[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hõõgama : hõõgata : hõõgan 'soojust ja valgust kiirgama; ilma leegita põlema; kuumuse mõjul helendama'
● liivi ȭ’gõ 'hõõguda; valutada, pakitseda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas õhkama.

hääl : hääle : häält 'kõris olevate kurdude võnkumise tagajärjel tekkiv heli'
● liivi ēļ 'hääl; heli'
vadja ääli 'hääl; lauluviis'
? soome ääni 'hääl; heli'
? isuri ääni 'hääl'
? Aunuse karjala iäni 'hääl; kisa; lauluhääl'
? lüüdi iäńi 'hääl'
? vepsa äń 'hääl'
? saami jietna 'hääl; heli'
? ungari ének 'laul'
Soome-ugri tüvi, juhul kui eesti, vadja ja liivi keeles on toimunud teisene häälikumuutus n > l.

iga2 : ea : iga 'eluaeg, vanus'
◊ igatsema, igav, igerik, iial, ikka
● liivi igā 'iga', igāb 'igav'
vadja itšä 'iga, vanus', itšävä 'igav; nukker, kurb'
soome ikä 'iga, vanus', ikävä 'igav; nukker, kurb'
isuri igä 'iga, vanus', ikkäävä 'igav, kurb; iha, soov, igatsus'
Aunuse karjala igäü 'igav; nukker, kurb'
lüüdi igä 'iga, vanus', igäu 'igav; kurb; kurbus, lein'
vepsa igä 'iga, vanus'
saami jahki 'aasta'
ersa ije 'aasta'
mari ij 'aasta'
ungari év 'aasta'
Soome-ugri tüvi. igav on läänemeresoome tuletis omadussõnaliitega -v. iial on vana alalütleva vorm, mille tüves ei ole veel toimunud muutust i > e ja i on reeglipäratult pikenenud. ikka on sisseütleva vorm, mille tähendus on muutunud.

kahju : kahju : kahju ~ kahjut 'aineline kaotus; häda, viga; rahulolematus, kurbus; kaastunne'
○ lõunaeesti kaih
◊ kahetsema, kahi3
● liivi ka’i 'kahju, kaotus; (tule-, laeva)õnnetus'
vadja kaiho 'kahju, kaotus; kahjustus; kadu, häving'
soome kaiho 'igatsus; kurvameelsus'; mrd 'kaeve, kaebamine; soov, vajadus; mure, hirm, kibestus; kadedus'
isuri kaiho 'kaeve, kaebamine; tahtmine, iha; kahju, kaotus, õnnetus'
karjala kaiho 'vaene, vaeseke; mure'
Läänemeresoome tüvi. kahi3 on algsem nimetava käände vorm, kahju on omastavast käändest tekkinud uus nimetavavorm. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud soome mrd kahju 'kahju, vale, pettus'. Vt ka kae.

kalts : kaltsu : kaltsu 'vana katkine riideräbal; katkine, kuid kantav riietusese; allakäinud inimene'; mrd 'riidest säärekatted'
◊ kaltsad, kaltserdama
← vanavene
vene kolóša 'sääris, suka- v püksisäär'
● soome kalsu 'naiste lumesukk'; mrd 'sääris; sukasäär'
Aunuse karjala kalzu 'sääris'
lüüdi kaľž '(naiste kotiriidest) sääris (tule ja kuumuse kaitseks alet põletades)'
vepsa kaľž 'sääris'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks teha, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). On ka oletatud, et tüvi on laenatud mõnest germaani keelest, häälikuliselt sobiv laenuallikas oleks nt keskülemsaksa kalze 'sukk'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kals, kalts, kalso 'kalts'. Vt ka kilts.

karbus : karbuse : karbust mrd 'meeste karusnahkne talvemüts, läkiläki; kapuutsi moodi naiste talvemüts'
← eestirootsi karbûsa, karbωs 'punasega ääristatud must kapuuts'
← baltisaksa Karpuse 'reisimüts, kapuuts'
Sõna võibki olla murretesse laenatud mitmest allikast: Hiiumaal, kus sõna esineb tähenduses 'naiste talvemüts', on tegemist eestirootsi laenuga; mandril aga, kus esineb tähendus 'meeste talvemüts', on tegemist baltisaksa laenuga (ei saa välistada ka laenu soomerootsi murretest, ← soomerootsi karbús, kárbus 'kapuuts').

