[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aim : aimu : aimu 'millegi hämara etteteadmise v vaistliku tajumise tunne; ebamäärane kujutlus v käsitus millestki'
◊ aimeline
● soome aimottaa 'kumada; koita; soojust õhkuda; pakitseda'
Läänemeresoome tüvi.

kihl : kihla : kihla 'pant, pantlepe; (mitm) peiu kingitused mõrsjale; abielukokkulepe, abielu eelleping'
◊ kihelkond
← alggermaani *gīsla-z
vanaislandi gísl 'pantvang'
vanarootsi gīsl 'pantvang'
vanaülemsaksa gīsal 'pantvang'
● liivi kī’l 'pant; kihlus'
vadja tšihla 'kihlus'
soome kihla 'peigmehe poolt pruudile antav kihlapant, hrl sõrmus; kihlus, kihlusaeg'; mrd 'kihlvedu'
isuri kihlois 'kihlatud'
Aunuse karjala kihlat (mitm) 'kihlvedu; kihlapant; kihlus'
lüüdi kihl(e͔) 'kihlvedu; (mitm) kihlapant; kihlus'
vepsa kehl väljendis iškta kehl 'kihla vedada'

käituma : käituda : käitun 'ümbruskonna välismõjude suhtes teatud viisil reageerima' käima

küübestuma : küübestuda : küübestun 'keha avast välja langema'
Tõenäoliselt 1920. aastate terminiloome käigus loodud tuletis tüvest küüp.

lahing : lahingu : lahingut 'võitlevate poolte relvakokkupõrge'
← alamsaksa slachtinge 'kaklus, lööming'
← rootsi mrd slachtning 'veresaun; võitlus, lahing; tüli'
Alamsaksa tüvi võib olla laenatud ka sõnas lahtima. Eesti keelest on laenatud vadja lahinko 'lahing; sõda'.

luba : loa : luba 'suuline v kirjalik nõusolek; õigus, voli'
← alggermaani *luƀa-
vanaislandi lof 'luba, kiitus'
vanarootsi lof, luf 'heakskiit, luba; lubadus'
● vadja lupa 'luba; lubadus, tõotus'
soome lupa 'luba, nõusolek'
isuri luba 'luba, nõusolek'
karjala lupa 'luba, nõusolek'
Eesti keelest on laenatud liivi lubā 'luba' (esineb piiblikeeles).

narr : narri : narri 'kloun, veiderdaja; see, kes teiste meelest mõistlikult ei käitu; tobedavõitu, naeruväärne; ebamugav, piinlik'
← alamsaksa narre 'narr'
Samatüveline tegusõna narrima võib olla saksa keelest laenatud, ← saksa narren 'narritama, narrima, pilkama, ninapidi vedama'. Eesti keelest on laenatud vadja narri (pilke-, narrimis-, sõimusõna), narria 'narrida, pilgata; laimata, põhjata, teotada' ja isuri narria 'sõimata, laita; narrida'.

pagan : pagana : paganat 'risti- (v juudi, muhamedi) usku mittekuuluv inimene; kurivaim'
← vanavene poganŭ 'paganlik'
● liivi pagānõz 'mittekristlane'
vadja pagana 'kurat; mittekristlane; tige; räpane'
soome pakana (vandesõna); 'mittekristlane'
isuri pakkaana 'toiduks kõlbmatu aine; pagan(lik); paha, tige'
Aunuse karjala pagan 'toiduks kõlbmatu; porine, räpane'
lüüdi pagan 'räpane; toiduks kõlbmatu'
vepsa pagan 'räpane; toiduks kõlbmatu; paha, tige; sügelus, sügelised'
Vanavene sõna pärineb ladina keelest, ← ladina paganus 'külaelanik, maamees, talupoeg; külale või maapiirkonnale omane'. Ladina sõna tähendus 'mittekristlane' on hilisemast ajast, kui kristlus oli jõudnud levida linnades, aga mitte veel maaelanikkonna hulgas. Isuri, karjala, lüüdi ja vepsa vastete tähendust on mõjutanud vene keel, vrd vene pogányj 'mittesöödav; vastik; vilets, rämps', pógan’ 'jälkus, ilgus, rämps', pogánit’ 'ära määrima, solkima; rüvetama'. Teise arvamuse järgi on tüvi eesti ja liivi keeles laenatud ladina keelest sakslaste vahendusel ning ka soome keeles on tüvi ladina laen. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pagan (leebe vandesõna).

raadama : raadata : raadan 'maad metsast ja võsast puhastama, kultuurmaaks harima'; mrd 'laastama; täisid tapma; rassima, kärmesti töötama'
◊ raat-2
← vanavene stradati 'töötama; töötlema, maad harima; hoolitsema; kannatama, piinlema; virelema; kaasa tundma'
vene stradát' 'kannatama, piinlema; (taga) igatsema; vilets olema, vajaka jääma'; van 'kõvasti töötama'
● vadja raata(a), raatõt 'tööd rügada, rassida'
soome raataa 'tööd rügada, rassida; maad metsast põllumaaks puhastada'
isuri raataa 'töötada, rügada; maad metsast põllumaaks puhastada [?]'
Aunuse karjala ruadua 'töötada; teha; maad metsast põllumaaks puhastada; valmistada, ehitada; töös, käigus, kasutusel olla'
lüüdi ruatta 'töötada, rügada; (alet) raadata'
vepsa rata 'töötada; teha; töödelda'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks määrata, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). Võib olla läänemeresoome keeltesse laenatud korduvalt. Eesti keelde on tüvi tõenäoliselt vähemalt osaliselt laenatud soome keelest, sest on levinud kirderannikumurretes ja nende naabruses. Vanemas murdekeeles on üksikuid andmeid tüve esinemisest teistes murretes. Sõna kirjakeelset tähendust on kahtlemata mõjutanud ka saksa roden '(maad) raadama, põlluks harima, uudismaad tegema; kände juurima'.

