[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

mähk : mähi ~ mäha : mähki ~ mähka 'puu õhuke, kevadel mahlarikas koorealune kude'
○ lõunaeesti mäih
● vadja mähä 'mähk; valmimata (pähkli)tuum; (puu)mahl'
soome mrd mäihä 'mähk'
vepsa mäjaz, möüväz 'mähk'
lõunasaami muejsie 'õhukese koorega puu; kase mähk, õhuke koor'
Lule saami muoi´sē 'pehme karv; õhuke kelme karusnaha sisepoolel'
Läänemeresoome-saami tüvi.

säie : säigme : säiet '(lõnga) heie; (nööri, köie vm) keere'
◊ seiguma
● vadja säije, säikä 'säie, keere'
soome säie 'säie, keere; heie; kiud'
isuri säije 'säie, keere'
Aunuse karjala säigi 'keere; riba, lapp; lihaskiud, -kude'
lüüdi šäigiž 'säie'
vepsa säigiž 'korraga pekstavate viljavihkude rida', seikťem 'keere; juuksesalk'
Tõenäoliselt tuletis seadma tüvest.

säsi : säsi : säsi 'siseelundi pehme sisemine kude; kude varre v juure südamikus; sisemus, südamik'
○ lõunaeesti säsü
● soome säsy 'luuüdi; tarretis', sasu 'sarve pehme sisu'
karjala sasu 'sarve pehme sisu, habras luu; verimuhk, sarvestunud koht'
saami suossa 'jääkirme; sarve poorne sisu'
? mokša suzu 'kare, krobeline, konarlik, lihvimata'
mari šuž 'puu poorid'
udmurdi suzi̮ liitsõnas ni̮r-suzi̮ 'ninakõhr'
komi se̮z 'luu pehme osa, luuüdi, üdivedelik; sõre lumi'
Läänemeresoome-permi tüvi.

toim : toime : toime 'kude, koekiri, koemuster; tekstuur, süü'
◊ toime
● liivi tuoimõl väljendis sōdõ tuoimõl 'saada toime'
vadja toim(i) 'teadasaamine, selgus, selgumine'; toimikas, toimikkõin 'toimne (kanga kohta)'
soome toimi 'ülesanne, töö, töökoht; askeldus, tegevus, toiming; abinõu, meetmed; kanga koemuster'
isuri toimi 'kanga koemuster'; toimee väljendis tulla toimee 'tulla toime; toimuda, sündida', saavva toimee 'saavutada'
Aunuse karjala toimi 'tegevus, töö; aru, mõistus'
lüüdi toimittada 'aru saada; küsida, pärida'
vepsa toimetada 'aru saada'; toimitada 'kangast luua'
Läänemeresoome tüvi. -m võib olla vana liide, sel juhul võib sama tüvi olla sõnades toibuma ja toitma. Teisalt võib sel juhul olla ka tuletis tooma tüvest. Tõenäoliselt on sõna algne tähendus olnud 'kanga koemuster', millest on eri keeltes kujunenud mitmesugused töö, tegemise või arusaamisega seotud tähendused.

viht2 : vihi : vihti 'lõngakimp'
← alggermaani *wefti
vanaislandi veptr, vipta 'kude'
rootsi väft 'kude'
inglise weft 'koelõim'
● vadja vihtü 'lõngaviht'
soome vyyhti 'viht; tokk; pundar'
isuri vüühti 'viht; tokk; pundar'
Aunuse karjala viihti 'lõngaviht; rõngikute kimp'
lüüdi viihť(i) 'lõngaviht; 40 rõngikut nööri otsas'
vepsa vihťak 'lõngaviht'
Samast germaani allikast võib olla laenatud ka viipsima.

viipsima : viipsida : viipsin 'lõnga algelise haspli abil vihti kerima'
? ← alggermaani *wefti-
vanaislandi veptr, vipta 'kude'
rootsi väft 'kude'
inglise weft 'koelõim'
● liivi vepšõ 'viipsida, haspeldada'
vadja vehsiä 'viipsida, haspeldada'
soome mrd viipsiä 'viipsida'
isuri viipsiä 'viipsida'
karjala viipsie 'viipsida'
lüüdi viikši- liitsõnas viikšipuu 'viipsik'
vepsa bipšťä 'viipsida'
Oletatud germaani allikast on laenatud ka viht2.

üdi : üdi : üdi 'luuõõsi täitev pehme kude'
● soome ydin 'üdi; säsi; südamik, süda; tuumik, tuum; keskosa'
Aunuse karjala üdin 'üdi'
saami ađa 'üdiga kont; luuüdi'
ersa uďem 'aju; üdi; mõistus, vaimsed võimed; pea'
mokša mrd uďəme 'üdi; aju'
mari βem 'üdi; aju'
udmurdi vim, viji̮m 'aju; üdi'
komi vem 'aju; üdi'
handi weləm 'üdi; aju; tuum'
mansi wāləm 'aju; üdi'
ungari velő 'üdi; aju'
Soome-ugri tüvi.