karu : karu : karu 'suur kohmakas pruuni kuni musta pika karvaga kiskjaline imetaja (Ursus arctos)'
○ lõunaeesti kahr, karh
● vadja karu 'karu; rabamispink (viljapeksul)'
soome karhu 'karu'
isuri karhu 'karu'
Aunuse karjala kar(a)hu 'karu'
Tõenäoliselt tuletis sõna kare3 tüvest, algselt eufemistlik nimetus. On ka oletatud, et võib olla indoiraani laen, ← algiraani *h₂ŕ̥ḱšɔm.

karune : karuse : karust 'karvane; (hääle kohta:) kähe, räme' karv

karus : karuse : karust mrd 'koger'
○ karrus, karuus, karos
← alamsaksa karuske, karusse 'koger'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi karos 'koger'.

kelder : keldri : keldrit 'hoone esimese korruse alune, harvemini majast eemale (pooleldi) maa sisse ehitatud säilitusruum; esimese korruse alune korrus'
○ keller
← alamsaksa keller 'kelder (vanglana)'
-d- on tüves eesti keeles tekkinud lisahäälik.

koos2 : koosi : koosi 'sõidusuund, kurss'
◊ kooserdama
← alamsaksa kōrs 'suund'
● liivi kūož 'koht, paik'
vadja koosi 'komme, harjumus'
soome kuosi 'mood; kuju, vorm; muster'
isuri koosi 'komme, tava'
Alamsaksa sõna on ladina keelest laenatud, ← ladina cursus 'jooks'.

korjus : korjuse : korjust '(looma) laip'; mrd 'alaväärtuslik asi või olend'
On arvatud, et tuletis korjama tüvest.

kudrus : kudruse : kudrust 'väike helmes, klaaspärl; juuksekihar'
← vene kúdri (mitm) 'lokid, kiharad'
Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kudrussen 'kudrused'.

kuljus : kuljuse : kuljust 'väike õõnes heliavadega metallkuul, milles lahtiselt asetsev metalli- v luutükike rappumisel tekitab heli'
● soome kulku, kulkunen 'kuljus'
karjala kuluine 'kuljus'
On arvatud, et tuletis kulisema tüvest.

kuusk : kuuse : kuuske 'igihaljas tiheda koonusja võraga okaspuu (Picea)'
● liivi kūzõz 'kuusk'
vadja kuusi 'kuusk'
soome kuusi 'kuusk'
isuri kuusi 'kuusk'
Aunuse karjala kuuzi 'kuusk'
lüüdi kuuž 'kuusk'
vepsa kuź 'kuusk'
saami guossa 'kuusk'
ersa kuz 'kuusk'
mokša kuz 'kuusk'
mari kož 'kuusk'
udmurdi ki̮z 'kuusk'
komi koz 'kuusk'
handi χol 'kuusk'
mansi χōwt 'kuusk'
neenetsi χadi 'kuusk'
eenetsi kaziku 'kuusk'
nganassaani koʔ 'mänd; kuusk'
sölkupi k͔ūt 'kuusk'
kamassi kod 'kuusk'
Uurali tüvi. k sõna lõpus on eesti keeles tekkinud lisahäälik, murretes esineb ka selle häälikuta variant kuus.

kõhe : kõheda : kõhedat 'kartuse tõttu ebamugav, kergelt hirmu peale ajav; jahedavõitu, viluvõitu'
On arvatud, et tüve vaste võib olla ersa kež 'viha, kius', kuid lähemates sugulaskeeltes vasted puuduvad. Teisalt võib olla sama tüvi, mis sõnas kohuma või kõhetu.

kõrbema : kõrbeda : kõrben 'leegita põlemisel v kuumuse mõjul söestuma'
◊ kõrb3
● liivi kuorbõ 'kõrbeda'
soome korventaa 'kõrvetada'
Aunuse karjala korvendua 'kõrvetada; süüdata'
lüüdi korbendada 'kõrvetada'
vepsa korbeta 'kõrvetada'
saami guorbat 'hõõrduda, kuluda; kõrbeda'
ersa kirvams, mrd kurvams 'leegitsema, lõõmama'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka kõrne.

lein : leina : leina 'lähedase inimese surmast tingitud hingevalu, kaotusvalu'
? ← balti
leedu klienas, kleins 'õhuke, kõhn'
läti kliens 'kõhn, kidurakasvuline, kuivetunud'
● vadja leinä 'lein'
soome leina 'kehv vilja kasv; nõrk, vilets'
isuri leina 'kurbus, pahameel'
Aunuse karjala ľeinäine 'õnnetu, vilets, vaene'
Isuri vaste võib olla eesti keelest laenatud.

