[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

agar : agara : agarat 'innukalt midagi tegev, hakkaja; virk, usin'
● liivi agār 'elav, nobe, reibas'
soome häkärä 'hirmus tahtmine, ind, rutt; kiim'
karjala häkärä 'kiim'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et sama tüve vasted võivad olla ka soome häkärä 'suitsulõhn, ving (saunas); uduvine, härm', Aunuse karjala hägär 'härmatis' ja lüüdi hagar 'härmatis' ning et võib olla sama tüvi mis sõnas hägu. Teise võimalusena on arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas hakkama. Kolmandaks on arvatud, et tüve vasted võivad olla hoopis soome ahkera 'usin, virk, agar' ( ahker) ja vepsa oger 'kuri, halb (inimene); reibas, terve (inimene, loom)'.

arg : ara : arga 'kergesti hirmu tundev, kartlik; häbelikult tagasihoidlik, uje; tundlik, hell'
← alggermaani *arǥa-z
vanaislandi argr 'arg, ebamehelik; kõlvatu'
vanarootsi argher 'arg; vilets, halb'
saksa arg 'halb, paha, kuri; väga, hullupööra'
● liivi ārga 'pelglik, kartlik'
vadja arka 'pelglik, kartlik; erk, kerge (une kohta)'
soome arka 'pelglik, kartlik; häbelik; tundlik, hell; õrn'
isuri arga 'pelglik, kartlik; häbelik; tundlik, hell; õrn'
Aunuse karjala argu 'pelglik, kartlik'
lüüdi arg 'pelglik, kartlik'
vepsa arg 'pelglik, kartlik'

heris : herise : herist 'kelm, nurjatu'
◊ õrjetu
● soome herja 'sõimusõna, pilkesõna; nali'
karjala rhvl herja 'kuri [?]'
On arvatud, et skandinaavia laen, ← algskandinaavia *harjō, *herjō, mille vaste on nt vanarootsi häriare 'laimaja', herian 'kurivaim (Odini lisanimi)'. Eesti sõnal on tuletusliide -is. Tuletises õrjetu on tüves vokaal muutunud. Sõna on kasutatud ka koeranimena.

hing1 : hinge : hinge 'õhu kopsudesse tõmbamine ja sealt eemaldamine; kopsudest eemaldatav õhk; elu; eluvaim; elusolend, hrl inimene'
◊ hõng
● liivi jeng 'hing, vaim; hingamine, hingus'
vadja entši 'hingamine, hingus; hingeõhk; hing, (elu)vaim; hing (olend); (kuri v püha) vaim'
soome henki 'hingamine, hingus; hingeõhk; elu; vaim; inimene, hing'
isuri hengi 'hing; inimene, hing; süda'
Aunuse karjala hengi 'hingamine; hing, süda; elu; inimene, hing'
lüüdi heng(i) 'hing; süda'
vepsa heng 'hing, vaim; süda; hing (olend)'
? udmurdi ǯog 'kuumus; leil'
? handi šăŋk 'kuum; kuumus'
? mansi sāŋk 'leitsak, kuumus'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi. hõng on lõunaeestipärane tüvevariant.

ilge : ilge : ilget 'jälk, vastik, tülgastav'
◊ illama
? ← alggermaani *ilχⁱja-z
vanarootsi ilder 'halb, kuri'
● vadja ilkõza 'inetu, ilge'; ilkõa, hilkiä 'vastik, jälk, ilge; vastikus; häbi', ilgata 'julgeda, söandada; häbistada, häbisse viia'
soome ilkeä 'õel, tige; vastik, ilge', iljetä 'julgeda, söandada; tihata; ilgeda; viitsida'
isuri ilkiä 'õel, tige; tigedus; häbi', iletä 'julgeda, söandada; häbeneda'
Aunuse karjala iľgei 'vastik, ilge', iľgeittiä 'vastikust tekitada'
Teisalt on peetud läänemeresoome tuletiseks tüvest ila.

jumikas : jumika : jumikat 'jäme asi; sitkevarreline lillade korvõisikutega rohttaim (Centaurea scabiosa)'
◊ jumitu
● ? soome jumi 'toonesepp'; van 'inimesi ründav kuri vaim'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt jump. Murretes esineb ka tuletusliiteta sõna jumm 'lühike ümar ja jäme asi', millest liitega -tu on moodustatud jumitu. Vt ka jõmm.

