kaks'
mokša kafta 'kaks'
mari kok, kok(t)ə̑t 'kaks'
udmurdi ki̮k 'kaks'
komi ki̮k 'kaks'
handi kăt, kătən 'kaks'
mansi kit, kitiγ 'kaks'
ungari két, kettő 'kaks'
neenetsi śiďa 'kaks'
eenetsi śizi, śize 'kaks'
nganassaani śiti 'kaks'
sölkupi śitǝ 'kaks'
kamassi šide 'kaks'
matori kide 'kaks'
Uurali tüvi. Mõnikord on arvatud, et samojeedi keelte sõnad on teise päritoluga. kaha2 ja kahtlema lähtuvad tüve nõrgast astmest: kaha2 on vana käändevorm, kus tüvevokaal on erandlikult -a; kahtlema tüves on lisahäälik -t-. Vt ka kaheksa, kahkvel ja kõhklema.

kale1 : kale : kalet 'kalapüünis, paadi järel veetav võrkkott'
● ? soome kalin 'nooda teatud osavõrk'
vepsa kaľeg 'teatud kalavõrk'
? komi kule̮m 'seisevvõrk, püsivõrk'
? handi χaləw, χɔᴧəp 'võrk'
? mansi χūlǝp 'võrk'
? ungari háló 'võrk'
? eenetsi kuoðeseʔ 'võrk'
Võib olla uurali tüvi. Sõna on murretes levinud kitsal alal ja märgib spetsiifilist Võrtsjärvel kasutatavat kalapüünist.

kikkis 'esileulatuvalt püsti v õieli'
◊ kiki, kiku
● vadja kikkillää 'kikkis, püsti'
soome van srmt kikkeellään 'püsti'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võimalik, et selle tüve vasted on ka soome mrd kikka 'tipp; teravaotsaline nokk' ja Aunuse karjala kikku 'käänak; kaardus, kõver'. Lähedane tüvi on nt kiks. Vt ka kikas.

kindel : kindla : kindlat 'usaldusväärne, oma funktsiooni hästi täitev; mittemuutuv, püsiv; vankumatu, järeleandmatu; selline, mille paikapidavuses pole põhjust kahelda; veendunud, mittekahtlev; eriline, kellelegi v millelegi omane'
◊ kinni
● vadja tšiintiä 'pingul; tugev, vastupidav, kõva'
soome kiinteä 'statsionaarne, kinnis-; liikumatu, muutumatu, püsiv; tahke, tihke; tugev, intensiivne; pidev, lakkamatu'
isuri kiintiä 'tihe, tihke; pingul'
Aunuse karjala kiińďei 'tihke, kitsas; pingul, tuubil; kõva, raskelt liigutatav; kitsi, ihne'
lüüdi kińďed 'tihke, kitsas'
saami giddat, giddes 'statsionaarne, kinnis-; tihe, tihke; kõva, raskelt liigutatav; kitsi'
Läänemeresoome-saami tüvi. kindel ja kõik esitatud sugulaskeelte vasted on mitmesuguste liidetega tuletised. kinni on vana käändevorm liideteta tüvisõnast, mis tänapäeva keeltes enam ei esine. Vt ka kiinduma.

kolle : kolde : kollet 'ahju v pliidi osa, kus kütus põleb; reheahju esine süvend; tekkekoht, keskus'
● soome mrd kolle 'käänak, kurv; kurd; laiend; turse'
Läänemeresoome tüvi.

konku : konku : konkut kõnek 'väike (pime) ruum'; mrd 'kerge puuehitis, panipaik, kõrvalruum'
○ kunku
← vene mrd kón’ka 'voodi, magamisase'
Otseseks laenuallikaks on käändevorm kón’ku.

koold : koolu : kooldu 'käänak, käänd; jõest eraldunud jõesilmus'
◊ koolutama
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas koole. Eesti keelest on tõenäoliselt laenatud liivi kūoltõ 'sirgeks painutada'.

