[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

käsi : käe : kätt 'inimese v ahvi ülajäse tervikuna, õlast kuni sõrmeotsteni; ülajäse randmest sõrmeotsteni'
◊ käis
● liivi ke’ž 'käsi'; kädūks 'käis'
vadja tšäsi 'käsi'
soome käsi 'käsi'; mrd kädys 'labakinnas'
isuri käsi 'käsi'
Aunuse karjala käzi 'käsi'
lüüdi käži 'käsi'
vepsa käzi 'käsi'; käduz 'käänis; kätis'
saami giehta 'käsi'
ersa keď 'käsi'; keťks 'käevõru'
mokša käď 'käsi'; käťks 'käevõru'
mari kit 'käsi'
udmurdi ki 'käsi'
komi ki 'käsi'
idahandi köt 'käsi'
mansi kāt 'käsi'
ungari kéz 'käsi'
Soome-ugri tüvi.

lape : lappe : lapet mrd '(värava, ukse, akna, ka sea vm looma) külg'
◊ lapuline
● liivi lapīņ, lapīt 'küljetsi; põigiti'
soome mrd lappea, lape '(lapik) külg; nõlv'
Aunuse karjala lappieh 'eemale, kõrvale', lappielaine 'kõrvaline, võõras'
vepsa lapt 'külg, serv, kõrvaline koht'
saami láhppat 'mööda'
Läänemeresoome tüvi. Kaugemate sugulaskeelte sõnad, mida on sageli peetud selle tüve vasteteks, nt ersa lapuža 'sile, tasane; madal; tasane, lausk; avar', mokša lapš, lapǝš 'lame, lapik', mari lap 'madal', udmurdi lap, lape̮g 'madal', komi lap 'lame külg, (labida, käe) laba', handi lăpsək 'lame, madal', ungari lapos 'lame, lapik' ja neenetsi lǝbćojə 'lapik, lame', on ilmselt rööpselt tekkinud häälikuliselt ajendatud sõnad. Need ei sobi vasteteks häälikulistel ega ka tähenduslikel põhjustel. Saami vaste on tõenäoliselt läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka lapi.

leen : leeni : leeni '(tooli) seljatugi, kori'
← saksa Lehne '(käe- v selja)tugi'

liimeister : liimeistri : liimeistrit 'kahe käe tõmbenuga voolimiseks v puu koorimiseks'
← läti slīmests 'aamissepa, püttsepa lõikeriist'
Sõna lõpuosa -meister on kujunenud rahvaetümoloogia tulemusel. Murdevariant niimeister on laenatud alamsaksa keelest, ← alamsaksa snīdemest 'lõikeriist'. Läti sõna on samuti alamsaksa laen.

pöial : pöidla : pöialt 'käe esimene kõige lühem ja jämedam sõrm, millel on vaid kaks lüli kolme asemel'
● liivi pēgal 'pöial'
vadja peiko, peukko, peukolo 'pöial'
soome peukalo 'pöial'
isuri peikalo, peukolo 'pöial'
Aunuse karjala peigalo 'pöial'
lüüdi peigal 'pöial'
vepsa peigol, peiguu̯ 'pöial'
Võib olla ebareeglipärane tuletis soome-ugri tüvest, mille vasted on saami bealgi 'pöial; suur varvas', ersa peľka 'pöial; suur varvas', mokša päľχkä 'pöial', udmurdi pe̮li̮ 'pöial', komi pev 'pöial'. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *beugVlō-, *beugVla-, mis on tuletatud tegusõnast *beug- 'painduma', laenuallikaks sobivat nimisõna ei ole teada.

toigas : toika : toigast 'kaigas, teivas, roigas'
● ? soome toikottaa 'õieli v püsti olla (nt oksa, käe kohta)', mrd toikka 'viletsakasvuline oras, puu vms', toikkaroida 'tuigerdada, tuikuda, tuiata'
? karjala tšoikottoa 'siruli olla, pikutada'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka tuikuma.