[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 33 artiklit, väljastan 30.

ahi : ahju : ahju 'seade, ehitis, milles kütuse põlemisel vm keemilise reaktsiooni tagajärjel eraldub soojus'
aher-2
alggermaani *asjōn-
vanarootsi æsia 'ääs, hõõguvad söed'
rootsi ässja '(sepa)ääs'
saksa Esse 'ääs; korsten'
liivi ōi, āi 'ahi'
vadja ahjo 'ahi'
soome ahjo 'ääs'
Aunuse karjala ahjo 'ääs'
lüüdi ahď(o), ahjo 'ääs'
vepsa ahj 'ahjus hõõguvad söed, kuumus'
aher- on rahvakeelne tuletis, kus j on välja langenud. Eesti keelest on laenatud soome mrd ahjo 'ahi' ja võib-olla ka soome mrd aherrus 'põlenud v lammutatud ehitise v küttekolde varemed; leivaahju põhi'. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, ääs.

aim : aimu : aimu 'millegi hämara etteteadmise v vaistliku tajumise tunne; ebamäärane kujutlus v käsitus millestki'
aimeline
soome aimottaa 'kumada; koita; soojust õhkuda; pakitseda'
Läänemeresoome tüvi.

hing1 : hinge : hinge 'õhu kopsudesse tõmbamine ja sealt eemaldamine; kopsudest eemaldatav õhk; elu; eluvaim; elusolend, hrl inimene'
hõng
liivi jeng 'hing, vaim; hingamine, hingus'
vadja entši 'hingamine, hingus; hingeõhk; hing, (elu)vaim; hing (olend); (kuri v püha) vaim'
soome henki 'hingamine, hingus; hingeõhk; elu; vaim; inimene, hing'
isuri hengi 'hing; inimene, hing; süda'
Aunuse karjala hengi 'hingamine; hing, süda; elu; inimene, hing'
lüüdi heng(i) 'hing; süda'
vepsa heng 'hing, vaim; süda; hing (olend)'
? udmurdi ǯog 'kuumus; leil'
? handi šăŋk 'kuum; kuumus'
? mansi sāŋk 'leitsak, kuumus'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi. hõng on lõunaeestipärane tüvevariant.

itsi väljendis itsi tegema 'säru, vingerpussi tegema'
saksa Hitze 'kuumus, palavus'

kaart : kaardi : kaarti 'eriotstarbeline paksemast paberist vm materjalist ristkülikukujuline leheke; selline leheke (sageli pildiga) posti teel saatmiseks ja kirjalike teadete edastamiseks; maapinna vähendatud ja üldistatud tasapinnaline kujutis'
kaard
alamsaksa karde, karte 'kaart'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb ladina keele vahendusel kreeka keelest, ← ladina charta 'papüürusleht', vanakreeka chártēs 'papüürusleht; kirjutis'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kāṭ 'maakaart; postkaart, mängukaart'.

kae : kae : kaed 'nägemist kahjustav silmahaigus'
● ? soome kaihi, mrd kaihe, kaiho 'kae'; mrd 'õhuke kate; vari; hämar, pime'
? Aunuse karjala kaihte 'kae'
? lüüdi kaehte 'kae'
Häälikuline vastavus esitatud läänemeresoome vastetega ei ole reeglipärane. Kui tüvi on siiski nende läänemeresoome sõnade vaste, võib tegemist olla germaani laenuga, ← alggermaani *χaiχa-z, mille vaste on gooti haihs 'ühe silmaga', või kahju variandiga. Teisalt on arvatud, et tüve vasted võivad olla soome kajastaa 'paista; helendada, helkida; koita; kangastada, peegeldada', Aunuse karjala kajostuakseh 'selgineda', lüüdi kajostazeta, kajostuda 'valgeneda, selgineda (ilma kohta)' ja vepsa kajagzuda, kajostada, kajostuda 'selgineda (ilma, taeva kohta)'. See on võimalik, kui nende läänemeresoome sõnade tüvi on algselt eri päritoluga kui kaja; ühe arvamuse kohaselt on nendes sõnades uurali tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami guojihit 'paista, helendada, helkida; nähtavale ilmuda; selgineda (ilma kohta); selguda', ersa van srmt kajems 'nähtavale tulema (orase kohta)', mari kojaš 'paistma, näima; välja nägema; ilmuma (nt unes); paistma, kumama', komi kajni̮ 'tõusma; ronima', neenetsi χajerᵊʔ 'päike; selge, päikesepaisteline', eenetsi kaja 'päike', nganassaani kou 'päike', sölkupi k͔uə̑ćǝ 'kuumus', kamassi kuja 'päike' ja matori kaja 'päike, päev' (samojeedi keelte sõnu on teisalt peetud sama tüve vasteteks mis sõnas koit).