loovima : loovida : loovin 'vastu tuult edasijõudmiseks siksakitades purjetama; siksakitades, laveerides liikuma'
← alamsaksa lofen 'laeval kurssi muutma'
← hollandi loeven 'loovima'
Tõenäoliselt keskalamsaksa laenudest hilisem alamsaksa laen. Alamsaksa vaste on laenatud hollandi keelest. Eesti keelest on laenatud vadja loovia 'loovida (purjelaeva kohta)'. Laenatud on ka tüve rootsi või inglise vaste, luhvama.

lurjus : lurjuse : lurjust 'alatu inimene, kaabakas'
● vadja lurjuz 'looder, laiskvorst'
soome lurjus 'lurjus, kaabakas, lontrus, vurle'
isuri lurjus 'laisk'
karjala lurjakehtoa 'vedelda, logelda, laiselda'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lurios 'petis, vigurivänt' ja baltisaksa Lurjus, Lurjes 'mühakas, molkus, logard'.

meie : meie : meid (mitmuse 1. isiku asesõna)
◊ me
● liivi meg 'meie'
vadja möö 'meie'
soome me 'meie'
isuri möö 'meie'
Aunuse karjala müö 'meie'
lüüdi müö 'meie'
vepsa mii̯ 'meie'
saami mii 'meie'
ersa miń 'meie'
mokša miń 'meie'
mari me 'meie'
udmurdi mi 'meie'
komi mi 'meie'
handi muŋ 'meie (mitm)', min 'meie (kaks)'
mansi mēn 'meie (kaks)'
ungari mi 'meie'
neenetsi mańaʔ 'meie (mitm)', mańi’ 'meie (kaks)'
nganassaani mi̮ŋ 'meie (mitm)', mī 'meie (kaks)'
sölkupi me, mē 'meie'
kamassi miʔ 'meie (mitm)', mište 'meie (kaks)'
matori menďa, mende 'meie'
Uurali tüvi. Vastetes on palju muutusi, mis ei ole reeglipärased, kuid mis on lühikestes ja sagedastes asesõnades tavapärased. Paljudes keeltes võib mitmusliku asesõna tüvega olla segunenud kunagise duaali ehk kaksuse tüvi, mida tänapäeval neis keeltes ei ole. me on algsem sõnakuju, meie on uus nimetava käände vorm, mis lähtub mitmuse omastavast *meiδen.

mure1 : mure : muret 'rõhuv sisemise rahutuse ja hirmu tunne; hool, ülesanne, kohustus'
● liivi mu’r 'mure'
vadja murhõ 'mure'
soome murhe 'mure, hool; ülesanne; kurbus'
isuri murhe 'mure, hool, kurbus'
karjala mureh 'mure'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla vana germaani laen, ← alggermaani *muriz 'mure', mis on rekonstrueeritud tegusõna *mur-nō-na põhjal, mille vasted on nt gooti maurnan 'muretsema', vanainglise murnan 'muretsema', vanaülemsaksa mornēn 'muretsema'.

pihk1 : piha : pihka 'vaik'
● vadja pihka '(okaspuude) vaik', pihku 'mänd'
soome pihka 'vaik'
isuri pihka 'vaik; ternespiim'
Aunuse karjala pihku 'vaik; ternespiim'
lüüdi pihk 'vaik'
vepsa pihk (omastav pihkan) 'kuuse, männi vaik', pihk (omastav pihkun) 'tihe madalmets, noor okaspuumets'
idahandi piγəᴧ 'paadi vaigust paik'
Soome-ugri tüvi. Vt ka pihkama.

pööning : pööningu : pööningut 'hoone katuse ja ülemise korruse lae vaheline ruum'
← alamsaksa boninge 'pööning'
Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi bēning, bining, bēneng 'pööning peenematel majadel'.

rõuged : rõugete : rõugeid (mitm) 'viirushaigus, millega kaasneb villiline, paranemisel arme jättev lööve'
○ kirderanniku rouged
● ? soome mrd rouka 'lepa, kase v kuuse koorest valmistatud võrkude ja nootade värvaine'
? Aunuse karjala rougu 'kase v lepa koore alumine punakaspruun kiht; kase v lepa koorest saadud parkimisaine v värv; parkkoor'
? lüüdi roug 'puukoore alumine punakaspruun kiht'
? vepsa roug 'lepa v kase koor, mida kasutatakse võrkude või riide värvimiseks'
Tüvi võib olla esitatud läänemeresoome sõnade vaste eeldusel, et rõugehaiguse nimetus on kujunenud sellega kaasneva lööbe värvuse järgi. See läänemeresoome tüvi võib olla skandinaavia laen, ← algskandinaavia *rauđka, mille vaste on norra rokka 'rooste; vee või maapinna rauasisaldus'.

