[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahne : ahne : ahnet 'võimalikult palju endale tahtev v endasse ahmiv'
? ← algiraani *atsnas
● vadja ahnas, ahnõ 'ahne'
soome ahnas 'ablas, ahne'
isuri ahnas 'usin, töökas; ablas'
Aunuse karjala ahnas 'ablas, ahne, täitmatu'
lüüdi ahnak 'ablas, ahne'
? vepsa ažlak 'ablas, ahne'

ahu : ahu : ahu 'sööti jäetud alemaa'; mrd 'kuiv ja kõrge õhukese mullakihiga maa'
● vadja aho 'kesa, sööt; (kuiv) metsalagendik'
soome aho 'sööt; aas, lagendik'
isuri aho 'rohtunud kasutamata maa, sööt'
Aunuse karjala aho 'metsalagendik'
On arvatud, et võib olla vana laen, ← indoeuroopa *as- 'põlema' või ← alggermaani *as- 'põlema; hõõguma'. Kirjakeelne tähendus on keeleuuenduse ajal kasutusele võetud soome keele eeskujul. Kirderannikumurretes võib samuti olla soome keelest laenatud.

jõude 'töö v tegevuseta, rakenduseta; kasutamata' jõudma

kamandama : kamandada : kamandan 'käsutama, korraldusi andma'; mrd 'amelema, kurameerima; talitama, askeldama; kaubitsema, sahkerdama'
○ komandama, kammandama, kamaldama
← vene komándovat’ 'käsutama, käsklusi andma; juhtima, komandör olema'; kõnek 'kamandama'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kamand 'käskima, käsutama, kamandama'.

kilter : kiltri : kiltrit 'töö ülevaataja mõisas, kupja abiline'
← alamsaksa schilter 'ratsakäskjalg, kes muu hulgas pidi teolisi mõisatööle käsutama'
Sõna on olnud tuntud üksnes Baltimaadel kõneldud alamsaksa murdes ning hiljem ka baltisaksa murdes. Aja jooksul kiltri ülesanded muutusid, kunagisest ratsakäskjalast sai 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil kupja abiline nii käskude edasitoimetamisel kui ka teoliste järele valvamisel. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kiltor, kilter 'mõisavalitseja'.

kõnd2 : kõnnu : kõndu 'väheviljakas, hrl kasutamata v asustamata maa-ala'
○ lõunaeesti kond
● soome kontu 'kodu, kodupaik'; mrd 'loomatoit (hein); turvas; soo'
Aunuse karjala kondu 'maa, maaomand; talu'
lüüdi kond, kondu 'kodupaik, kodutalu'
vepsa -kondus (esineb kohanimedes)
Läänemeresoome tüvi.

lood2 : loo : loodu 'õhukese v puuduva pinnakatte ja mullakihiga paepealne ala, alvar; (puudeta) saareke, laid'
● vadja looto 'kari, rahu, meremadalik'
soome luoto 'laid; kivine v kaljune koht põllul'
isuri loodo 'laid, kari'
Aunuse karjala luodo 'veealune kalju; madalik, rahu'
lüüdi luod 'laid'
vepsa lodo 'madalik järves, jões'
Võib olla läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *flōđō, mille vaste võib olla nt vanaislandi flúð 'nähtamatu kalju, kari'. Võimalik germaani allikas on laenatud ka sõnas looded.

määr-3 liitsõnas määrkass 'pärdik; kasimatu laps'
← alamsaksa merkatte 'pärdik, pikasabaline ahv'
← saksa Meerkatze 'pärdik, merikass'
Alamsaksa ja saksa allikas on liitsõna: mer, Meer 'meri' + katte, Katze 'kass'. Laenamisel on liitsõna teine osis tõlgitud. Murretes on kasutatud ka tõlkimata varianti määrkatt 'määrkass' ja vanemas keeles tõlkelaenu merikass '(rohe)pärdik'. Laenatud võib olla ka alamsaksa ja saksa sõnade rootsi vaste, marakratt.