kurv : kurvi : kurvi 'käänukoht, käänak; kõver, kõverjoon'
○ kurve
← saksa Kurve 'kõverjoon; kurv, käänak'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud tüvi pärineb algselt ladina keelest, ← ladina curvus, curva, curvum 'kõver, kaarjas'.

käis : käise : käist 'käsivart kattev riietuseseme osa' käsi

käsi : käe : kätt 'inimese v ahvi ülajäse tervikuna, õlast kuni sõrmeotsteni; ülajäse randmest sõrmeotsteni'
◊ käis
● liivi ke’ž 'käsi'; kädūks 'käis'
vadja tšäsi 'käsi'
soome käsi 'käsi'; mrd kädys 'labakinnas'
isuri käsi 'käsi'
Aunuse karjala käzi 'käsi'
lüüdi käži 'käsi'
vepsa käzi 'käsi'; käduz 'käänis; kätis'
saami giehta 'käsi'
ersa keď 'käsi'; keťks 'käevõru'
mokša käď 'käsi'; käťks 'käevõru'
mari kit 'käsi'
udmurdi ki 'käsi'
komi ki 'käsi'
idahandi köt 'käsi'
mansi kāt 'käsi'
ungari kéz 'käsi'
Soome-ugri tüvi.

käär : kääru : kääru 'kõverus, käänak; ülepätsiviil' käärima1

liisk : liisu : liisku 'loos, kokkulepitud toiming otsuse langetamiseks kellegi kasuks'
? ← vene listók, lístik '(paberi-, puu)leht, leheke'
Otsene laenuallikas on arvatavasti olnud käändevorm lístka. Eesti keelest on ilmselt laenatud läti līškas 'nõiakepikesed, mida kasutati ennustamiseks'.

look : looga : looka 'u-kujuliselt kõveraks painutatud puu, mille külge hobuse rakendamisel kinnitatakse rangiroomade abil aisad'
◊ loogused
← vanavene luka 'käänak, kõverus, looge'
vene luká 'kõverus, käänd; (jõe)käär; sadulakaar', luk 'vibu, kaar'
● ? liivi lūok 'kaar; look'
vadja lookka 'look; vibu; (saani) kaar; painard, reeraami põikpuu'
soome luokka, luokki 'look'
isuri luokka 'look; kaar, vits'
karjala luokki 'look'
Sõna on esialgu arvatavasti tähendanud üldiselt kaart, kõveraks painutatud puud jms, sest otseselt rakendusriista tähendus vene vastetel puudub. Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lōk 'look hobuse rakendamisel' ja baltisaksa lok 'look'.

mõlk : mõlgi : mõlki 'lohkjas muljumis- v löögijälg'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tõenäoliselt rööpselt kujunenud tüvi on saami moalki 'looge, käänak; jäss, kõver'.

paarutama : paarutada : paarutan mrd 'kütma; kuumas leilis vihtlema; (pikalt) keetma'
← vene par 'aur, toss, leil, leitsak'
Otseseks laenuallikaks on olnud käändevorm páru.

pidama : pidada : pean 'kohustatud v sunnitud olema; sobivaks, vajalikuks osutuma; kavatsema; hoidma'
◊ peatama, pidev, pidi, pidu
● liivi pi’ddõ 'hoida, kanda; arvata'
vadja pitää 'sunnitud, kohustatud olla; kinni pidada v hoida; hoida, säilitada; tähistada, korraldada'
soome pitää 'hoida, pidada; kanda, kasutada; pidada, korraldada'
isuri pitää 'hoida; riideid kanda; pühi tähistada, pidutseda; kohelda külalisi; vaja olla, kohustatud olla'
Aunuse karjala pidiä 'hoida; kanda; kulutada, raisata'
lüüdi piďädä 'hoida, kasutada; kulutada, raisata; vaja olla; pidutseda, tähistada; sunnitud, kohustatud olla'
vepsa pidada '(kinni) hoida; säilitada; kanda; suhtuda; kulutada, raisata; vaja olla'
ersa peďams 'ühendatud olema, ühinema, kleepuma, kinni haarama, jääma'
mokša peďəms 'kinni jääma, (kinni) haarama, klammerduma'
? handi pĭt- 'sattuma, jõudma; kinni jääma; suubuma'
? mansi pat- 'sattuma; algama, hakkama; kukkuma'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. pidi on da-tegevusnime vana käändevorm. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pito 'vabaõhupidu', pido 'peoõhtu' ja baltisaksa Piddu 'pidu' (← pidu).