riid : riiu : riidu 'sõbralike suhete katkemine v katkestamine, tüli'
← algskandinaavia *strīþa-
vanaislandi stríð 'riid, sõda'
rootsi strid 'võitlus, lahing; vastuolu; vaidlus, tüli'
● liivi rīḑļõ 'tõrelda, sõimata'
Salatsi liivi rīd 'riid'
vadja riito 'riid, tüli', riďďõlla 'riielda, tülitseda, sõimelda; vaielda'
soome riita 'riid, tüli; vaidlus, erimeelsus, lahkheli; sekeldus, pahandus; hagi'
isuri riida 'riid, tüli'
Aunuse karjala riidu 'riid, tüli'
lüüdi riid 'riid, tüli'
vepsa ŕid 'tüli, vaidlus'

ristima : ristida : ristin 'kristlikku kogudusse vastuvõtmisel vett pähe piserdama v vette kastma; sellise toiminguga kedagi ristiusku pöörama; nime andma v panema'
← vanavene krĭstiti 'ristima; risti lööma'
● liivi rištõ 'ristida'
vadja rissiä 'ristida; risti ette lüüa; (risti ette lüües) palvetada'
soome ristiä 'ristida; nime panna, nimetada, kutsuda; risti ette lüüa'
isuri ristiä 'ristida'
Aunuse karjala riśťie 'ristida; risti ette lüüa'
lüüdi rišťidä 'ristida; risti ette lüüa'
vepsa ŕisťťa 'ristida; risti ette lüüa'
Sellele, et sõna on laenatud vanavene või kirikuslaavi keelest, mitte aga nt läänest tulnud misjoni käigus eesti keeles tuletatud, viitab asjaolu, et ristimise toimetamist tähistav tegusõna on tuletatud ristimärki tähistavast tüvest üksnes slaavi keeltes. Vt ka rist.

sõda : sõja : sõda 'organiseeritud relvastatud võitlus'
○ kirderanniku soda
● liivi suodā 'sõda'
vadja sõta 'sõda'
soome sota 'sõda'
isuri soda 'sõda'
karjala sota 'sõda'
? saami čuhti, čuđđi 'vaenlane'
? ersa śudoms 'kiruma, manama'
? mokša śudəms 'kiruma, manama'
? mari šuδalaš 'kiruma, manama; laitma, noomima'
Läänemeresoome või läänemeresoome-volga tüvi.

toores : toore : toorest 'küpsemata, valmimata (marjade, puuviljade jms kohta); rohkesti niiskust sisaldav, veel mitte kuivanud; töötlemata v pooleldi töödeldud; vähearenenud, harimatu, tahumatu; hoolimatult käituv, jõhker, julm'
? ← balti *dōra
leedu doras 'kõlbeline; aus; korralik'
● liivi tūorõz 'töötlemata, valmimata; niiskust sisaldav'
vadja toorõ 'töötlemata, valmimata; niiskust sisaldav; värske; märg, niiske'
soome tuore 'värske; töötlemata; märg, niiske; äsjane, vastne'
isuri toore 'töötlemata, keetmata, küpsetamata'
Aunuse karjala tuores 'töötlemata, keetmata, küpsetamata; märg, niiske; värske; terve, õitsev (inimese kohta)'
lüüdi tuorez 'töötlemata, keetmata, küpsetamata; märg, niiske'
vepsa torez, toŕeh 'nätske, lõpuni küpsetamata; märg, niiske'

tore : toreda : toredat 'meeldiva välimusega, ilus, nägus; meeldiva olemisega, sümpaatne; ülimalt meeldiv, suurepärane; uhke, ülbe, üleolev; üsna suur'
◊ tõre, tõrelema
● vadja torua 'tõrelda, riielda'
soome tora 'sõnelus, tüli, vaidlus'
isuri torruua 'tõrelda, riielda'
Aunuse karjala tora 'kaklus, kähmlus; lahing; (mitm) sõda'
lüüdi tora 'kaklus, kähmlus'
vepsa tora 'kaklus, kähmlus; tüli, sõim'
saami doarru 'kaklus, kähmlus, võitlus, lahing'
? ersa ťuŕems 'kaklema; võitlema'
? mokša ťuŕəms 'kaklema; võitlema'
mäemari torlem (oleviku ains 1P) 'tõrelen, noomin'
? ungari dorgál 'tõrelema, noomima'
neenetsi taroʔ- 'käsitsi võitlema, maadlema'
eenetsi taru- 'maadlema'
nganassaani tora- 'maadlema'
sölkupi ćār 'kuritegu, riid, viha'
matori toro- 'maadlema'
Uurali tüvi. Esitatud ersa ja mokša vastet on teisalt peetud tõrjuma vasteteks. Eesti keeles on toimunud tähendusmuutus 'pahane' > 'ülbe, uhke' > 'uhke, suurepärane' > 'meeldiv'. Sugulaskeeltele lähem tähendus on säilinud tüve rööpvariandis, milles o > õ (tõre, tõrelema). Vt ka torisema, tõrkuma.