[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahhetama : ahhetada : ahhetan 'imestusest, üllatusest vms korduvalt „ah” ütlema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas ohkama. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt saksa ächzen 'ägama, valjusti oigama'.

ahmima : ahmida : ahmin 'korduvalt (ning ahnelt) midagi v millegi järele haarama; ahnelt enda valdusse haarama v saada püüdma' ahm
● vadja ahmia 'ahmida (süüa)'
soome ahmia 'ahmida, õgida, kugistada', ahma 'kaljukass'; mrd 'õgard'
isuri ahmia 'ahmida, õgida, kugistada', ahmo 'ahne, inimene, kes tahab kõike endale'
Aunuse karjala ahmoi 'kaljukass'
lüüdi ahmo 'kaljukass'
? saami vuosmmis 'raseda naise toidujäänus; raseda naise eriisu'
? komi aǯni̮ 'õgima'

huilutama : huilutada : huilutan 'korduvalt huilgama' huilgama

ihes : ihese : ihest 'peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)'
On peetud vanavene või vene laenuks, ← vene jaz’ 'säinas'. On arvatud, et sõna on laenatud korduvalt eri murrakutest, sest murdevariante on rohkelt: iias, iigas, ikes, ehess, ehass. Teisalt on ka oletatud, et vene sõna on, vastupidi, laenatud mõnest hääbunud läänemeresoome murdest, kuigi sõna on registreeritud vaid eesti keelest, kala elukoha, Peipsi ja Pihkva järve lähedastest murrakutest.

kaapima : kaapida : kaabin 'kraapides puhastama; kraapimisega uuristama; (korduvalt v kokku) pühkima; kratsima; kiiresti, tormates minema'
← alggermaani *skaƀan-
vanaislandi skafa 'kaapima, kraapima'
saksa schaben 'kaapima, kraapima; riivima'
vanarootsi skava 'kaapima, kraapima; hõõruma'
gooti skaban 'kaapima, kraapima; pügama'
● liivi kōpšõ 'kraapida, kratsida, kaapida'
soome kaapia 'kaapida, kraapida'
isuri kaavida 'kaapida, kraapida'
Aunuse karjala kuabie 'kaapida, kraapida'
lüüdi kuabita 'kaapida, kraapida'
vepsa kabita 'kaapida, kraapida'
Tähendus 'kiiresti, tormates minema' võib pärineda mõnest hilisemast laenukihistusest, vrd keskülemsaksa schaben 'kiiresti ära minema'. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, kõhvitsema. Vt ka kaabakas, kaaberdama, kaapama ja kõõpima.

kelk : kelgu : kelku 'väike jalastel libisev sõiduk v veok'; mrd 'seadis laeva merre laskmisel; kangareha; seadis tuuliku tuulde keeramiseks'
← alggermaani *kelkan-
algskandinaavia *kelkā
vanaislandi kjalki 'kelk, väike regi'
rootsi kälke 'kelk'
● vadja kelkka, hrv tšelkka 'kelk; palgikelk'
soome kelkka 'kelk; ripptelling; tööpingi teatud osa'
isuri kelkka 'kelk, regi'
Aunuse karjala kelku 'saan, kerge sõiduregi'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks määrata, võib olla germaani või ka noorem, skandinaavia või koguni rootsi laen; tüvi võib olla laenatud korduvalt. Osa läänemeresoome keelte vastetest võib olla laenatud teiste läänemeresoome keelte vahendusel. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kelk 'kelk'.

kerklema : kergelda : kerklen 'hooplema, uhkustama; korduvalt veidi kerkima'; mrd 'mitte paigal püsima; kärsitult liikuma'
On arvatud, et tuletis kerkima tüvest.

kloppima : kloppida : klopin '(kergelt) taguma, korduvalt lööma; selliselt puhastama; peksma, kolkima; ägedalt, valjusti koputama; ägedalt tuksuma, pekslema'
○ loppima
← alamsaksa kloppen 'taguma, toksima; peksma; sisse lööma v taguma'
On ka oletatud, et häälikuliselt ajendatud (oma)tüvi, sel juhul sama mis klopp. Eesti keelest on laenatud vadja kloppia 'müüri laduda; lüüa' ja isuri kloppia '(kolinal) laduda (nt puid riita) [?]'. Vt ka klobima.

klõmmima : klõmmida : klõmmin 'korduvalt, tugevalt ja paugatades lööma, paiskama v tõmbama; taguma, kolkima, peksma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas plõmmima.