ports : portsu : portsu 'mingi hulk, kogus'; kõnek '(toidu)portsjon'
← vene pórcija 'portsjon, norm, annus'
Vene keelest laenamisel on tüvevokaali u mõjutanud käändevorm pórciju. Teise võimalusena on arvatud, et sõna on laenatud saksa keelest, ← saksa Portion 'portsjon; annus, teatav hulk', ja lühenenud.

puht : puhi : puhti 'kokkukeeratud trossi v köie lapik rull'; mrd 'laht'
← saksa Bucht 'kõverus, käänak, looge; laht, abajas; (sea)sulg; köie looge'
← rootsi bukt 'kumerus, kõverus; väike laht, abajas; trossisilmus'

puskar : puskari : puskarit 'pärmilisel alkoholkäärimisel tekkiva vedeliku esmasel destilleerimisel saadav alkohoolne jook'
On arvatud, et võib olla sama tüvi mis soome mrd pusku, van srmt puska 'tainajuuretis; õlle kääritamisaine; kääriv koduõlu, esimene, kange õlu'. Soome sõnad on laenatud rootsi keelest, ← rootsi buska 'kääriv õlu'. Ei ole selge, kas eesti keelde on võidud laenata otse rootsi keelest või soome keele kaudu. Eesti keelest on laenatud eestirootsi poskar 'puskar' ja baltisaksa Puskar 'puskar'.

põlv : põlve : põlve 'reie ja sääre ühenduskoht, eriti selle eenduv osa; millegi käänukoht; ühe esivanema järglaste sama astme kogumik, generatsioon; elujärg, elamine-olemine, elutingimused, olukord'
○ kirderanniku polv
◊ põli
● liivi pūola 'põlv'
vadja põlvi 'põlv; põlvkond; elujärg; (jõe)käär'
soome polvi 'põlv; põlvkond; käänak'
isuri polvi 'põlv; põlvkond; käänak'
Aunuse karjala polvi 'põlv; põlvkond'
lüüdi poľv(i) 'põlv; kurv, looge; vikati lühike kõver vars'
vepsa poľv 'põlv; põlvkond'
saami buolva 'põlvkond; põlv'
ersa puľaza, pumaža 'põlv (kehaosa)'
mokša pǝlmanǯa 'põlv (kehaosa)'
mari pul- sõnas pulβuj 'põlv (kehaosa)'
neenetsi púliᵊ 'põlv (kehaosa)'
eenetsi fuase, fosē 'põlv (kehaosa)'
nganassaani fuegai 'põlv (kehaosa)'
sölkupi pūle 'põlv (kehaosa)'
matori hua 'põlv (kehaosa)'
Uurali tüvi. põli on tüve rööpvariant, kus v on i eest kadunud. Vt ka põll.

rahe2 : rahke : rahet 'nöör ikke kinnitamiseks tiisli külge; jämedam nöör unna küljes'; mrd 'room'
? ← alggermaani *draǥiz, *draǥez
vanaislandi drag 'vedu'
● liivi rō’gõz 'treng, veorihm'
soome rahje 'ühendusrihm (nt koodi varre ja nuia vahel); (mitm) roomad'
isuri rahe 'room'
Aunuse karjala rahkiš 'room; koodi varre ja nuia ühendusrihm'
lüüdi rahkiž 'room (ka vitsast)'
vepsa rahkiž 'room'
On ka oletatud, et balti laen, ← balti *razgis, mille vasted on leedu rezgis 'kott, kuhu pannakse loomasööt, kandevõrk' ja läti režģis 'punutis, võre'.