jõhker : jõhkra : jõhkrat 'toores, toorelt kuri, jäme, häbematu, hoolimatu'; mrd 'suur, mürakas'
● ? soome mrd juhkura 'aeglane ja kohmakas; kamakas'
Võib olla läänemeresoome tüvi.

jõnk : jõngi : jõnki 'ülitõsine, kuri, jäme'; mrd 'midagi lühikest ja jämedat; ebatasasus; äkiline pööre'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Võib olla sama tüvi mis sõnas jõngutama. Lähedane tüvi on nt jonks.

kura : kura : kura mrd 'vasak'
● liivi kurā 'vasak'
vadja kura, kurõa 'vasak'
soome mrd kura liitsõnas kurakäsi 'vasak käsi'
isuri kura 'vasak'
saami gurut 'vasak'
Läänemeresoome-saami tüvi. On arvatud, et saami vaste on soome keelest laenatud. Vt ka kurat, kuri.

kurat : kuradi : kuradit 'religioonis jumala vastand, kuri vaim, saatan'
On arvatud, et sõnas on sama tüvi mis kura ja/või kuri. Eesti keelest on laenatud baltisaksa kurat (sõimusõna), eestirootsi korat (sõimusõna), läti mrd kurrata 'kurat' ja soome mrd kuratti (sõimusõna).

kuri : kurja : kurja 'õel, tige, pahatahtlik; vihane; kurat, saatan'
● vadja kurja 'halb, kehv; kuri'
soome kurja 'vilets, vaene, kehv; armetu'
isuri kurja 'halb, kehv'
Aunuse karjala kurju 'vilets, vaene, kehv'
lüüdi kurďaine 'vilets; armetu, vaeseke, õnnetuke'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tuletis tüvest kura. Algsem tähendus on säilinud teistes läänemeresoome keeltes, eesti keeles on toimunud tähendusnihe ilmselt piiblitõlke mõjul. Vt ka kurat.

kärisema : käriseda : kärisen 'katki, lahti rebenema; ebapuhast ragisevat kõla andma; tärisema, särisema; käredalt rääkima'
◊ käre, kärr
● liivi kärīkšõ 'praksuda'
vadja kärisä 'käriseda, kähiseda; ragiseda'
soome kärinä 'kärin'; käreä 'käre'
vepsa käŕed 'käre, kuri, vihane'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kirisema, lärisema, särisema, tärisema, värisema, kärts. Vt ka kära, kärkima.

leil : leili : leili 'kuumale kerisele heidetud veest tekkinud aur; kuumus, leitsak'; kõnek 'mahv, tamp'
○ kirderanniku löül(ü)
● liivi läul 'leil; hing'
vadja löülü 'leil'
soome löyly 'leil'
isuri löülü 'leil'
Aunuse karjala ľöüľü 'leil'
lüüdi ľöuľ 'leil'
vepsa ľöľ 'leil'
saami lievla 'aur, leil; lõhn'
udmurdi lul 'hing; hingus; hingeõhk'
komi lov 'hing; elu; olevus'
idahandi lil 'hing, hingamine'
mansi lili 'hing, hingamine'
ungari lélek 'hing; paha v kuri vaim'
Soome-ugri tüvi. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

nihvama : nihvata : nihvan 'nähvama'
◊ niuhti
● soome niuha 'tige, kuri, pahur (eriti hobuse kohta)', mrd niuhoa, niuhottaa 'tige olla (inimese kohta); hammustada püüda, kõrvu lidutada (hobuse kohta)'
vepsa ńuhotada 'kõrvu lidutada (vihase hobuse kohta)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nähvama, sihvama, vihvatama. Tüves on häälikud kohad vahetanud, algsem tüvevariant on sõnas niuhti.

paha : paha : paha 'halb, nõuetele mittevastav, ebarahuldav, vilets; moraalselt vääritu, kuri, õel; ebasoodus, mittesobiv; ebamugav, tülikas'
? ← alggermaani *bāǥa-
vanaislandi bágr 'raske, keeruline'
rootsi mrd båg 'kangekaelne, visa'
● liivi pō’mi 'pahempidine; vasak'
vadja paha 'paha, halb(us); tige, kuri; (vana)kurat'
soome paha 'paha, halb, kuri, ebameeldiv'
isuri paha 'paha, halb; vilets, kehv; kurat'
Aunuse karjala paha 'halb, paha; haige, nõrk; kõlbmatu; ebameeldiv; õnnetus, häda'
lüüdi paha 'paha, halb; kurat'
vepsa paha 'tige, kuri; halb; kehv, nõrk'
Vt ka paa, paharet, pahe.

