[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

karastama : karastada : karastan 'metallide kõvadust tõstma tugeva kuumutamise ja seejärel järsu jahutamisega; organismi vastupidavamaks muutma; värskendama, kosutama' karge

kaudu 'mingist vahepunktist v kohast läbi (nt kuhugi minemisel); vahendusel, abil; mööda, pidi'; mrd 'mööda, möödas (kellestki v millestki); järgi, vastavalt, põhjal, alusel'
● liivi kouţ, kouţţõ, kouţi 'piki, läbi'
vadja kautta 'mööda, pidi; pärast, tõttu; (millegi) poolest'
soome kautta '(mõnest kohast) läbi; vahendusel, abil; (kellegi) nimel; läbi (mingi ajavahemiku)'; kausi 'periood; staadium; ajastu; hooaeg'
isuri kautta '(mõnest kohast) läbi; pärast, tõttu'; kaus liitsõnas kuukaus 'kuu (ajavahemik)'
Aunuse karjala kauti '(mõnest kohast) läbi; millenigi, saadik; pärast, tõttu'
lüüdi kauťi '(mõnest kohast) läbi, mööda; millenigi, saadik; pärast, tõttu'
vepsa kout, kaľt '(mõnest kohast) läbi; mööda, pidi; (kellegi) järgi, poolt, poolest'
saami guovdu 'keskele, keskel, keskelt; (kellegi) suhtes, vastu; vastu, ette'
Läänemeresoome-saami tüvi, mis iseseisva nimisõnana esineb nt soome keeles (soome kausi). Teised esitatud läänemeresoome keelte vasted on selle tüve osastava käände vormid. kaudu on osastava käände vorm vanemas murdekeeles registreeritud tuletisest kaud 'suund, tee'.

kaval : kavala : kavalat 'olukordi enda huvides osavalt ärakasutav vms; leidlik, osav, nutikas; petlik, ootamatute omadustega'
● liivi kovāl 'tark, kaval'
vadja kavala 'kaval'
soome kavala 'kurikaval, salakaval; võlts; petlik'
isuri kavvaala 'salakaval; tark'
karjala kavala 'salakaval'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et germaani laen, kas ← alggermaani *skawalđa-, mille vaste on vanaislandi skáld 'luuletaja', või ← alggermaani *skawa-, mille vaste on islandi -skár sõnas herskár 'sõjakas'. Veel on arvatud, et tuletis kava ja /või kavatsema tüvest.

kiiratama : kiiratada : kiiratan 'heledalt karjatama'; mrd 'kirema'
● liivi kīr 'väike kajakas'
soome van srmt kiiri 'tiir (lind)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vormiliselt võib sõna pidada kiirguma tüve nõrgaastmeliseks tuletiseks. Teiste läänemeresoome keelte vasted osutavad, et pigem on tegemist eraldi tüvedega. Vanemas murdekeeles on registreeritud samatüveline linnunimetus kiir 'tiir'.

küüvits : küüvitsa : küüvitsat 'soodel ja rabadel kasvav igihaljas kääbuspõõsas (Andromeda polifolia)'; mrd 'näsiniin (Daphne mezereum)'
Vana liitsõna, küü + vits. Tänapäeval ei tajuta sõna enam liitsõnana, muutunud on rõhu- ja vältesuhted ning vastavalt sellele ka käänamine.

lõrrama : lõrrata : lõrran '(kestvalt) valjusti larinal urisema' lora

meltsas : meltsa : meltsast 'roherähni rahvapärane nimetus'
On arvatud, et sama tüvi mis lõunaeesti murdesõnas meldsass 'malts', peaaegu kõik roherähni nimetused osutavad värvusele. Sel juhul on tüve vaste ka liivi mȭltsa, mõltsõz 'malts (Atriplex), hanejalg (Chenopodium album)' ning tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *melđja-z, mille vasted on nt vanaislandi mildr 'helde, armuline, vaga', vanarootsi milder 'sõbralik, helde', saksa mild 'sõbralik, helde', mrd Milde 'malts'. Mõjutada on võinud ka alamsaksa melde 'malts' ja saksa Melde 'malts'.

mökitama : mökitada : mökitan 'katkendlikult määgima; segaselt, katkendlikult, kidakeelselt v kobavalt rääkima'
◊ möku
● vadja mököttää 'mökutada, kohmerdada, venitada'
soome mököttää 'mossitada, põrnitseda; mökitada; vihaselt rääkida'
isuri mögöttää 'häälitseda'
Aunuse karjala mökötteä 'ebamääraselt häälitseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jokk, kokutama, nokutama, möga.

