[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kakk1 : kaku : kakku 'öökull'
● vadja kaakko 'öökull', maľľokaakko, maľľakaakko 'kassikakk'
soome mrd kako 'kassikakk; loll, rumal'
isuri kakku liitsõnas mali-, maljakakku 'teatud kakuline'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Mõjutada on võinud kakk2: öökullil on ümmargune, leivakaku taoline pea. Vadja, soome ja isuri vasted võivad olla eesti keelest laenatud.

kalkun : kalkuni : kalkunit 'sulgedeta ning käsnalise punaka kaela ja peaga suur kodulind'
← alamsaksa kalkūn 'kalkun'
← baltisaksa Kalkun 'kalkun'
Alamsaksa või baltisaksa laenuallikas on kujunenud sõnaühendist kalkūnsche höner 'Kalkuta kuked'. Sellise nimetuse andsid Ameerikast pärit linnule maadeavastajad, kes esialgu uskusid, et nad on jõudnud Indiasse. Eesti keelest on laenatud vadja kalkkuni 'kalkun'.

kana : kana : kana 'maapinnal tegutsev halva lennuvõimega kodulind, eeskätt emaslind; mitme muu kanalise emaslind'
← alggermaani *χanan-
vanaislandi hani 'kukk'
gooti hana 'kukk'
rootsi van hane 'kukk'
● liivi kanā 'kana'
vadja kana 'kana'
soome kana 'kana'
isuri kana 'kana'
Aunuse karjala kana 'kana'
lüüdi kana 'kana'
vepsa kana 'kana'

karikas : karika : karikat 'sügava kausikese kujuline laieneva jalaga (väärismetallist) jooginõu'
? ← algskandinaavia
vanaislandi kalkr, kalekr 'karikas'
? ← vanarootsi kar 'peeker, karikas'
● isuri karikka 'teatud pulmarituaal, karikas [?]'
Kui laenuallikaks on vanarootsi sõna, on sellele lisatud liide -k(as). On ka oletatud, et sõna võib olla kujunenud mitme laenuallika segunemisel, sel juhul võib üks laenuallikas olla alamsaksa kellik 'karikas'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi karik 'armulauakarikas'.

ketas : ketta : ketast 'sõõrjas plaat, lameda silindri kujuline ratas'
On arvatud, et sõnas on sama tüvi mis keha.

part : pardi : parti 'hanest väiksem jässaka kere ja laia lameda nokaga veelind (Anas); selline kodulind (Anas domestica)'
● liivi pa’ŗ 'part'
vadja partti 'part'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, ilmselt sama mis sõnas parisema. Eesti keelest on laenatud soome mrd partti 'part' ja eestirootsi paṭṭ, pārt, partt 'part, metspart'.

päll : pällu : pällu mrd 'öökull, kakk'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedasi tüvesid on ka teistes läänemeresoome keeltes: soome pöllö 'kakuline, öökull', karjala pöllö 'kakuline, öökull', vepsa pullo liitsõnas hiŕpullo 'öökull, kakk'.

ring : ringi : ringi 'tasandi osa, mida piirab joon, mille moodustavad ühest punktist samal kaugusel olevad punktid; eelmise sarnane kujund v ese, sõõr; ringjoone kujuline liikumine, tiir, pööre'
○ rink
← alamsaksa rink 'ring, sõõr'
Varem on laenatud tüve germaani vaste, rõngas.

sarn : sarna : sarna 'põsenukk'; mrd 'puusakont'
On arvatud, et vana tuletis tüvest sarv, nagu on ka soome mrd sarvena 'puus, puusaluu', isuri sarvena 'puus', karjala sarvena, sarvana 'puus'. Teise seletuse järgi võib olla sama tüvi mis sõnas sarnane. Samalaadne tähendussuhe on soome keeles, soome muoto 'vorm, kuju; rivi; näojooned, ilme, nägu' ja muotoinen 'millegi kujuline; sarnane, taoline'.

sedelgas : sedelga : sedelgat 'hobuse seljale asetatav polsterdatud sadulakese kujuline riist, mis aitab oma rihma abil kanda veoki aisu'
○ sedel, sedergäs, sedluk, sedruk(as), telgas, telka
← vene sedëlka 'sedelgas'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi sidilk, sitilk, sedälk 'sedelgas'.

tiir1 : tiiru : tiiru 'ringjoone vm suletud kõverjoone kujuline liikumine, ring; mingiks asjatoimetuseks kuskil käimine, ringkäik, niisama ringikõndimine, jalutuskäik'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

tuur3 : tuuri : tuuri 'millegagi tutvumiseks v mingiks asjatoimetuseks kuskil käimine, käik v sõit (lähtepunkti tagasitulemisega); mitmepäevased jalgrattavõistlused; ringjoone v seda meenutava kõverjoone kujuline liikumine, ring; terviklik osa tantsust, ringikujuline tantsimine, tantsuring'; kõnek 'pööre (mootoril)'
← saksa Tour 'väljasõit, matk, retk, ringreis; (tantsu)tuur, tiir, ring; pööre (nt mootoril)'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt prantsuse keelest, ← prantsuse tour 'ringikujuline liikumine, pööre; käik, sõit; tantsutuur'.

vedru : vedru : vedrut 'masina v mehhanismi elastne, spiraali vm kujuline osa, mida kasutatakse näiteks löökide ja vibratsiooni leevendamiseks v käivitusenergia akumulaatorina'
← alamsaksa vedder(e) 'sulg; vedru'