kallis : kalli : kallist 'hinnaline, palju maksev, kulukas; tähtis, väärtuslik; armas, südamelähedane; õnnis, püha, pühalik'
vadja kallis 'hinnaline, palju maksev; armas; püha, pühade (päev)'
soome kallis 'hinnaline, palju maksev; väärtuslik, tähtis; armas'
isuri kallis 'hinnaline, palju maksev; armas; püha, pühade (päev)'
Aunuse karjala kaľľiš 'hinnaline, palju maksev; väärtuslik, tähtis; püha, pühade (päev); armas'
lüüdi kaľľiž 'hinnaline, palju maksev; väärtuslik, tähtis; armas'
vepsa kaľľiž 'hinnaline, palju maksev; väärtuslik, tähtis; armas'
On oletatud, et indoeuroopa (eelgermaani) laen, ← indoeuroopa *h2al-ye-(s), *h2al-yo-(s), mille vaste on vanaislandi elja 'armuke, kõrvalnaine', elskr 'armas'. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud liivi kallim (keskvõrre) 'hinnalisem, rohkem maksev'.

kindral : kindrali : kindralit 'teatud kõrge sõjaväeline auaste; vastavas auastmes sõjaväelane; range korraga mungaordu, usuühingu vms juht'
kinneral, kinderal, kinral, kendral
rootsi general 'kindral'
saksa General 'kindral; (katoliikliku ordu) ülemvaimulik'
Tõenäolisemalt on sõna laenatud rootsi keelest, sest 17. sajandil, kui Eesti ala kuulus Rootsi riigile, oli sõna rootsi keeles sõjaväelise auastmena kasutusel. Algselt pärineb see paljudes keeltes tuntud sõna ladina keelest, ← ladina generalis 'liigiomane; ühine, üldine; avalik'.

koit : koidu : koitu 'idataeva helendus enne päikesetõusu'
liivi kuoi 'koit'
soome koi 'koit'; mrd 'ida'
komi ki̮a 'koit'
handi χuńəľ 'koit'
mansi χuj 'koit'
ungari hajnal 'koit'
? neenetsi χajerᵊʔ 'päike'
? eenetsi kaja 'päike'
? nganassaani kou 'päike'
? sölkupi k͔uə̑ćǝ 'kuumus; kuum, palav'
? kamassi kuja 'päike'
? matori kaja 'päike; päev'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi. koit on vana tuletis. Liiteta tüvi on saarte murdes esinev sõna koi 'eha(valgus)'. Vt ka kae.

kuju : kuju : kuju 'väline vorm, esinemisvorm; elusolendi kolmemõõtmeline kujutis'
● ? soome kuje 'temp, vemp, vigur; nöök; koerus'
? Aunuse karjala kujeh 'mure, askeldamine'
vepsa kujo, kuju 'peegelpilt'
? ersa koj 'komme, tava, harjumus'
? mokša koj 'komme, mood; arvamus'
mansi χoj- sõnas χojtəl 'moodi, nagu'
Soome-ugri tüvi. On arvatud, et tüve vasted on ka mari kojə̑š 'hea komme, hea käitumine', udmurdi kaď 'nagu' ja komi koď 'nagu'.

kuum : kuuma : kuuma 'kõrge temperatuuriga, väga soe, palav'
liivi kūmi 'kuum'
vadja kuuma 'kuum; kuumus'
soome kuuma 'kuum'
isuri kuuma 'kuum; väga külm'
karjala kuuma 'kuum'
Läänemeresoome tüvi.

kuva : kuva : kuva 'ekraanil v valgusreklaamis tekkiv nähtav kujutis'
soome kuva 'pilt, kujutis'
Laenatud kirjakeelde 1970. aastatel. Soome sõna on germaani laen, ← alggermaani *skuwwa-. Sõna on soome keelest laenatud ka kirderannikumurretesse tähenduses 'varjukuju, pilt'.

