[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

kets : ketsi : ketsi 'korvpallisaabas'
vene ked, kõnek keds 'kets'
Vene sõna lähtub ingliskeelsest kaubamärgist Keds, mida kandsid 20. sajandi alguses turule toodud kummitallaga spordijalatsid.

kits : kitse : kitse 'veislaste hulka kuuluv keskmise suurusega sõraline imetaja; metskits (Capra)'
saksa Kitz(e) 'metskitsetall; mägikitsetall; kitsetall'
Eesti keelest on laenatud vadja kittsi 'kits; kitsetall' ja isuri kitsi 'kits'.

kus (küsiv-siduv sõna; siduv ajamäärsõna) kui

kuss 'vait, tasa, rääkimata v häält tegemata'
saksa kusch! 'kuss!'
Samatüveline tegusõna kussutama võib olla laenatud baltisaksa murdest, ← baltisaksa kuschen 'kussutama'.

kutsu : kutsu : kutsut lastek 'koer'
?vene mrd kútja 'kutsikas'
Teisalt on tüve peetud häälikuliselt ajendatud omatüveks. Lähedasi (noore) koera nimetusi on nii sugulaskeeltes, nt Aunuse karjala kudžu 'kutsikas', lüüdi kudžu 'kutsikas', udmurdi kuč́a(pi) 'kutsikas', ungari kutya 'koer', mansi kūťuw 'kutsikas', kui ka teiste keelekondade keeltes, kuid tõenäoliselt on need teise päritoluga.

kutt : kuti : kutti kõnek 'poiss, semu, sell'
Tundmatu päritoluga tüvi.

kutu : kutu : kutut kõnek 'otsas, küps, omadega läbi'
soome kuitti 'klaar, tasa; läbi, kutu'

kuus : kuue : kuut 'põhiarv 6'
liivi kūž 'kuus'
vadja kuusi 'kuus'
soome kuusi 'kuus'
isuri kuus 'kuus'
Aunuse karjala kuuzi 'kuus'
lüüdi kuuž 'kuus'
vepsa kuź 'kuus'
saami guhtta 'kuus'
ersa koto 'kuus'
mokša kota 'kuus'
mari kut, kuδə̑t 'kuus'
udmurdi kuať 'kuus'
komi kvajt 'kuus'
handi χot 'kuus'
mansi χōt 'kuus'
ungari hat 'kuus'
Soome-ugri tüvi.

kõuts : kõutsi : kõutsi 'isakass'
läti mrd kaucis 'kõuts, kastreerimata isane kass'

luts : lutsu : lutsu 'pikliku rulja kehaga mageveekala (Lota lota)'
liivi luts 'luts'
lüüdi luťš́ 'võldas [?]; hink (Cobitis) [?]'; luďž́u 'väike, alla aasta vanune kala'
Läänemeresoome tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lots, lutts, lotts 'luts' ja võib-olla ka läti mrd luca, lucis 'luts'.

nuts : nutsu : nutsu 'väike kokkukägardatud mütsak'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt nutt.

puts : putsi : putsi 'naise suguelund'
Salatsi liivi puts 'naise suguelund'
vadja puttsi 'häbe'
On arvatud, et võib olla laenatud saksa või alamsaksa keelest, ← saksa Pfütze, mrd Pfutsche 'kaev; loik, lomp' või ← alamsaksa putse, pütte 'märg auk; allikas, kaev', pute 'välimine suguorgan'.

suts : sutsu : sutsu kõnek 'natuke, väheke' sutike

tuts : tutsi : tutsi 'väliskeermega toruliitmik, lühike ääriku v väliskeermega ühendustoru'
vene štúcer 'tuts, toruliitmik; kaelus; (vintsoonega lühike) püss; (suure kaliibriga) kahe vintrauaga jahipüss'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur