[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

härra : härra : härrat 'meesisik; jõukamasse kihti kuuluv peen mees; isand, käskija'
○ herra, herr, härr
← vanarootsi hærre 'rüütli- ja vaimulike tiitel'
← rootsi herre 'härra, mees; peremees, isand; issand'

kass : kassi : kassi 'kaslaste hulka kuuluv koduloom (Felis catus domesticus)'
← vene kóška, mrd košá, košára, košúra 'emakass'
Kuna vene keeles ei esine häälikuliselt täpselt laenuallikaks sobivat sõna, siis on arvatud, et laenatud on eri liidetega sõnadest üldistatud tüvi koš-. On oletatud, et sõna võib olla ka vanem, vanavene laen, sel juhul on selle vaste liivi kaš 'kass' ja võib-olla ka soome mrd kasi 'kass; vilgas, tragi (poiss)laps; lurjus', isuri kasi 'kass', Aunuse karjala kaži 'kass', lüüdi kaži 'kass' ja vepsa kaži͔ 'kass'. Eesti keelest on laenatud soome mrd kassi 'kass'.

kits : kitse : kitse 'veislaste hulka kuuluv keskmise suurusega sõraline imetaja; metskits (Capra)'
← saksa Kitz(e) 'metskitsetall; mägikitsetall; kitsetall'
Eesti keelest on laenatud vadja kittsi 'kits; kitsetall' ja isuri kitsi 'kits'.

kährik : kähriku : kährikut 'koerlaste sugukonda kuuluv imetaja (Nyctereutes procyonoides)'
← balti
leedu keršas 'musta-valge laiguline'; kerše 'kirju lehm'
Tüvi kähr esineb Tartu ja Võru murdes tähenduses 'mäger'. Tuletis kährik võeti kirjakeeles kasutusele 1930. aastatel Eestisse jõudnud võõrliigi nimetusena.

lang : langu : langu (hrl mitm) 'abielu kaudu suguluses olev isik, eriti mehe ja naise vanemad vastastikku'
? ← alggermaani *ga-langa-z, *bi-langa-z
vanainglise gelang 'sõltuv, kättesaadav; kuuluv'
vanasaksi gilang 'kättesaadav, valmis', bilang 'suguluses, ühenduses'
vanaülemsaksa gilang '(abiellumise kaudu) suguluses, sugulased'
? ← balti
leedu laiguonas 'naisevend', laiguonienė 'mehevenna naine', laigonienė 'naisevenna naine; meheõde'
● vadja lanko 'abiellujate vanemad omavahel; kõik pulmas olevad sugulased'
soome lanko 'abiellujate vanemad omavahel; kõik pulmas olevad sugulased'
isuri lango 'õemehe (v väimehe) sugulased'
karjala lanko 'abiellumise kaudu saadud sugulane, eeskätt õemees'
Germaani laenu puhul on probleemiks eesliite vaste puudumine. Esitatud balti allikas on häälikuliselt kaheldav, kuid on mõeldav, et balti tüvel on olnud ka teine, häälikuliselt sobivam variant *lank-. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lang 'külaline; abielu kaudu sugulane'.

murel : mureli : murelit 'hapukirsside sordirühma kuuluv viljapuu; selle tume vili'
○ morell
← saksa Morelle 'murel'

närv : närvi : närvi 'pindmisi närvilõpmeid v meeleelundeid kesknärvisüsteemiga ühendav perifeersesse närvisüsteemi kuuluv närvikiudude paeljas kogum'; piltl 'püsi, kannatlikkus, enesevalitsemine, psüühiline tasakaal jms'
← saksa Nerv 'närv; (mitm) närvikava, enesevalitsemine, psüühiline tasakaal'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes levinud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← ladina nervus 'soon, lihas, närv; (pilli) keel, vibunöör; loomanahk; rihm, ahelad'.

oma : oma : oma 'väga tuttav, millegi poolest lähedane; iseloomulik, kohane; isiklik, kellelegi kuuluv'
◊ omistama
● liivi u’m 'oma'
vadja õma 'oma'
soome oma 'oma'
isuri oma 'oma'
Aunuse karjala oma 'oma, isiklik; tuttav; sugulane'
lüüdi oma 'oma; sugulane'
vepsa omaluińe 'karjamaa'
saami oapmi 'oma; oma asi; (mitm) kari'
? udmurdi umoj 'hea, sobilik, õige; hästi, meeldivalt, parajalt'
? komi em 'on olemas'
Võib olla vana tuletis tüvest, mis on ka sõnas olema, -ma on vana käändsõnaliide. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Vt ka ometi.