suund : suuna : suunda 'ümbruse, objektide, ilmakaarte vms järgi orienteeritud mõtteline (sirg)joon, kurss, siht, mõjupiirkond'
← soome suunta 'suund, siht, kurss'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Samatüveline tegusõna suunduma on moodustatud soome keele eeskujul, vrd soome suuntautua 'suunduda; pöörduda'. Soome sõna võib olla balti või slaavi laen, ← balti *suntā, mille vaste on leedu siunta 'saatmine; saadetis', või ← slaavi tüvi, mille vaste on vene sud 'kohus; arvamus, otsustus'.

süda : südame : südant 'ringeelundkonna keskne lihaseline elund, mille kokkutõmbed panevad vere soontes liikuma'
◊ söandama,südi
● liivi sidām 'süda'
vadja süä 'süda; südamik; kurjus, viha'
soome sydän 'süda'
isuri süän 'süda, kõhu piirkond'
Aunuse karjala süväin 'sisemus; täidis; süda; kõht'
lüüdi šüdäin 'sisemus, sisu; kõige puhtam, ropsitud lina; piruka täidis'
vepsa südam 'sisemus; sisikond; süda'
saami čađa 'läbi, kaudu; läbinisti'
ersa śeďej 'süda'
mokša śeďi 'süda'
mari šüm 'süda; meel'
udmurdi śulem 'süda; sisim, põhiline; lülipuit'
komi śe̮le̮m 'süda'
handi sä̆m 'süda'
mansi sim 'süda'
ungari szív 'süda'
neenetsi śejᵊ 'süda'
eenetsi sεj 'süda'
nganassaani sǝǝ 'süda'
sölkupi sīćǝ 'süda'
kamassi sī 'süda'
matori keje 'süda'
Uurali tüvi. Vt ka süüme.

tusk : tusa : tuska 'meelehärm, meelepaha, paha tuju, äng; lühiajaline (kuum) hoog'
← vanavene tŭska 'mure, kurbus, vaev; rahutus, ärevus'
● vadja tuska 'mure; kurbus; meelehärm, paha tuju; häbi; murelik, murerohke; kurb; tusane'
soome tuska 'valu; vaev, kannatus, ahistus; häda, raskus, pahandus'
isuri tuska 'vaev, kannatus, häda, mure'
Aunuse karjala tusku 'vaev, kannatus, häda, mure; valu'
lüüdi tusk 'vaev, kannatus, häda, mure; valu'
vepsa tusk 'kurbus, mure; igavus'

täis : täie : täit 'kogu, terve; millegagi täidetud; midagi täitev, kuhugi mahtuv kogus; intensiivne, hoogne, tagasihoidmatu'
○ lõunaeesti täüs, kirderanniku täüs
◊ täidima, täima, täitsa
? ← alggermaani *tǣwia-
vanainglise tǣwe sõnas æl-tǣwe 'täielik, terviklik, terve, suurepärane'
● liivi täuž 'millegagi täidetud; midagi täitev kogus'
vadja täüsi 'kogu, terve; millegagi täidetud; täiskasvanud; päris, tõeline'
soome täysi 'kogu, terve; millegagi täidetud; täielik, maksimaalne; päris, tõeline; midagi täitev kogus'
isuri täüs 'millegagi täidetud; täiskasvanud; täielik, maksimaalne'
Aunuse karjala täüzi 'kogu, terve; millegagi täidetud; täielik, maksimaalne; täielikult välja arenenud, küpsuse saavutanud'
lüüdi ťäuž 'millegagi täidetud; täielik, maksimaalne; täielikult välja arenenud, küpsuse saavutanud; midagi täitev kogus'
vepsa ťöuź 'millegagi täidetud; täielikult välja arenenud, küpsuse saavutanud; kogu, terve (nt mõistuse kohta)'
saami dievva 'millegagi täidetud'
Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Kaheldavaks peetakse oletust, et tegemist on soome-ugri tüvega, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi dolak 'kõik, kogu, täiesti', komi de̮la 'kõik, kogu, täiesti', ungari tele 'täis', mansi tāγl 'täis' ja handi tel 'täis'. täidima on läänemeresoome tuletis, täima selle nõrga astme üldistumisel kujunenud rööpvariant. täitsa on vana omastusliitega vorm (< *täüte-(n)säk).