[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

junn : junni : junni 'pikergune jäme tükk, sellise kujuga asi (sageli väljaheidete kohta)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, tõenäoliselt sama tüve variant mis lõunaeesti murdesõnas juna 'väike ja ümar ese v olevus', selle läänemeresoome vasted on soome juna 'rong'; mrd 'rida, rodu; laisk' ja Aunuse karjala juna 'kaan; silm (kalalaadne) [?]; rida'.

kann1 : kanni : kanni 'mänguasi; lill'
On arvatud, et lastekeelne moodustis tüvest kaunis. Liitsõnaliste lillenimetuste järelosisena on osaliselt segunenud tüvega kann2.

kann2 : kannu : kannu '(enamasti valamistoru ja kõrvaga) nõu jookide säilitamiseks v serveerimiseks, ka jooginõu; eriotstarbega vedelikunõu'
← rootsi kanna 'kann'
Murretes esinev i-tüveline variant kann: kanni on alamsaksa laen, ← alamsaksa kanne 'kann'. Vt ka kann1.

klunn : klunni : klunni 'poisike, poisijõmpsikas'
○ klõnn
On oletatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

konn : konna : konna 'pikkade tagajalgadega kahepaikne (Anura)'
● liivi kūona 'konn'
vadja konna 'konn'
soome konna 'kärnkonn; kelm, suli, lurjus'
Aunuse karjala konna 'kärnkonn; kelm'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kånn 'konn' ja läti mrd kunna, konne 'konn'.

krunn : krunni : krunni 'pealaele v kuklasse kokkukeeratud juuksed'
? ← eestirootsi krún 'kroon; kukehari'

kuna (aega väljendav, põhjendav või möönav sidesõna) kui

kuni (aega märkiv sidesõna; piiri rõhutav kaassõna) kui

kurn1 : kurna : kurna 'augulise põhjaga (metall)nõu vm vahend tahkete osade eraldamiseks vedelikust'
● liivi kūrna 'pesuküna; pesu; lekkiv anum'
vadja kurnata 'kurnata'
soome kuurna 'uure, soon; küna, renn'; van kuurnita 'kurnata, välja sõeluda'
Aunuse karjala kuuru 'uure, renn; joogiküna'
lüüdi kuure͔ 'lehma joogiküna'
vepsa kurn 'renn, uure; tila'
? mari korno 'tee, rada'
ungari horny, horony 'uure'
Soome-ugri tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome keeltes on tegemist germaani laenuga, ← alggermaani *χurna, mille vaste on saksa Horn 'sarv', kuid see ei ole tähenduserinevuse tõttu veenev. Sel juhul oleksid mari ja ungari vaste teise päritoluga.

kurn2 : kurna : kurna 'haudumise jagu mune; pesakond'
Võimalik, et sama tüvi, mis kurn1.

kurn3 : kurni : kurni 'meeste viskemängu pulk'; mrd 'puust ketas v kera'
Tundmatu päritoluga tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kurn 'puust kera v silinder'.

könn : könni : könni 'väike kasvus kängu jäänud olend'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt könt.

munn : munni : munni 'mehe suguti, peenis' muna

nunn : nunna : nunna 'usulistel põhjustel maailmast tagasitõmbunult harilikult kloostris elav naine'
← alamsaksa nunne 'nunn'
← vanarootsi nunna, nonna 'nunn'
Omastava käände vorm nunna osutab, et tegemist võib olla (vana)rootsi laenuga. Alamsaksa keelest on kahtlemata laenatud murdevariandid, mille omastava käände vorm on nunne või nunni. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, nonn. Algselt pärineb see paljudes keeltes tuntud tüvi ladina keelest, ← keskladina nonna 'nunn'.

punn1 : punni : punni kõnek 'väike (noor) õun, mari vm; (mäda)põletiku vinn, vistrik, mügerik'; kõnek 'jonnakas, kiusakas v saamatu, armetu inimene'
◊ punnima, punnu, punu
● liivi puņ 'punn, prunt', puņņi 'muhklik'
soome mrd punnata 'pingutada, punnida, rügada'
karjala punnata '(rasket asja) tõsta v ümber lükata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, millega on segunenud punn2. Vt ka punduma, põnn.

punn2 : punni : punni 'puust, paberist vm prunt, kork; laua v prussi servas olev hari, mis vastab teise laua v prussi servas olevale soonele, sulund'
← alamsaksa spunt 'sulgemispunn (üleval nõu keskel); pulk laua v palgi vigastatud koha parandamiseks; punniauk'
← saksa Spund 'punn, prunt'
Vt ka punn1.