pask : pasa : paska 'vedel väljaheide'; mrd 'pori, muda, liga'; kõnek 'mustus, roppus, räpp'
● liivi paskā 'vedel pori, sõnnik, mustus'
vadja paska 'vedel väljaheide; halb, vilets, kuri; räbu, puru; kurat, paharet'
soome paska 'vedel väljaheide'
isuri paska 'vedel väljaheide; (raua) räbu; paha, nurjatu'
Aunuse karjala pasku 'vedel väljaheide; sõnnik'
lüüdi pask 'vedel väljaheide'
vepsa pask 'vedel väljaheide'
saami baika 'väljaheide; mustus'
ersa pśkiźems 'roojama, kõhulahtisuse käes kannatama'
mokša pəśkiźəms 'roojama, kõhulahtisuse käes kannatama'
mari puškeδaš 'roojama, kõhulahtisuse käes kannatama'
handi paś 'väljaheide, sõnnik'
mansi poś 'kõhulahtisus'
ungari fos 'kõhulahtisus'
Soome-ugri tüvi.

patt : patu : pattu 'sõna, mõtte v teoga jumaluse, religioossete ettekirjutiste, usulis-kõlbeliste põhimõtete vastu eksimine, selline eksimus, üleastumine'; kõnek 'taunitav tegu, eksimus, süü, vigur'
● liivi pat 'patt'
vadja pattu 'patt'
soome mrd patto 'kuritegu; kurjategija; valevanduja'
Aunuse karjala patto 'kuri, tige'
Läänemeresoome tüvi.

peig : peiu : peigu 'abielluda kavatsev (ka kihlatud) mees (eriti oma pruudi suhtes); mees oma pulmas'
◊ peiu
? ← alggermaani *faiǥjaz
vanaislandi feigr 'surmale määratud; surnud'
rootsi feg 'arg inimene; arg, kartlik'
? ← balti *paika-
leedu piktas 'tige, kuri, vihane', pikčius 'lurjus, kurat'
läti pikts 'halb, kuri, kangekaelne'
preisi pickūls 'kurat'
● Salatsi liivi peikil- liitsõnas peikilmies, peikilmies
? soome peikko 'troll, tont, koll'; mrd 'sõnakuulmatu, paha, kuri inimene v loom'
? karjala rhvl peikoine 'õnnetu, paljukannatanud [?]'
Soome ja karjala vasted eeldavad eesti keeles tähenduse arengut 'kuri vaim, kuri inimene, röövel' > 'naiseröövel, peig(mees)', mis on mõeldav naiseröövimiste tõttu. Võimalik germaani allikas võib olla laenatud ka sõnas peied.

puuslik : puusliku : puuslikku '(eba)jumalakuju; jumaldatu, iidol, ebajumal'
On arvatud, et tuletatud lõunaeesti murdesõnast poostel 'nõid; kuri, halb inimene', puus(t)li 'pühapilt, jumalakuju, kaitsevaim', ← alamsaksa apostel 'apostel' või ← saksa Apostel 'apostel'. Teise seisukoha järgi võib olla laenatud vene keelest, ← vene apóstol 'apostel'. On ka arvatud, et laenuallikas võib olla ← vene posól 'saadik, läkitatu' või ← vene bóžij lik 'jumalanägu, -kuju'. Murretes on tüvi levinud Kagu-Eestis, seepärast on vene keelest laenamist peetud tõenäolisemaks.

saatan : saatana : saatanat 'jumalavastane kuri vaim, kurat'
◊ saadan
← alamsaksa Sathan 'saatan'
Sõna on levinud piibli keele kaudu. Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit heebrea keelest, ← heebrea śāṭān 'vastane, jälitaja'. Ka murdevariandid saadanas, saatanas võivad olla laenatud, ← saksa Satanas 'saatan', ladina satanas 'saatan; vaenlane, vastane'.

