[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

herilane : herilase : herilast 'mesilasetaoline, hrl mustjaspruun kollaste põiktriipudega astlaline kiletiivaline (Vespa)'
← balti
leedu širšė 'vapsik; herilane'
läti sirsenis 'vapsik, vaablane'
preisi sirsilis 'herilane'
● vadja öröläin(e) 'herilane'
soome herhiläinen 'vapsik'
isuri hörhöläin 'herilane'
karjala herheläine 'herilane'
Läänemeresoome sõnade täishäälikute varieeruvus on tingitud häälikuliselt ajendatud tüvede mõjust.

hunnik : hunniku : hunnikut 'hulk ühtekokku v üksteise otsa kuhjatud esemeid v ainet'
● soome hunningolla (alalütlev) 'laokil, lohakil, korrast ära'
Aunuse karjala hunnikolla (alalütlev) 'laokil, lohakil, korrast ära'
Läänemeresoome tüvi. Soome vastet on peetud ka skandinaavia laenuks, ← algskandinaavia *Hundinga (mütoloogiline germaani hõim).

kakar : kakra : kakart kõnek 'valgete v kollaste keelõitega korvõieline taim, karikakar'
● vadja kakkara, päiväkakkara 'päevalill'
soome kakkara liitsõnas päivänkakkara 'harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare)'
karjala kakkaraińi 'vesiroos; harilik härjasilm'
On arvatud, et sõnas on sama tüvi mis kakk2. Tähendusülekanne on toimunud sel alusel, et karikakra õisik meenutab ümmargust leiva- või saiapätsikest. Sellise tähendusnihke võimalikkust kinnitab vormilt lähedane murdesõna kaker 'külakost (midagi toidupoolist)'. Kirjakeeles esineb kakar ainult liitsõna järelkomponendina lillenimetustes, nt jaanikakar, kirikakar, kitsekakar.

kama1 : kama : kama 'tera- ja kaunviljajahust ning hapupiimast toit; tera- ja kaunviljajahu'
← vene mrd komý (mitm) 'saiakesed, leivad, pannkoogid'
Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud läti mrd kami (mitm) 'kama' ja võib-olla ka liivi kamā liitsõnas kamā-rok 'hapupiimast, koorest ja odrajahust toit'.

kobras : kopra : kobrast 'poolveelise eluviisiga näriline (Castor)'
← vene bobr 'kobras'
Laenu muganemisel on sõna keskel oleva b tõttu sõna alguses b > k, lisandunud on liide -as.

koeras : koerase : koerast 'isakanep' koer

koobas : koopa : koobast 'looduslik õõnsus maakoore pindmises osas; õõnsus, tühe'
● vadja kooppa '(kartuli)koobas; kelder'
soome kuoppa 'auk, süvend; õõs'
isuri kooppa 'auk; kartulikoobas'
Aunuse karjala kuoppu 'kartulikoobas; kelder'
lüüdi kuop 'kartulikoobas'
vepsa kop 'auk; kartulikoobas'
Läänemeresoome tüvi. Kaugematest sugulaskeeltest esitatud vasted mari kup 'soo', udmurdi gop 'auk, süvend, lohk, nõgu' ja komi ge̮p 'väike järv; süvend, lohk' on häälikuliselt kaheldavad. Murdeti esineb ka liiteta tüvi koop, kuup .

kork : korgi : korki 'korgitamme koorest saadav materjal; pudeli sulgemisvahend'
← saksa Kork 'kork'
Paljudes keeltes tuntud tüvi pärineb algselt ladina keelest, ← ladina cortex '(puu)koor, kork'. Saksa keelest on laenatud ka sama tüve sisaldav liitsõna, korgitser.

kuker-2 liitsõnas kukerpuu 'kollaste õite ja piklike punaste marjadega astlaline põõsastaim (Berberis)'; mrd 'kuslapuu'
◊ kukits
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis murdesõnas kukk 'käbi; kupar; nutt, nupukujuline õisik'. Sel juhul läänemeresoome tüvi, mille vasted on ka vadja kukka 'lill; õis', soome kukka 'lill', isuri lill, Aunuse karjala kukku 'lill'. Rahvakeeles on kukerpuu tähenduses rohkem kasutusel olnud laensõna paburits, murretes esinevad samas tähenduses ka kukerkuusk ja kukepuu. kukits on tuletis liitega -its . Vt ka kukal, kukkur, kupar.

kährik : kähriku : kährikut 'koerlaste sugukonda kuuluv imetaja (Nyctereutes procyonoides)'
← balti
leedu keršas 'musta-valge laiguline'; kerše 'kirju lehm'
Tüvi kähr esineb Tartu ja Võru murdes tähenduses 'mäger'. Tuletis kährik võeti kirjakeeles kasutusele 1930. aastatel Eestisse jõudnud võõrliigi nimetusena.