klähmima : klähmida : klähmin '(korduvalt) lapiti käega lööma' lähmama

koomits : koomitsa : koomitsat mrd 'osmik, onn, kuur, kuut, varjualune, panipaik'
○ komistik, kommits, koonits
← vanavene gumĭno 'viljapeksuplats; rehealune'
● vadja koomina 'rehealune'
soome mrd kuomina 'rehepeksuruum'
isuri koomina 'rehealune'
Aunuse karjala kuomino 'rehe kõrvalruum'
lüüdi guomin 'rehepeksuruum'
vepsa gomin 'rehepeksuruum'
Sõna on laenatud eesti keelde korduvalt ja murdesõnad kumna, komin ja kominas ning läänemeresoome keelte vasted on tõenäoliselt nooremad laenud vanavene või vene keelest, ← vene gumnó 'viljapeksuplats; rehealune'. Vanavene no-liide on asendatud ts-liitega.

koputama : koputada : koputan 'korduvalt kergelt lööma kõva esemega vastu kõva pinda'
◊ kopitsema, koppima
● soome koputtaa, kopata 'koputada, kopsida'
isuri kobuttaa 'koputada, kopsida'
Aunuse karjala kobavuttoa 'koputada, kopsida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades kobama ja/või kobisema ja/või kõpp. Lähedane tüvi on nt sõnas kopsima. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ungari kopog 'koputama'.

kraapima : kraapida : kraabin 'kõva, terava v kareda esemega korduvalt mööda pinda tõmbama'
● vadja kraappia 'kraapida'
soome raapia 'kraapida'
isuri raappia 'kraapida'
karjala roapie 'kraapida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mida eesti keeles võib osaliselt olla mõjutanud alamsaksa schrapen 'kraapima'. Lähedane tüvi on nt sõnades kraaps ja riipima.

kõksima : kõksida : kõksin 'korduvalt kergelt lööma, koksima, toksima' koksima

latsuma : latsuda : latsun 'korduvalt latsti tegema, platsuma, plätsuma'
◊ platsuma
● vadja latsottaa, latsuttaa '(kergelt patsutades) siluda, tasandada'
soome latsoa 'tasandada'
Aunuse karjala lačeta 'tasandada, vajutada, suruda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas latsakil. Lähedane tüvi on nt sõnades litsuma, lotsis, lutsima, lätsima, mats2, laks, laps2.

lengima : lengida : lengin '(tainast) korduvalt rullima'
Võib olla laenatud rootsi keelest, ← rootsi länk 'kõverus, looge', või saksa keelest, ← saksa schlengen 'mässima, põimima, punuma', schlingen 'põimima; põimuma, väänduma'.

liipima : liipida : liibin 'korduvalt, intensiivselt millestki üle tõmbama' liipama

lirtsuma : lirtsuda : lirtsun 'korduvalt vähese vedeliku järsu liikumise heli tekitama'
◊ plirts
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larts, lorts, lurts, lärts, lörtsima, sirtsama, lira.

lohmima : lohmida : lohmin 'korduvalt (huupi, umbropsu) lööma, peksma, kolkima; (midagi teha) lõhkuma, uhtma, vehkima'
◊ klohmima, lohmakas
● vadja lohmia 'peksta; (süüa) ahmida'
soome lohmia 'kirvega lüüa, tükeldada, hooletult teha; raisata, ahmida'
isuri lohmada 'lüüa, raiuda'
Aunuse karjala lohmata 'lüüa; kõlatada, kärgatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lahmama, lähmama, rohmakas, vohmima, lohva, lohakas.

loopima : loopida : loobin 'korduvalt viskama; pilduma'
● vadja loopi(i), looppi 'adralusikas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. On peetud ka tuletiseks looma tüvest.

lopsima : lopsida : lopsin 'korduvalt lööma, viskama'
◊ klopsima, klõpsuma
● liivi lops 'kõrvakiil'
vadja lopsia 'lüüa, peksta, kõrvakiile jagada', klopsahtaa 'kolksatada, klopsatada'
soome lopsia 'lobiseda; süüa, naksata; lüüa, peksta'
isuri klopsahtaa 'kolksatada, klopsatada'
karjala lopsoa 'loksuda, plõksuda; lirtsuda, p(l)atsuda'
vepsa lopsahtada 'plartsatada, potsatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lupsama, kopsima, popsima, ropsima, vops, loppis, loppuma. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hlåps 'hoop, löök' (← lops).

lätsima : lätsida : lätsin 'millegi pehme (ja märja) kukkumise v (sellega) löömise heli saatel korduvalt lööma, paiskama v kukkuma; selliselt käima'
◊ plätsima
● soome lätsähtää, lässähtää 'potsatada, matsatada; sisse vajuda'
isuri lätsü liitsõnas lätsühattu 'vana läikivanokaline soni'
Aunuse karjala ľädžöttiä 'muljuda, mudida, peeneks tampida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades latsuma, litsuma, lotsis, lutsima, mätsima, nätsuma, lätu.

