[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kiht : kihi : kihti 'millegi peal, all v vahel asetsev suhteliselt ühtlase koostise v omadustega ainehulk; sotsiaalsete, kultuuriliste vm tunnuste poolest ühesugune rühm inimesi, kes moodustavad osa elanikkonnast vms'; mrd 'kokkulapatud köis, nöör jm; kahe posti vaheline rõhtaia osa'
← alamsaksa schicht(e) 'kord; korrapärane jaotus; rida, kiht; teatud arv töölisi; kindlaksmääratud tööaeg'

kuup : kuubi : kuupi 'korrapärane kuustahukas'
← saksa Kubus 'täring'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt vanakreeka keelest, ← vanakreeka kýbos 'täring'. Tuletis kuubik võib samuti olla laenatud, kas saksa keelest, ← saksa Kubik- 'kuup-', või vene keelest, ← vene kúbik 'kuup, kuubik'.

laam : laama : laama 'suur lai tükk v lahkam; avar pind v väli'
● soome laama 'rikkalik, rohke'
karjala loama 'vesine nõgu, mülgas, lomp; suur ala'
? rootsisaami labmelet 'tormata välja suurte rühmadena'
? ersa lamo 'palju'
? mokša lama 'palju'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Eesti keelest võivad olla laenatud läti mrd lāmis 'kuivamiseks laiali laotatud hein; suur korrapäratu laik, plekk'; lāms 'suur, tasane; tükk maad'. Vt ka laamendama, laamits, lamakas.

peegel : peegli : peeglit 'lihvitud klaasist (v metallist) korrapärase kuju ning tugevasti valgust peegeldava sileda pinnaga keha, mis hrl tekitab kellegi v millegi kujutise'
← alamsaksa spegel 'peegel'

plaat : plaadi : plaati 'lame korrapärase kujuga ese v esemeosa, mille paksus on oluliselt väiksem teistest mõõtmetest'
← alamsaksa plate 'plaat; (rinna)turvis'
Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, plate. Vt ka sihverplaat.

pundar : puntra : pundart 'mitmesuguse kujuga kogum tihedalt asetsevaid v kokku seotud esemeid; tihe ja korrapäratu rühm inimesi v loomi'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi, mis on segunenud tüvega punt. Teisalt on arvatud, et võib olla läti laen, ← läti punduris, mrd pundurs 'pöialpoiss'.

rihvel : rihvli : rihvlit 'väike korrapärast mustrit moodustav terav vagu, soon mingil pinnal'
← saksa Riffel 'rihveldus; raats, lina(sugemis)hari'
Ka samatüveline tegusõna rihveldama on tõenäoliselt saksa keelest laenatud, ← saksa riffeln 'lina sugema; rihveldama'.

riit : riida : riita 'püsttugede vahele korrapäraselt laotud küttepuude virn, pinu; muu korrapärane virn'; mrd 'rida'
← balti *reita
leedu mrd rieta (kesksõna) 'riita laotud, virna pandud', rieti '(puid) riita laduma'
● liivi rīţ 'rida, riit, virn'
vadja riitta 'riit, virn'
soome riitta 'riit, kuhi'
On ka oletatud, et tüvi on skandinaavia laen, ← algskandinaavia *rīt(t)a, mille vaste on rootsi mrd rīt(a) 'püstitama, püsti ajama; ulatama; suunama'. Eesti või liivi keelest on laenatud läti mrd rīte 'puuriit; tapuaed, humalaaed'.

tahvel : tahvli : tahvlit 'korrapärase kujuga õhem tükk mingit ainet v materjali, selline ese, plaat; alus, plaat info edastamiseks; puhastatav alus, plaat kirjutamiseks'
← alamsaksa taf(f)el 'tahvel, plaat; maal; (söögi)laud'
Tõenäoliselt on tähendust hiljem mõjutanud ka saksa Tafel 'tahvel, plaat; teadetetahvel; koolitahvel; (pidulikult kaetud) söögilaud; söömaaeg; tabel'.