[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

antvärk : antvärgi : antvärki 'käsitööline, ametimees'
○ hantverk
← alamsaksa hantwerk 'käsitöö; käsitöölised, tsunfti liikmed'
Alamsaksa allikas on liitsõna: hant 'käsi' + werk 'tegu, töö; tsunft, gild'. Allika teine osis on laenatud ka eraldi, värk.

kura : kura : kura mrd 'vasak'
● liivi kurā 'vasak'
vadja kura, kurõa 'vasak'
soome mrd kura liitsõnas kurakäsi 'vasak käsi'
isuri kura 'vasak'
saami gurut 'vasak'
Läänemeresoome-saami tüvi. On arvatud, et saami vaste on soome keelest laenatud. Vt ka kurat, kuri.

käbar : käbara : käbarat kõnek 'käsi'
● ? liivi gäbaļi 'pooltoores'
vadja tšäpälä 'käpp'
soome käpälä 'käpp; käbar'
isuri käppäälä 'käpp'
Aunuse karjala käbäl 'käpp; käbar'
lüüdi käbäl 'käpp'
vepsa käbäl 'käpp'
Võimalik, et vana tuletis tüvest käpp.

käis : käise : käist 'käsivart kattev riietuseseme osa' käsi

kämmal : kämbla : kämmalt 'labakäsi, käelaba, eriti selle sisepool randmest sõrmedeni; käelaba laius'
● vadja tšämmäl 'pihk; labakäsi; kämmal, käelaba laius'
soome kämmen 'kämmal; käsi; käpp'
isuri kämmen 'kämmal; pihk'
Aunuse karjala kämmen 'kämmal; pihk'
lüüdi kämmeń 'kämmal; pihk'
vepsa kämen 'kämmal; pihk'
? Inari saami kiämád 'kämmal, kämblalaius'
? handi kömən liitsõnas kömən-kăγə̑r 'pihk, kahe kämbla laiune mõõtühik'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Inari saami vaste võib olla soome laen.

käsi : käe : kätt 'inimese v ahvi ülajäse tervikuna, õlast kuni sõrmeotsteni; ülajäse randmest sõrmeotsteni'
◊ käis
● liivi ke’ž 'käsi'; kädūks 'käis'
vadja tšäsi 'käsi'
soome käsi 'käsi'; mrd kädys 'labakinnas'
isuri käsi 'käsi'
Aunuse karjala käzi 'käsi'
lüüdi käži 'käsi'
vepsa käzi 'käsi'; käduz 'käänis; kätis'
saami giehta 'käsi'
ersa keď 'käsi'; keťks 'käevõru'
mokša käď 'käsi'; käťks 'käevõru'
mari kit 'käsi'
udmurdi ki 'käsi'
komi ki 'käsi'
idahandi köt 'käsi'
mansi kāt 'käsi'
ungari kéz 'käsi'
Soome-ugri tüvi.

näpp2 : näpu : näppu 'sõrm; sõrmeots'
◊ näppama
● vadja näppi 'näpp, näpuots; näpu(otsa)täis'
soome näppi 'näpp, näpuots'
isuri näppi 'näpp, näpuots'
Aunuse karjala näppi 'kokkupandud pöial ja kaks esimest sõrme; näpuots; näpud, käsi; näpu(otsa)täis'
lüüdi ńäpp(i) 'näpp, näpuots'
vepsa ńäp 'näpp, näpuots; näpu(otsa)täis'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades näpsama, nippima ja noppima.

orel : oreli : orelit 'mängupuldist, paljudest eri suuruses viledest ja neis heli tekitavast õhusüsteemist koosnev suure heliulatuse ja rohkete kõlavärvidega muusikariist, mida mängitakse käsi- ja jalgklahvistikul'
○ õrel, (h)örül
← alamsaksa orgel, örgel 'orel'
Laenu häälikuline kuju kajastab Eesti alal kõneldud alamsaksa murde hääldust.

ringutama : ringutada : ringutan 'rammestusest, väsimusest (käsi üles tõstes) end sirutama; käsi üles v välja sirutama'
○ rõngotama
← saksa ringen '(käsi) ringutama; seljatama (maadluses); (käest) ära kiskuma; maadlema, võitlema'
Eesti keelest võivad olla laenatud liivi riņtlõ 'end välja sirutada, end venitada' ja vadja ringottaa 'ringutada; ringutama ajada'.

sarg : sara : sarga 'maatükk, põllutükk'
◊ saras
● vadja sarka 'ühele perele kuuluv põllusiil, -riba külakogukonna maast; villane kangas'
soome sarka 'põllusiil; väli, põld; kalev'
isuri sarga 'põllusiil; kangas'
Aunuse karjala sargu 'riba, siil maastikul; tohuriba'
lüüdi sarg 'riba, siil, pael; kangas'
vepsa sarg 'riba; põllusiil'
saami suorgi 'haru, harunemiskoht; ala, valdkond'
neenetsi tarka '(puu, tee) haru'
eenetsi ago liitsõnas uden-ago 'käsi'
sölkupi tolka 'haru'
Võib olla uurali tüvi, kaheldav teiste soome-ugri vastete puudumise tõttu. On arvatud, et eesti kirjakeelde on sõna võetud kirderannikumurretest, kus võib olla soome keelest laenatud. Vt ka sara-2.

tapma : tappa : tapan 'kelleltki elu võtma, kedagi surmama; füüsiliselt v vaimselt laostama, rikkuma, kurnama, piinama'; kõnek 'peksma, lööma'
● liivi tappõ 'tappa, veristada'
Salatsi liivi tapp 'tappa, veristada; peksta'
vadja tappaa 'tappa, surmata, veristada; reht peksta; lina lõugutada'
soome tappaa 'tappa, surmata, veristada; reht peksta; kurnata, laostada'
isuri tappaa 'tappa, surmata, veristada; peksta; reht peksta; lina lõugutada'
Aunuse karjala tappua 'tappa, surmata, veristada; kurnata, laostada'
lüüdi tappada 'tappa, surmata; reht peksta'
vepsa tapta 'reht peksta; lina kupardada; lüüa, peksta'
ersa tapams 'purustama, lõhkuma, hävitama; peenestama, hakkima; segi ajama; ära v maha v sisse tallama; tammuma'
mokša tapams 'purustama, lõhkuma, hävitama; peenestama; ära v maha v sisse tallama; tammuma'
? udmurdi tapi̮rti̮ni̮ 'trampima; klõbisema, kõlksuma, kõpsuma'
? komi tapki̮ni̮ 'laksatama; esikabjaga lööma (hobuse kohta); pehmelt, vaikselt käima'; tape̮dni̮ 'rusikaga lööma'
? ungari tapod 'tallama, sõtkuma', tapsol '(käsi) plaksutama'
? neenetsi tǝpǝr- 'jalaga tõukama v lööma'
? sölkupi tapir-, tappol- 'jalaga lööma'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-mordva või uurali tüvi. Küsitavatena tähistatud kaugemate sugulaskeelte vasted võivad olla rööpselt tekkinud. Lähedane tüvi on nt sõnas tapsima.