osa : osa : osa 'tervikusse kuuluv, kuid sellest eraldatav jagu; määr, hulk kellestki v millestki; roll'; mrd 'liha'
◊ oss
? ← algindoiraani *anśa-s
vanaindia áṃśa-ḥ 'osa, osalus'
avesta ąsa 'osalus'
● liivi vȯzā 'osa; liha'
vadja õsa 'osa; liha'
soome osa 'osa; saatus'; mrd '(liha)tükk'
isuri osa 'osa'
Aunuse karjala oza 'õnn, saatus'
lüüdi oza 'õnn, saatus; osa'
vepsa oza 'õnn, saatus; osa'
saami oažži '(elus) liha, lihased'
? mari užaš 'osa'
? ungari oszt 'jagama'
Tähendus on võinud areneda 'osa' > 'osa jahisaagiks saadud lihast' > 'liha'. Vt ka oskama, osutama.

püü : püü : püüd 'nurmkana v mõni sellega sarnane kanaliste hulka kuuluv lind'
◊ püvi
● liivi pī’ki, pi’uki 'nurmkana, põldpüü; laanepüü'
vadja püü 'nurmkana, põldpüü; laanepüü'
soome pyy 'laanepüü'
isuri püü liitsõnas püühauli 'väike haavel, mida kasutatakse püüde laskmisel'
Aunuse karjala püü 'püü'
lüüdi ṕüu 'püü'
vepsa pü 'püü'
saami bakku 'laanepüü'
ersa pov(o) 'püü'
mokša povńä 'püü'
idahandi pĕŋk 'püü'
ungari fogoly 'nurmkana, põldpüü'
sölkupi pēkä 'püü'
kamassi pшže 'püü'
Uurali tüvi. Vt ka püüdma.

raat1 : raadi : raati 'teatud sugukonda kuuluv lind (Prunellidae)'
○ traat
← saksa -schrat liitsõnas Holzschrat 'pasknäär'
Rahvapärastes linnunimetustes paskraat, paskatraat, sarabutraat esinev tüvi on kirjakeeles kasutusele võetud sugukonda Prunellidae kuuluvaid linde märkiva zooloogiaterminina. tr-alguline murdevariant on arvatavasti kujunenud rahvaetümoloogilisel seostamisel sõnaga traat.

rõhud : rõhkude : rõhke ~ rõhkusid (mitm) 'naiste rahvarõivaisse kuuluv vöö küljes rippuv vaskkettidest ehe' rõht

rühm : rühma : rühma 'tervikuna käsitatav (väike) hulk v kogum olendeid, esemeid vm; sarnaste tunnuste põhjal ühte kategooriasse kuuluv hulk v kogum (mingis liigituses), liik, tüüp, klass'
← balti *trūkšma-
leedu trūkšmas 'inimeste rivi üksteise taga; rodu, rühm, hulk'
läti trūkt 'katkema; puuduma, puudu olema; võpatama, ehmuma'
● ? vadja rümmü, rummu 'hunnik; kamakas, pank; salk, jõuk'
soome ryhmä 'rühm, grupp, salk; kategooria, järk, aste'; mrd 'hunnik, kuhi'
Aunuse karjala rühmü 'rühm, salk; majade rühm; suur hulk'
Murdesõna on kirjakeeles keeleuuenduse ajal kasutusele võetud soome keele eeskujul.

rüütel : rüütli : rüütlit 'aadliseisusse kuuluv raskerelvastusega ratsasõjamees keskaja Lääne-Euroopas'; mrd 'rannavalvur'
← alamsaksa ruter 'ratsanik, rüütel'
Laenu muganemisel on sõnaalgulise r-i tõttu sõna lõpus r asendunud l-iga. Eesti keelest on laenatud soome mrd ryytteli 'vahisõdur, tollivaht'.