kõrb1 : kõrve : kõrbe 'suur asustamata (soodega) metsaala'
kirderanniku korb
kõrb2
liivi Kūorbõd (kohanimi)
soome korpi 'laas, põlismets'
Aunuse karjala korbi 'paks kuusemets'
lüüdi koŕb 'paks kuusemets'
vepsa koŕb 'laas, põlismets'
Läänemeresoome tüvi. Piiblitõlkes kasutati sõna tähenduses 'inimtühi koht', sellest kujunes hiljem tähendus 'kuiv ja kuum maa'. Tänapäeva kirjakeeles on sõnal eri tähendustes erinevad muutevormid.

leil : leili : leili 'kuumale kerisele heidetud veest tekkinud aur; kuumus, leitsak'; kõnek 'mahv, tamp'
kirderanniku löül(ü)
liivi läul 'leil; hing'
vadja löülü 'leil'
soome löyly 'leil'
isuri löülü 'leil'
Aunuse karjala ľöüľü 'leil'
lüüdi ľöuľ 'leil'
vepsa ľöľ 'leil'
saami lievla 'aur, leil; lõhn'
udmurdi lul 'hing; hingus; hingeõhk'
komi lov 'hing; elu; olevus'
idahandi lil 'hing, hingamine'
mansi lili 'hing, hingamine'
ungari lélek 'hing; paha v kuri vaim'
Soome-ugri tüvi. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

leitse : leitse : leitset 'umbne haudjas kuumus; lämbe õhk'
kirderanniku löütse
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi.

luul : luulu : luulu 'haiguslik kujutlus, tegelikkusele mittevastav veendumuslik mõte'; van 'luule'
soome luulo 'arvamus; oletus; kujutlus'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus. Soome sõna on tuletis samast tüvest, mis sõnas luuletama.

lõke : lõkke : lõket 'leegitsedes põlev suhteliselt väike kogus puid, hagu vm põlevat materjali'
vadja lekko 'leek'
soome mrd lekko 'leek, lõke; kuumus, päikesepaiste'
isuri lekkoi 'leek, lõke'
Aunuse karjala ľekkuo 'kõikuda, vankuda, liikuda; vaevaliselt minna, vantsida; jõlkuda, lonkida'
lüüdi lekahtada 'liiga(h)tada, paigast liikuda'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka rõkkama.

moon1 : moona : moona 'toit, toiduained, toidukraam; (lahingu)varustus'
vanarootsi manadha- liitsõnas manadha-koster 'kuu söögivaru'
alamsaksa mān, manet, mānt(e), mond 'kuu'
Arvatavasti kasutati sõna algul kuuks ajaks kaasavõetava toiduvaru, hiljem aga igasuguse kaasavõetava toiduvaru kohta.

mulk1 : mulgi : mulki 'Mulgimaa põliselanik, sealt pärinev isik'
läti muļķis, muļķe 'narr, lollpea'
Tõenäoliselt levis sõna esialgu ainult Mulgi murdes tähenduses 'lollpea' ja hõimunimetuseks kujunes hiljem Mulgimaa naaberaladel.

märk : märgi : märki 'ese, kujund, kujutis vm, mis viitab millelegi; kujund, mida püütakse (lasuga) tabada; liigutus, häälitsus vm signaal millekski (hrl tegevuse alustamiseks v lõpetamiseks); nähtus, ilming, mille põhjal midagi järeldatakse, oletatakse; jälg'
alamsaksa merk, merke 'märk; tähelepanu, märkamine'
Samatüveline tegusõna märkama võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa merken 'märgiga varustama; märkama, tajuma'. Laenatud on ka tüve germaani või muude germaani tütarkeelte vaste, mark1, ja saksa vaste, mark2. Vt ka tärk.

nipp-3 liitsõnas nippasi 'kujuke vm iluasi'
nips-2
saksa Nippsachen, Nippes (mitm) 'väikesed iluasjad'
Tõenäoliselt on saksa liitsõna Nippsachen esikomponent laenatud, teine tõlgitud (saksa Sache 'asi, ese'). Tüvevariant nips-2 võib olla saadud saksa liitsõna piiri väärtõlgendusel. Mõlema tüvevariandi puhul on ka mõeldav, et laenuallikaks on Nippes (võimalik hääldus [nipes, nips, nip]).

nips-2 liitsõnas nipsasi 'kujuke vm iluasi' nipp-3

pakane : pakase : pakast 'suurte miinuskraadidega õhutemperatuur, (kõva) külm'
● ? liivi pakānd 'kiiresti; varsti', pakāndi 'äkiline, äge, raevukas'
vadja pakkain, pakkan 'pakane; (kerge) külm, öökülm'
soome pakkanen 'pakane'
isuri pakkain 'pakane'
Aunuse karjala pakkaine 'pakane'
lüüdi pakaińe 'pakane'
vepsa pakaińe, pake͔ińe 'pakane'
? saami báhkas 'kuum õhk; kuumus'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. On ka arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas pakatama. Liivi ja saami vasteid peetakse ebakindlaks tähenduserinevuste tõttu.