ranne : randme : rannet 'küünarvarre ja kämbla vaheline ülajäseme osa'; mrd 'küüne äär'
? ← balti *grandis
leedu grandis 'käevõru; keti rõngas, keti lüli'
● soome ranne 'ranne'
isuri ranne liitsõnas käsiranne 'ranne'
saami ruoddas 'kindaranne'
On ka arvatud, et tuletis tüvest rand.

ratsa 'kaksiti hobuse seljas istudes'
◊ -raksi, -ratsi
← alggermaani *raiđja-z
vanainglise rǣde 'ratsutav, ratsa olev'
● liivi ratsõl 'ratsa', ratstõ 'ratsutada'
vadja rattsaa 'ratsa'
soome ratsain, ratsailla 'ratsa'; ratsastaa 'ratsutada', ratsu 'ratsu'
isuri ratsastaa 'ratsutada'
Aunuse karjala raččahas, raččahin 'ratsa'; račastua 'ratsutada', račču 'ratsu'
lüüdi raťťš́ahiz 'ratsa'
vepsa rachau 'ratsa'; raccastada 'ratsutada'
On ka oletatud, et tüvi on indoiraani laen, ← tüvi, mille vaste on vanaindia ráthia- 'vankrihobune'. raksi on ilmselt liitsõna esikomponendi kaksi mõjul kujunenud reeglipäratu tüvevariant, ratsi võib olla vana käändevorm.

sihvka : sihvka : sihvkat kõnek 'päevalilleseeme'
← vene mrd sevók 'külvise-peotäis, peotäis seemneid käsitsi külvamisel'
Otseseks laenuallikaks on vene sõna käändevorm sevká. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Sivka 'päevalilleseeme'.

sisemine : sisemise : sisemist 'sees, seespool olev, asetsev, toimuv; inimese sisemaailmaga seotud, selles avalduv v sellest johtuv, hingeline; olemuslikult omane, olemusse kuuluv, sellega seotud v sellest lähtuv'
◊ sees1,sisse
● liivi sizāl 'sees'
vadja sisi, sisä 'sisemine, sise-, sees-', sizus '(pehme) sisu (leival); täidis; (mitm) sisikond'
soome sisällä 'sees'
isuri sises 'sees'
karjala sisässä 'sees'
vepsa ši͔žaľ 'põu'
? mokša śezǝm 'südamik, tuum, süda'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Tüvi ei ole läänemeresoome keeltes enamasti iseseisva käändsõnana säilinud, esineb ainult tuletistes ja kaassõnades. sisse on vana käändsõna sisseütleva vorm, sees on seesütleva vorm, tõenäoliselt *sisessä > sihes(sä) > sehes > sees. Vt ka sisalduma.

säru : säru : säru kõnek 'ergutus, hoog, tagasundimine; nahutamine, päheandmine, peapesu'; mrd (hrl mitm) külapidu'
← vene žar 'kuumus; leitsak; kirg, õhin', poddát’ žáru 'leili viskama'; piltl 'taga kihutama, ergutama', nagnát’ žáru 'säru tegema'
Otsene laenuallikas on olnud käändevorm žáru.

telg : telje : telge 'mehhanismi v masina pöörlevaid osi kandev silindriline detail, ratasveoki osa, mille otste ümber pöörlevad rattad; (mõtteline) sirgjoon'; van 'ukse riiv'
? ← alggermaani *telgō
vanaislandi tjalga 'oks; käsivars'
vanainglise telga 'oks; teivas, latt'
keskülemsaksa zelch, zelge 'kepp'
● vadja teltši 'vankri telg; telje otsas olev pulk ratta kohalhoidmiseks, nukipulk'
soome telki 'riiv (sulgemisvahend); poom, põikpuu; lukukeel'; mrd 'vankri telg'
isuri telgi 'vankri telg'
Vt ka teljed.

õnar : õnara : õnarat 'lohk, süvend; soon, sisselõige, uure'
○ kirderanniku onar
● soome mrd onale 'pihipuu paadilaudade kokkusurumiseks'
Aunuse karjala onal 'teatud kalavõrk; nooda lõpuosa'
Läänemeresoome tüvi.