oigama : oiata : oigan '(valu, suure mure vms tõttu) kestvalt kaeblikult häälitsema; kaeblema, hädaldama, kurtma'
● Salatsi liivi oik 'haliseda, hädaldada, kurta'
vadja oigata, oikkia 'oiata, kurta'
vepsa oikta 'oietada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas soiguma. Eesti keelest on laenatud läti oikāt 'oigama'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka naaberkeeltes, nt vene ójkat' 'oietama, „oi-oi“ ütlema'.

pasmas : pasma : pasmast 'lõngavihi osa ja vastavalt ka kangasoa osa umbes 30 pii ulatuses; suur segamini kimp, ebakorrapärane kogum'
← vene pásmo 'pasmas, lõngavihi osa; (hrl mitm) juuksesalk'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi pasom, pasåm, pasm(a) 'lõngavihi osa, 60 haspliringitäit'. Vt ka päsmas.

peksma : peksta : peksan 'korduvalt v kestvalt (kiiresti) lööma, taguma, kloppima; lööke, hoope nuheldes jagama; põllutaimedest teri v seemneid eraldama (masindades, tagudes jne); ägedasti tuksuma'
● liivi pieksõ 'peksta, lüüa, kloppida'
vadja peksää 'taguda, kolkida, lüüa, peksta'
soome piestä 'peksta, lüüa, taguda'
isuri peeksää 'peksta, lüüa'
Aunuse karjala pieksiä 'segada, sõtkuda; nahka töödelda; (vahule) lüüa, kloppida, võid kirnuda; lüüa'
lüüdi pieksädä 'peksta; kloppida, sõtkuda; (pargitud nahka) töödelda'
vepsa peksta 'segada, sõtkuda; muljuda; kloppida; segada, liigutada'
ersa pivsems 'vilja peksma'
mokša piksəms 'lööma, peksma, karistama'
udmurdi posni̮ 'hõõruma, peenestama; (nahka) parkima'
komi pesni̮ 'lööma, peksma; (koort võiks) kloppima; (nahka) parkima'
neenetsi ṕiďel- '(nahka) pehmendama'
eenetsi fideŋe- 'nahka töötlema'
nganassaani fedeʔá- 'nahka töötlema'
sölkupi pit- 'sõtkuma'
kamassi pшʔ- 'nahka töötlema'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud läti peksēt, peksīt 'peksma'; pekstēties 'tülitsema'. Vt ka pess.

praalima : praalida : praalin 'hooplema, kelkima; lärmavalt, laiutavalt rääkima, räuskama; prassima'; mrd 'pragama, riidlema, sõimama'
○ raalma
← alamsaksa pralen 'toredusega hiilgama, uhkeldades näitama; (valjusti) rääkima'
← saksa prahlen 'kiitlema, hooplema, kelkima'
Saksa tüve variant võib olla laenatud sõnas pralle.

põud : põua : põuda 'kestvalt kuiv (v väheste sademetega) kuum ilmastik, mis ei võimalda taimedel rahuldada oma veetarvet'
○ kirderanniku poud
? ← balti
leedu spauda 'surve'
● liivi pȭda 'kuum ja kuiv'
vadja põuta 'kuiv päikesepaisteline (ilm)'
soome pouta 'sademeteta ilm; põud'
isuri pouda 'sademeteta ilm'
Aunuse karjala poudu 'soe kuiv ilm, selge (suve)ilm'
lüüdi poud 'sademeteta ilm'
vepsa poud 'sademeteta ilm'
Lule saami påu´tē 'sademeteta ilm, vihma v lumesaju vaheaeg'
Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

rätsep : rätsepa : rätsepat 'meeste ja naiste pealis- ja ülerõivaid valmistav oskustööline'
← rootsi skräddare 'rätsep'
Laenu muganemisel on laenuallika lõpuosa asendunud teiste oskustööliste nimetustes esineva tüvega sepp. Laenuallika esisilbi lühike hääldus ei ole sobinud eesti liitsõnade struktuuriga, mille ühesilbiline esiosis on alati pikk (vrd nt pottsepp). Sellepärast on eesti keeles moodustatud tervikut hakatud tajuma mitte liitsõnana, vaid tavalise omastavas käändes kolmesilbilise sõnana (vrd nt õpik), käänamine on kujunenud vastavalt sellele.