pilt : pildi : pilti 'tasapinnale tehtud kujutis mingist esemest, isikust, sündmusest vms; ettekujutus, ülevaade; olukord, seis'
alamsaksa bilde, bilt 'pilt; mudel, eeskuju; muster'
saksa Bild 'pilt; ettekujutus, kujutlus'

pirts : pirtsu : pirtsu 'kergesti haavuv v vihastuv, tujukas; ülivaliv, pretensioonikas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt kirts.

plaan1 : plaani : plaani 'kavatsus, mõte, nõu, tegevuskava; ajakava, seda kajastav tabel, graafik vms; maapinna, asula, ehitise vm objekti rõhtprojektsiooni vähendatud kujutis (joonisena v joonistena); laad, vaatenurk, aspekt'
laan
saksa Plan 'plaan, kava; kavatsus; joonis, projekt; kaart'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina planus 'tasane, lame'. Samatüveline tegusõna plaanima võib olla samuti laenatud, ← saksa planen 'plaani koostama, kavatsema, kavandama'.

päev : päeva : päeva 'päikesetõusu ja -loojaku vaheline (valge) ajavahemik; ajavahemik keskööst keskööni; päike'
lõunaeesti päiv, kirderanniku päiv
päike
liivi pǟva 'päev; päike'
vadja päivä 'päev; päike'
soome päivä 'päev; päike'
isuri päivä 'päev; päike'
Aunuse karjala päivü 'päev; päike'
lüüdi päiv 'päev; päike'
vepsa päiv, pei 'päev; päike'
saami beaivi 'päev; päike'
? komi bi 'tuli'
? handi päj 'äike, torm'
nganassaani χejbi̮ 'kuumus, palavus'
sölkupi pǖ 'soe', pȫt- 'soojendama'
Uurali tüvi. Komi ja handi vasted on tähenduse tõttu ebakindlad. Tuletises päike(ne) on *ü ees v kadunud (< *päivükkainen).

säru : säru : säru kõnek 'ergutus, hoog, tagasundimine; nahutamine, päheandmine, peapesu'; mrd (hrl mitm) külapidu'
vene žar 'kuumus; leitsak; kirg, õhin', poddát žáru 'leili viskama'; piltl 'taga kihutama, ergutama', nagnát žáru 'säru tegema'
Otsene laenuallikas on olnud käändevorm žáru.

tempel2 : templi : templit 'kõrgtrüki põhimõttel jäljendit jättev vahend, värvipitsat; värvipitsati jäljend; mingi pinna kaunistavaks töötluseks kasutatav riist'
tembel
alamsaksa stempe(l) 'tambits, uhmrinui; suurtüki laadimisvarras; uurits, graveerimisnõel, vermimispulk, tempel; vermitud kujutis, eeskuju'

tüür2 : tüüri : tüüri mrd 'ihne, kalk, omakasupüüdlik, kade'
alamsaksa stūr 'suur, raske; kangekaelne, tüütu'
On ka arvatud, et võib olla vanem, germaani laen, ← alggermaani *deuria-, *diuriz 'kallis', mille vasted on vanaislandi dýrr 'kallis' ja saksa teuer 'kallis', teiste läänemeresoome keelte vasted on liivi tõurõz 'kallis' ja soome tyyris 'kallis, kulukas; uhke, tähtis'; mrd 'kitsi, ihne, kooner'. Varem on laenatud alamsaksa tüve germaani vaste, suur.

vari : varju : varju 'valgusvoo teele jääva keha tagune tume kujutis; päikese, tuule või hädaohu eest kaitsev koht; ebaselge kujutis'
algskandinaavia *warjōn
rootsi värja 'kaitsma; mõõk; kaitse'
taani værge 'kaitsma; relv; kaitse'
liivi vōŗ 'vari, kaitse; peavari'
vadja varjo 'vari, kate, kaitse; peavari, eluase; varjuline, kaitstud; vari (valgusvoo teele jääva keha tagune tume kujutis); peegelpilt'
soome varjo 'vari (valgusvoo teele jääva keha tagune tume kujutis)'
isuri varjo 'tuule- või päikesevari'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur