[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

juss-2 liitsõnas jusshein 'karedate harjasjate lehtedega kõrreline heintaim (Nardus stricta)'
● vadja jussi 'jusshein'
soome mrd jussikko, jussiheinä 'jusshein'
isuri jussikko, jussiheinä 'jusshein'
Aunuse karjala jussi 'jusshein'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et variant tüvest juus. Sugulaskeelte vasted on sel juhul eesti keelest laenatud. Vt ka juss1.

kaer : kaera : kaera 'kahara pöörisega kõrreline suviviljakultuur (Avena sativa)'
○ lõunaeesti kaar, kirderanniku kaur(a)
← alggermaani *χaǥran-
gotlandi hagri 'kaer'
rootsi mrd hagre, hagra, hāgri 'kaer'
norra mrd hagre 'kaer'
● liivi ka’ggõr(z) 'kaer'
vadja kagra 'kaer'
soome kaura, mrd kakra 'kaer'
isuri kagra 'kaer'
Aunuse karjala kagru 'kaer'
lüüdi kagr(e͔) 'kaer'
vepsa kagr 'kaer'

luste : luste : lustet 'kõrreline umbrohi v heintaim (Bromus)'
← alggermaani *luχstōn-
rootsi losta 'luste'; van 'uimastav raihein (Lolium temulentum)'
● liivi luškõz 'luste'
soome luste 'luste; lõhnhein (Hierochloë); raihein (Lolium)'
Eesti keelest on ilmselt laenatud läti luste 'luste'.

mürkel : mürkli : mürklit 'pruuni v kollase kärjelise kübaraga söödav kottseen (Morchella)'
○ murkel
← alamsaksa morke, murk, murchel 'mürkel'

nada- liitsõnas nadahein 'sooldunud pinnasel kasvav kasteheina meenutav kõrreline püsik (Puccinellia)'
← soome nata 'aruhein (Festuca)'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpul botaanikatermini osana. Kooliõpikute jaoks loodud taimenimetus nadahein tähendas esialgu 'lamba-aruhein (Festuca ovina)', hiljem anti see nimetus taimeperekonnale Puccinellia. Soome sõna võib olla murdetüve natt 'tatt' vaste, natt2.

nisu : nisu : nisu 'kõrreline teraviljataim, millest saab valget jahu saia jne valmistamiseks (Triticum)'
● liivi ni’zzõz 'nisu'
vadja nisu 'nisu; nisujahu'
soome nisu 'sai; saiake'; van 'nisu'
Aunuse karjala nižu 'nisu; sai'
lüüdi ńižu 'nisu'
vepsa ńižu 'nisu'
Tõenäoliselt läänemeresoome tuletis tüvest nisa. On ka arvatud, et tuletis tüvest, mis on murdesõnas nisõldama 'nikastama' ja mille vaste on soome mrd niseltyä 'kahekorra minna, murdudes katkeda' ning võib-olla ka ersa nozordams 'kraapima, küünistama', mokša nozǝŕams, noźǝŕams 'tirida, tõmmata, sikutada'.

nugis : nugise : nugist 'pruun heledama kaelalaiguga keskmise suurusega kärplane (Martes)'
● udmurdi niź 'soobel'
komi ńiź 'soobel'
handi ńŏχəs 'soobel'
mansi ńoχəs 'soobel'
ungari nyuszt 'metsnugis'
? neenetsi noχa 'polaarrebane'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi. Tüve vasteks on peetud ka soome kohanimedes esinevat tüve Nois- või vanades sõnaraamatutes esinevat sõna nokko 'soobel', mis häälikulistel põhjustel ei ole usutav. Vt ka nugris.

oder : odra : otra 'kõrreline rohttaim, parasvöötme tavaline teraviljataim (Hordeum); selle taime vili, terad'
○ kirderanniku otra
? ← balti
leedu aštrus 'terav'
● liivi vȯ’ddõrz 'oder'
vadja õzra 'oder'
soome ohra 'oder'
isuri osra, odra 'oder'
Aunuse karjala ozru 'oder'
lüüdi ozr 'oder'
vepsa ozr 'oder'
Oder on olnud läänemeresoomlaste esimene teraviljataim.

rai- liitsõnas raihein 'mättataoliste puhmikutena kasvav tähkõisikuga kõrreline heintaim (Lolium)'
← saksa Raigras 'raihein'
Laenuallikas on liitsõna, mille esikomponent on laenatud, järelkomponent tõlgitud (saksa Gras 'rohi; heintaim').

riis1 : riisi : riisi 'troopika ja lähistroopika veelembene kõrreline rohttaim (Oryza)'
← alamsaksa rīs 'riis'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt mõnest India keelest, vrd vanaindia vrīhíḥ.

rukis : rukki : rukist 'kõrreline kultuurtaim, mille teradest tehakse leivajahu (Secale cereale)'
← alggermaani *rugiz
vanaislandi rugr 'rukis'
rootsi råg 'rukis'
← balti
leedu rugys 'rukis'
läti rudzis 'rukis'
preisi rug(g)is 'rukkitera'
● liivi ri’ggõz 'rukis'
vadja rüis, ruis 'rukis'
soome ruis 'rukis'
isuri ruis 'rukis'
Aunuse karjala ruiš 'rukis'
lüüdi rugiž 'rukis'
vepsa rugiž 'rukis'

timut : timuti : timutit 'kareda rulja pöörispeaga kõrreline heintaim (Phleum)'
○ tim(m)ot, timutis, tim(m)at, tiimut, timmand, timu, timuk(as), timmuk(as), timakas, ti(i)musk
← saksa Timothy-, Timotheus-, Timotheegras 'timut'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud taimenimetus lähtub Timothy Hansoni eesnimest, kes tõi selle taime Ameerikast Euroopasse. Saksa taimenimetus on liitsõna (Gras 'rohi, hein'), eesti keelde on laenatud ainult esikomponent.

tuhkur2 : tuhkru : tuhkrut 'kastan- kuni mustjaspruun, pika saleda keha ning kirju näoga kärplane, tõhk (Mustela putorius)'
← vanavene dŭhorǐ 'tuhkur'
● soome tuhkuri 'naarits (Mustela)'
On ka oletatud, et tuletis tüvest tuhk ning seega sama sõna mis tuhkur1. See ei ole kuigi usutav, sest tuhkur ei ole halli värvi. Vt ka tõhk.