mudima : mudida : mudin '(hrl sõrmedega) korduvalt kergelt pigistama, kergelt muljuma'; mrd 'mugima'
● soome van srmt mutia 'pöörata, väänata, painutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades madistama, müdisema, mugima.

niuksuma : niuksuda : niuksun 'korduvalt heledat peenikest vinguvat häält tegema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades näuksuma, kiuksuma, kriuksuma, piuksuma, siuksuma, tiuksuma, viuksuma, niutsuma, niiksuma, nuuksuma.

nookuma : nookuda : noogun 'korduvalt üles-alla, edasi-tagasi v kahele poole liikuma'
◊ noogutama, nook
● Salatsi liivi nuok 'kummarduda, painduda'
soome nuokkua 'ripneda, longu vajuda; tukkuda'
Aunuse karjala hrv ńuokahtoakseh 'vaevaliselt istuma tõusta'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas nokutama.

noolima : noolida : noolin 'keelega (korduvalt) üle tõmbama, limpsima, lakkuma'
● liivi nuolõ 'noolida'
vadja noolla 'noolida'
soome nuolla 'noolida'
isuri noolla 'noolida'
Aunuse karjala nuolta 'noolida'
lüüdi nuolda, nuolta 'noolida'
vepsa nouda 'noolida'
saami njoallut 'noolida'
ersa nolams 'limpsama, nilpsama'
mokša nolams 'noolima; limpsama, nilpsama'
mari nulaš 'noolima'
udmurdi ńuli̮ni̮ 'noolima', ńuliśki̮ni̮ '(end) lakkuma'
komi ńuvni̮ 'noolima'
handi ńŏᴧ-, ńăl- 'noolima'
mansi ńolant- 'noolima'
ungari nyal 'noolima'
? neenetsi ńancǝ- 'noolima'
? nganassaani ńəndetə- 'noolima'
sölkupi ńū- 'noolima'
kamassi nш- 'noolima'
Uurali tüvi.

nuuskima : nuuskida : nuusin 'korduvalt nuusutama; lõhna ajades otsima; nuhkima' nuuskama

närima : närida : närin 'korduvalt hammustades millegi küljest osakesi eraldama, neid hammaste abil peenestama'
● vadja näriä 'närida; ära v katki hammustada'
soome mrd näriä 'närida, järada; nüsida'
isuri närriiä 'närida, järada; sõimata, haukuda'
Aunuse karjala närištä 'kriuksuda, kägiseda; viriseda, näägutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas järama.

ohhetama : ohhetada : ohhetan '(korduvalt) „oh(h)” ütlema v hüüdma; imestama v hädaldama' ohkama

peksma : peksta : peksan 'korduvalt v kestvalt (kiiresti) lööma, taguma, kloppima; lööke, hoope nuheldes jagama; põllutaimedest teri v seemneid eraldama (masindades, tagudes jne); ägedasti tuksuma'
● liivi pieksõ 'peksta, lüüa, kloppida'
vadja peksää 'taguda, kolkida, lüüa, peksta'
soome piestä 'peksta, lüüa, taguda'
isuri peeksää 'peksta, lüüa'
Aunuse karjala pieksiä 'segada, sõtkuda; nahka töödelda; (vahule) lüüa, kloppida, võid kirnuda; lüüa'
lüüdi pieksädä 'peksta; kloppida, sõtkuda; (pargitud nahka) töödelda'
vepsa peksta 'segada, sõtkuda; muljuda; kloppida; segada, liigutada'
ersa pivsems 'vilja peksma'
mokša piksəms 'lööma, peksma, karistama'
udmurdi posni̮ 'hõõruma, peenestama; (nahka) parkima'
komi pesni̮ 'lööma, peksma; (koort võiks) kloppima; (nahka) parkima'
neenetsi ṕiďel- '(nahka) pehmendama'
eenetsi fideŋe- 'nahka töötlema'
nganassaani fedeʔá- 'nahka töötlema'
sölkupi pit- 'sõtkuma'
kamassi pшʔ- 'nahka töötlema'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud läti peksēt, peksīt 'peksma'; pekstēties 'tülitsema'. Vt ka pess.

pilduma : pilduda : pillun '(korrapäratult) viskama, korduvalt heitma, loopima; mingi kehaosaga järske liigutusi tegema'
○ pilluma
← alamsaksa spilden 'ära tarvitama, kulutama; raiskama; kukkuda laskma'
Sama tüve variant on laenatud sõnas pillama.