singuma : singuda : singun mrd 'vinguma; virisema, torisema'
● soome singoa 'visata, heita', mrd sinkua 'kärkida, karjuda; kuri olla; vastu vaielda'
isuri singata 'visata'
Aunuse karjala šinkuokseh 'kuri olla', singuo 'laiali ajada, loopida; uuristada'
lüüdi šingoda 'laiali laotada'
vepsa šingotada 'villa kohevaks näppida; laiali loopida, visata, (heina) kaarutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas vinguma.

tige : tigeda : tigedat 'kuri, kiuslik, õel; vihane, väga pahane'
● liivi ti’g 'kuri, tige; paha, vastik, jälk; kurat'
vadja tikõa, tik̆kõa 'tige, kuri, metsik'
soome mrd tikeä 'kitsas, tihke, tihe; kitsi, ihne; märg, libisematu (talvetee); niiske, vintske, toores'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka tigu.

tont : tondi : tonti 'ebamäärane üleloomulik olend, kuri vaim, koll, viirastus; (kirumissõnana) kurivaim, sunnik, mait'
○ tunt
← eestirootsi tont 'majavaim, -haldjas'
Eesti keelest on laenatud liivi toņt 'majavaim; kuri vaim', vadja tontti 'kurat, vanapagan, tont, paha vaim (ka sõimusõnana)' ja isuri tontti 'kurivaim, sunnik, mait; kurat'.

tuhm : tuhmi : tuhmi 'läiketu, säratu, matt, halvasti läbipaistev; ereduseta, vähese intensiivsusega, nõrk; (meelte, vaimsete võimete kohta:) tönts, nüri, tuim'
● vadja tuhma 'loll, rumal'
soome tuhma 'sobimatu, rumal; rõve, ropp'; lastek 'paha; tige, kuri; juhm'
isuri tuhma 'loll, rumal'
Aunuse karjala tuhmu 'inetu; sobimatu, paha; vilets; loll, rumal, harimatu'
lüüdi tuhm(e͔) 'loll, rumal; inetu'
vepsa tuhm 'lollpea, mühkam'
saami dosmut 'solvuda, pahaseks saada'
Läänemeresoome-saami tüvi. Vt ka tuhnus.

tõre : tõreda : tõredat 'kuri, pahur, lahkusetu, ebasõbralik' tore

vali : valju : valju 'kõva, tugev; karm, range'
● vadja vaľľu 'vali, range; kõva; tugev; kange'
soome mrd valju 'karm, kõva, kale'
isuri valju 'kõva; tugev, võimas; vali, kuri'
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis sõnas valge.

õel : õela : õelat 'pahasoovlik, kiuslik, kuri, tige'; mrd 'vilets, kehv, nigel'
● Salatsi liivi ǖl 'kuri, õel, halb'
vadja õjõla 'harv, hõre, vile, kehv'

õrjetu : õrjetu : õrjetut mrd 'õel, kuri, tige' heris

äge : ägeda : ägedat 'äkilise, tormaka loomuga, keevaline; hoogne, kiire; kirglik'
● vadja ättšü 'äge, äkiline, keevaline'
soome äkeä 'tige, kuri, vihane, ärritunud'
isuri äkjä 'palav'; ägü 'kuumus; hõõg, lõõm'
karjala äkie 'kuumus, palavus; kuum'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka äkki.

äiatar : äiatari : äiatari 'hallikasroheliste lehtedega ja pikaraoliste lillakate õienuttidega rohttaim (Knautia)'
On arvatud, et tekkinud liitsõnast, mille esimene osis oli läänemeresoome tüvi, mille vasted on Võru murde sõna äi, äio 'kurat' ja soome häijy 'kuri, halb', ning teine osis tera.

ärev : äreva : ärevat 'teatud pinge, ebamäärase ohutunde vms tõttu rahutu, erutatud, närviline, murelik'
◊ ärritama
● liivi ärī 'kuri'; erţlõ 'ärritada, õrritada, kiusata'
soome äreä 'pahur, tige; äge; ärritunud'; ärtyä 'ärrituda'
isuri ärrüdellä 'õrritada, narrida'; ärrillää 'ärritunud, tige'
Aunuse karjala ärei 'kuri, tige'; ärevüö, äretä 'ärrituda'
lüüdi ärdüdä 'ärrituda'
vepsa äŕed 'pahur; äge; ärritunud'; ärduda 'hakata ägedalt peale'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka erev.