prosta : prosta : prostat kõnek 'lihtlabane'; mrd 'rumal, kohtlane; ropp, räpane, kasimatu'
← vene prostój 'lihtne, tavaline; labane', próstyj 'lihtne, tavaline; kare, jäme; jõhker, mühaklik, rohmakas', prósto 'lihtsalt; on lihtne'
Eesti sõna lähtub vene omadussõna lühivormist.

rühm : rühma : rühma 'tervikuna käsitatav (väike) hulk v kogum olendeid, esemeid vm; sarnaste tunnuste põhjal ühte kategooriasse kuuluv hulk v kogum (mingis liigituses), liik, tüüp, klass'
← balti *trūkšma-
leedu trūkšmas 'inimeste rivi üksteise taga; rodu, rühm, hulk'
läti trūkt 'katkema; puuduma, puudu olema; võpatama, ehmuma'
● ? vadja rümmü, rummu 'hunnik; kamakas, pank; salk, jõuk'
soome ryhmä 'rühm, grupp, salk; kategooria, järk, aste'; mrd 'hunnik, kuhi'
Aunuse karjala rühmü 'rühm, salk; majade rühm; suur hulk'
Murdesõna on kirjakeeles keeleuuenduse ajal kasutusele võetud soome keele eeskujul.

siivutu : siivutu : siivutut 'sündsusetu, kõlvatu, riivatu'; van 'kasimatu, must, ropp' siivas

sitke : sitke : sitket 'vastupidav, vintske, kõva ja painutatav; veniv ja kleepuv; tugev, väsimatu'
○ lõunaeesti sik(k)e
● liivi sikţ, sitkõz 'sitke'
vadja sitkõa 'sitke; visa; range; kitsi'
soome sitkeä 'sitke; visa'
isuri sitkiä 'sitke; kitsi'
Aunuse karjala sitkei 'sitke; painduv'
lüüdi šitked 'sitke'
vepsa sitked 'sitke'
saami dađgat 'kindel, tugev'
Läänemeresoome-saami tüvi.

sundima : sundida : sunnin 'kedagi käsutama, kellelgi sunniviisil teha laskma; mõjutama, vältimatuks põhjuseks olema'
◊ sunnik
← vanavene *sǫditi, suditi 'kohut mõistma'
● liivi suņd 'karistada; kohut mõista'
vadja süntiä '(ette ära) määrata'
soome suntia 'kirikuteenrina tegutseda; karistada; laita, noomida, häbistada'
Tuletise sunnik esialgne tähendus on olnud ilmselt '(jumala) karistus, nuhtlus'. Hiljem on laenatud tüve vene vaste, sudima1.

trööpama : trööbata : trööpan 'kulutama; rikkuma, määrima'; mrd 'tööd rügama; alalõpmata liikvel olema, ringi jooksma'
○ rööpama
← vene istrëpyvat’ 'katki v räbalaks kandma; (ära) kurnama v väsitama'

võsa : võsa : võsa 'kasutamata rohumaale tekkiv lehtpuude noorendik või põõsastik'
◊ võsu
● liivi võzā 'võsu'
vadja võsa, võso 'võsa; võsu'
soome vesa 'võsu'
isuri vesa 'võsu'
Aunuse karjala veza 'võsu; võsa'
lüüdi veza 'võsu'
vepsa veza 'võsu'
Läänemeresoome tüvi. Murretes on võsa ja tuletis võsu samatähenduslikud, kirjakeeles on nende tähendused eristatud. Vt ka võpsik.

ümmardama : ümmardada : ümmardan 'teenijannaks olema' ümber
● soome ymmärtää 'mõista, aru saada; taibata, ära näha; käsitada'
isuri ümmärtää 'mõista, aru saada'; Hevaha ümmäröz 'mälu'
Aunuse karjala ümmärdiä 'ringi(ga) minema; lipitsema, pugema'
lüüdi ümbärtta 'ringi(ga) minema'
vepsa ümbärta 'ringi(ga) minema, mööda minema'