[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kohmetu : kohmetu : kohmetut 'ebakindel ja pisut segaduses teadmatusest, kuidas käituda; külmast pisut kange' kohmas

kui (võrdlev sidesõna)
◊ kuid, kuidas, kumb, kunagi, kus
● liivi ku 'kui; nagu; et'; kus 'kus'; kunā 'millal'; kui 'kuidas; kuigi'
vadja ku 'kui'; kuza 'kus', kumpa 'kumb'
soome kuin, kun 'kui'; kuka 'kes', kuten 'nagu', kumpi 'kumb'
isuri ku, kui 'kui', kus 'kus', kumba 'kumb; kes, mis'
Aunuse karjala kui 'kuidas; kui, nagu'
lüüdi ku, kun 'kui'; kui 'kui, nagu'; kus 'kus'
vepsa ku 'kui'; kus 'kus', kut 'kuidas'
saami go 'kui; nagu'
ersa koda 'kuidas; kui'
mokša koda 'kuidas'
mari kuźe 'kuidas'; kuš 'kuhu'
udmurdi ku 'kui'
komi kod, koda 'kuidas'
handi χŏj 'kes'; χon 'millal'
mansi χɔ̄ŋka 'kes'; χūń 'kui; millal'; χot 'kuskil; kuidagi; midagi'
ungari hogy 'kuidas'; hol 'kus'
neenetsi χúna 'kus'; χúrka 'kes, milline'
eenetsi kuna 'millal'
nganassaani kuniə 'mis, milline, kes'; kuo 'kui'; kuni 'kuhu'
sölkupi kun 'kui'; kuti 'kes'; kū 'kuhu'
kamassi kojǝt 'milline'; kə̑da 'kuidas'; kāmə̑n 'millal'
matori kuj 'kust'
Uurali tüvi, millest on moodustatud mitmesuguse tähendusega ase-, side- ja määrsõnu.

mis : mille : mida (küsiv-siduv asesõna)
◊ miks, mitte, mitu
● liivi mis 'mis'
vadja mikä 'mis, kes; missugune; miski'
soome mikä 'mis; milline'
isuri migä 'mis'
Aunuse karjala mi 'mis, kes; mitu'
lüüdi mi 'mis; kui palju; kuidas'
vepsa mi 'mis'
saami mii 'mis'
ersa meźe 'mis, milline; keegi, miski'
mokša meźä 'mis, milline; keegi, miski'
mari mo 'mis, milline'
udmurdi ma 'mis'
komi mi̮j 'mis; et'
handi mŭj 'mis, milline; või'
mansi manər 'mis, milline'
ungari mi 'mis'
? neenetsi mi 'midagi söödavat; kraam'
eenetsi mīʔ 'mis'
nganassaani mā 'mis'
sölkupi mi̮ 'asi, kraam (täitesõna)'
kamassi moʔ, mo 'miks'
Uurali tüvi. Mari, udmurdi ja komi vasted eeldavad, et tüves on olnud ees- ja tagavokaalide vaheldust. Element -s lähtub asesõnatüvest see, sama element on sõnas kes. miks on vana saava käände vorm. mitu on vana tuletis. mitte võib lähtuda osastava käände vormist, millele on lisatud liiteid (< *mitäγähän). Vt ka man, misuke, millal, mäherdune, teps.