soiguma : soiguda : soiun ~ soigun 'kestvalt, monotoonselt, tasa oigama'
● Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas oigama. On arvatud, et sõitma tüve variant.

sorama : sorada : soran 'vedeliku joana voolamisest tekkiva heli saatel jooksma, sadama vms; ladusalt kulgema'; mrd 'pudistades rääkima, lobisema'
○ lõunaeesti tsorama
◊ -sori,-sorr,soru1,sõrisema
● vadja šorata, šorisa 'soriseda'
soome sorista 'sumiseda'
isuri ťš́orissa 'soriseda'
Aunuse karjala šorie 'midagi osavalt v energiliselt teha'
lüüdi ťš́oraitta, ťš́orista 'suliseda'
vepsa čoraita 'uriseda, koriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades korisema, lora, norisema, sirisema, surisema, solisema, sosisema. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka kaugemates sugulaskeeltes: mansi śurγ- 'jooksma (vee kohta), sorisema', handi śări- 'jooksma (vee kohta), sorisema', ungari csorog 'tilkuma, voolama', neenetsi śurᵊmpǝ- 'jooksma', eenetsi simī (mineviku ains 3P) 'jooksma', sölkupi śorəmpi- 'tilkuma, voolama', kamassi šшr- 'jooksma'. Vt ka sorima1, sorts, sõre.

sorima1 : sorida : sorin 'otsides, valides, vaadeldes vm sihil sobrama, tuhlama, tuhnima'
● vadja soria 'sorida; (villu) vatkuda'
soome mrd soria 'torkida, sorkida, näppida; askeldada, sehkendada'
Aunuse karjala šorie 'osavalt v energiliselt teha'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas sorama.

tuksuma : tuksuda : tuksun '(südame, veresoonte kohta:) kokkutõmbumise ja lõtvumise vahelduvas rütmis pidevalt, tajutavalt pulseerima; elama, elus olema; (mootorite, masinate kohta:) rütmilisi popsuvaid v põksuvaid helisid kuuldavale tooma'
● liivi tõkšlõ 'tuksuda, tukselda, pulseerida'
soome tuksuttaa 'popsuda, põksuda (nt mootori kohta)'
Aunuse karjala tukš- 'pehmelt liikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades puksima, toksima.

turgutama : turgutada : turgutan 'kosutama, toibutama, (elu)jõudu andma; ergutama, virgutama, õhutama; kohendades, remontides töökorda seadma, putitama'
● vadja turgutõlla 'leevendada [?]'
soome mrd turkuttaa 'peale sundida, peale käia'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka turgatama.

turnima : turnida : turnin '(osavalt) ronima; takistusi ületades, ettevaatlikult edasi liikuma'; van 'võimlema'
← saksa turnen 'võimlema'

viker-1 liitsõnas vikerkaar 'spektrivärvustes kaarekujuline ilmastikunähtus'
Tõenäoliselt kujunenud sõnade vikat ja pikker ( pikk) rahvaetümoloogilisel segunemisel. Algselt oli ilmselt *vikatkaar vikerkaare ja vikati sarnase kuju põhjal. Sellele võimalusele osutavad vanema murdekeele variandid vika-, vikar-, vikaskaar ja vikati murdevariant vikerlane.

ümber 'millegi kui keskpunkti suhtes ring- või pöörlemisliikumises; ümbritsevas asendis; umbes, ringis; paiku; kestel; pikali, kummuli; teistsuguseks'
◊ ümar, ümmardama, ümmargune
? ← alggermaani *umbi-
saksa um 'ümber; ajal, paiku; võrra; eest; ligikaudu, umbes'
rootsi om 'ümber; pool; poole; ajal; kohta; ringi; uuesti'
● liivi immõr 'ümber; ligikaudu'; immõrgouţlimi 'ümmargune'
vadja ümpäri, ümperitsee 'ümber'; ümmärkõin 'ümmargune'
soome ympäri 'ümber; ringi'; ymmyrkäinen mrd 'ümmargune'
isuri ümpäär 'ümber'; ümmürkäine 'ümmargune'
Aunuse karjala ümbäri 'ümber; üle; ligikaudu'
lüüdi ümbäŕ(i) 'ümber; üle'
vepsa ümbri 'ümber; ligikaudu; üle'
Samast germaani allikast on laenatud ka umbes. Tuletise ümmardama tähendus oli algselt 'ootavalt või teenides ümber isanda käima'. Eesti keelest on laenatud liivi immõrtõ 'ümmardada'. Vt ka üpris.