saks : saksa : saksa 'kõrgemasse ühiskonnakihti kuuluv v paremal järjel olev inimene, härra, isand'; van 'sakslane'
← algskandinaavia
vanaislandi saxar (mitm) 'sakslased'
vanarootsi saxe 'Saksimaa elanik; kaupmees'
alamsaksa sasse 'Saksimaa elanik'
← saksa Sachse 'Saksimaa elanik'
● liivi saksā 'saksa; sakslane; (sakslasest) mõisaomanik'
vadja saksa 'saksa keel; sakslane; saks'
soome saksa 'saksa keel'
isuri saksa 'härra; sakslane'
karjala saksa 'rikas inimene'
Vt ka pati-.

sarg : sara : sarga 'maatükk, põllutükk'
◊ saras
● vadja sarka 'ühele perele kuuluv põllusiil, -riba külakogukonna maast; villane kangas'
soome sarka 'põllusiil; väli, põld; kalev'
isuri sarga 'põllusiil; kangas'
Aunuse karjala sargu 'riba, siil maastikul; tohuriba'
lüüdi sarg 'riba, siil, pael; kangas'
vepsa sarg 'riba; põllusiil'
saami suorgi 'haru, harunemiskoht; ala, valdkond'
neenetsi tarka '(puu, tee) haru'
eenetsi ago liitsõnas uden-ago 'käsi'
sölkupi tolka 'haru'
Võib olla uurali tüvi, kaheldav teiste soome-ugri vastete puudumise tõttu. On arvatud, et eesti kirjakeelde on sõna võetud kirderannikumurretest, kus võib olla soome keelest laenatud. Vt ka sara-2.

sibul : sibula : sibulat 'mõne taime maa-alune lühivõrse, mille lihakatesse lehtedesse on kogunenud toitained; laukude hulka kuuluv köögiviljataim'
← alamsaksa sipolla, zipolle 'sibul'
Eesti keelest on ilmselt laenatud eestirootsi sīpaḷ, sīpäḷ, sīpoḷ 'sibul'.

sipelgas : sipelga : sipelgat 'kiletiivaliste seltsi kuuluv ühiseluline putukas'
● liivi siprikki 'sipelgas'
vadja sippelikas, sippilikko 'sipelgas'
isuri sipperkäine 'väike tiibadega sipelgas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama mis sõnas siputama.

sisemine : sisemise : sisemist 'sees, seespool olev, asetsev, toimuv; inimese sisemaailmaga seotud, selles avalduv v sellest johtuv, hingeline; olemuslikult omane, olemusse kuuluv, sellega seotud v sellest lähtuv'
◊ sees1,sisse
● liivi sizāl 'sees'
vadja sisi, sisä 'sisemine, sise-, sees-', sizus '(pehme) sisu (leival); täidis; (mitm) sisikond'
soome sisällä 'sees'
isuri sises 'sees'
karjala sisässä 'sees'
vepsa ši͔žaľ 'põu'
? mokša śezǝm 'südamik, tuum, süda'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Tüvi ei ole läänemeresoome keeltes enamasti iseseisva käändsõnana säilinud, esineb ainult tuletistes ja kaassõnades. sisse on vana käändsõna sisseütleva vorm, sees on seesütleva vorm, tõenäoliselt *sisessä > sihes(sä) > sehes > sees. Vt ka sisalduma.

tara : tara : tara 'maa-ala piirav tõke, aed; aiaga piiratud ala karja jaoks; kuu v päikese ümber nähtav rõngas'; mrd 'karjalaut'
○ lõunaeesti tahr, tahõr, tarh
← balti
leedu daržas '(köögivilja)aed; rõngas kuu ümber'
läti dārzs '(köögivilja)aed; aedik, tara; rõngas kuu ümber'
● liivi tarā 'maa-ala piirav tõke; taraga ümbritsetud põld; (köögivilja- vms) aed; rõngas kuu v päikese ümber'
vadja tara 'taraga piiratud ala (maja juures); puu- v köögiviljaaed; krunt'
soome tarha 'karjaaed; piiratud maatükk, (köögivilja- vms)aed; kasvandus, farm; laoplats, puuaed'; mrd 'rõngas (nt kuu ümber); sõnnikuhunnik'
isuri tarha(a) '(talumaja juurde kuuluv) krunt'
Aunuse karjala tarhu 'maalapp, (köögivilja)aed; post, teivas, varb; ring, rõngas; lööve, ekseem'
vepsa tarh 'maalapp, maatükk, (marja-, seene- vms) koht'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi tåra 'söödaruum hobusetalli juures või härja- ja lehmalauda vahel'. Vt ka tõra.

trump : trumbi : trumpi 'teistest kõrgem mast kaardimängudes; sellesse kuuluv kaart'
○ rump
← alamsaksa trump 'trump'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi tromp 'trump'.

tsiitsitaja : tsiitsitaja : tsiitsitajat 'värvuliste hulka kuuluv varblasesuurune põõsasniitude ja metsaservade lind (Emberiza)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

tulp2 : tulbi : tulpi 'liilialiste hulka kuuluv kevadine sibullill (Tulipa)'
← saksa Tulpe 'tulp'

vald : valla : valda 'maakonda kuuluv omavalitsuslik haldusüksus; tegevus- v käsitluspiirkond, ala'
◊ valitsema, valla, vallatu
← alggermaani *walđa
rootsi våld 'võim, vägi; vägivald'
taani vold 'vägivald'
● liivi vālda 'võim, voli'
vadja valta 'vald; valdus; võim, voli'
soome valta 'võim; ülemvõim; voli, volitus'
isuri valta 'vald; suur, rikkalik; võim'
Aunuse karjala valdu 'voli; õigus; võim'
lüüdi vald(e͔) 'voli, vabadus; luba; tahe'
vepsa vald 'voli, vabadus; luba, õigus; võim'
valitsema on nõrgaastmeline tuletis, milles l on reeglipäratult lühenenud. Murretes esineb ka reeglipärane variant vallitsema. Vt ka valdama ja vallutama.

veis : veise : veist 'suur sõraliste seltsi kuuluv loom (Bos), keda kasvatatakse ka koduloomana'
● Salatsi liivi vediks, veits 'kariloom'
soome van vedus 'veoloom'
ersa veďŕekš, veďaka 'vasikas; mullikas'
mokša vedraš 'õhv, mullikas'
Läänemeresoome-mordva tuletis vedama tüvest. Vanas kirjakeeles esineb ka variant vedis.

vigle : vigle : viglet 'kurvitsaliste sugukonda kuuluv lind (Limosa)'
● soome viklo, vikla 'tilder (Tringa)'
Aunuse karjala vigľi 'tilder'
lüüdi vikľi, vigli, vikľu 'tilder'
vepsa vikľi 'tilder'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

vilbas : vilpa : vilbast 'teatud värvuliste seltsi kuuluv lind peamiselt troopikas levinud vilbaslaste sugukonnast (Timaliidae)'; mrd 'vilgas'
● vadja vilppiä 'vilksata, lipsata'
soome mrd vilpas 'vilgas, kiire'
Aunuse karjala vilpata 'vilkuda, vilada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Murdesõna on uues tähenduses bioloogiaterminina kasutusele võetud. Lähedane tüvi on vilgas.

võlg : võla : võlga 'laenuks saadud ja tagastamisele v hüvitamisele kuuluv rahasumma, kaup v teenus'
● liivi vȭlga 'võlg'
vadja võlka 'võlg'
soome velka 'võlg'
isuri velga 'võlg; laen'
Aunuse karjala velgu 'võlg'
lüüdi velg(e͔) 'võlg'
vepsa vüug 'võlg'
Läänemeresoome tüvi. Sõna häälikuline kuju viitab laenulisusele, kuid sobivat laenuallikat pole leitud.

västrik : västriku : västrikku 'värvuliste hulka kuuluv lind (Motacilla)'
● vadja vässo 'linavästrik'
soome västäräkki 'linavästrik'
isuri västärö, västöi 'linavästrik'
Aunuse karjala päistärikki 'linavästrik'
saami beštor 'linavästrik'
ersa uśkiŕej 'linavästrik'
mokša uśkərej 'linavästrik'
handi wŭrśək 'linavästrik; tihane'
mansi worśək 'linavästrik; tihane'
Häälikuliselt ajendatud soome-ugri tüvi.

ängel- liitsõnas ängelhein 'tulikaliste hulka kuuluv rohttaim (Thalictrum)'
← soome ängelmä 'ängelhein'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpul rahvakeelsete nimetuste ristrabanduserohi ja rabandusrohi asemele. Alguses kasutati taimenimetust ängelmahein, hiljem tüve lühendati.