looma : luua : loon 'tekitama, tekkimise v olemasolu põhjuseks olema'
◊ lojus, loode, loodus, loom, loomus, loonus-, lõim
● liivi lūodõ 'ehitada; luua, midagi looma hakata'
vadja luvva 'luua, rajada; (kangast, sukka jne) luua, (kudumist) alustada; uudismaad teha; kuhja luua v teha; (sõnnikut vankrile koormasse) tõsta; võrke v noota vette lasta; (praamiga, parvega jne) üle vedada'
soome luoda 'luua; tekitada, sünnitada, kujundada; kühveldada, rookida; käärida, üles luua'
isuri loovva 'visata, loopida; võrke vette lasta; (kangast) luua; enneaegselt poegida'
Aunuse karjala luvva 'heinakuhja teha; (kangast) luua; visata, loopida, heita'
lüüdi luoda '(kangast) luua; kuhja teha; (sõnnikut koormasse) tõsta'
vepsa loda '(kangast) luua; uudismaad teha; kuhja teha'
Lule saami låkŋōt, lågŋit 'tõsta', låkŋånit 'tõusta, õhku tõusta'
? ersa ľijems '(kangast) looma; (viisku) alustama'
? mokša ľijəms '(kangast) looma; (viisku) alustama'
mari loŋaš 'tuulama; (pead) raputama; kiikuma, õõtsuma; kiigutama, kõigutama, väristama'
Läänemeresoome-mari või läänemeresoome-volga tüvi. Esialgne tähendus on olnud ilmselt 'heitma, üles v ära viskama'. Tuletise lõim tüves on toimunud muutus o › õ. Tuletis lojus on ilmselt moodustatud mineviku kesksõnast ja s-liitest ning tähendus on olnud 'loodu', hiljem on tähendus kitsenenud, nt soome van srmt luodus 'loodud olend, koduloom'. Eesti keelest on tõenäoliselt laenatud liivi van lojū 'mära'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lōm 'noodavedu; noodatäis; üks noodaveo kord' (← loomus 'noodatäis kalu; üks noodaveo kord; kalasaak üldse') ning liivi või eesti keelest läti loms 'kalasaak', mrd luōma 'kalasaak; püügikoht; -kord'. Vt ka loe, loobuma, looja, loopima, loosklema, loovutama.

luda : luda : luda 'kiilja otsaga luust v puust tööriist tohu- ja niinetöödeks'
● soome mrd luta 'lõhestatud vits, millega kinnitatakse tohust torbiku painutatud nurgad; vahend tohutöödeks; pajukoore riba'
isuri luta 'vasika sääreluust vahend pajukoore rebimiseks'
karjala luta 'painduvast vitsast lõhestatud võru vikatitera kinnitamiseks, viha sidumiseks vms; pulk, millega kinnitatakse nt tohust nõu nurgad'
lüüdi luda 'vikati võru; reepaju otsi üksteisega ühendav toominga koorest tehtud põigiti side'
saami lohti 'kiil, (puit)vai'
Läänemeresoome-saami tüvi. Vt ka luga.

maksma : maksta : maksan 'tasuma; hinda omama; mõtet olema; kehtima'
← algiraani *ma(n)dza-
vanaindia máṃhate (oleviku ains 3P) 'annab, kingib'
● liivi maksõ 'maksta, (ära) tasuda'
vadja mahsaa 'maksta, (ära) tasuda'
soome maksaa 'maksta, tasuda'
isuri maksaa 'maksta, tasuda; kasuks tulla'
Aunuse karjala maksua 'maksta, tasuda; väärt olla'
lüüdi maksada 'maksta, tasuda; kühveldada (sõnnikut koormasse)'
vepsa maksta 'maksta; kühveldada (sõnnikut, lund)'
saami máksit 'maksta'
ersa maksoms 'andma'
mokša maksǝms 'andma'
On ka arvatud, et võib olla akadi laen ja sattunud mordva ja läänemeresoome algkeelde Assüüria või Väike-Aasia kaupmeestelt, vrd akadi maksu 'köidik, kütke [?]', miksu 'toll, maks', mâkisu 'tölner, maksurentnik'. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti või liivi keelest on laenatud läti maksāt 'maksma'.

nastik : nastiku : nastikut 'mustjas, kuklapiirkonnas kollaste laikudega mürgitu madu (Natrix natrix)' naast

nässus 'kägaras, lömmis; katki, puru; korrast ära, rikkis; nurjas, untsus' näss

pöör : pööra : pööra 'keskkohalt kinnitatud keeratav sulus; pulgakujuline kinnitusvahend (nööbi eelkäijana v selle asemel); ketta, ratta v vändaga võll koormiste tõstmiseks (v paigast teise vedamiseks)'
● liivi pīer 'karussell', pīerõ 'ringi(ratast)'
vadja pöörä 'käi, käiakivi; ratas, pöör, võll'
soome pyörä 'ratas'
isuri pöörä 'ratas; käi'
Aunuse karjala püörie 'keerelda, keerutada; sagida, askeldada'
lüüdi püöridä 'pöörelda'
vepsa pöruda 'pöörelda'
? idahandi pĕŋərγət- 'pöörlema'
? mansi powart- 'pöörlema'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Vt ka püür.

reha : reha : reha 'pika varre ja pulkadega tööriist riisumiseks, tasandamiseks, kobestamiseks vms; hobusega veetav v traktori külge haagitav põllutööriist riisumiseks, vaalutamiseks v kaarutamiseks'
● liivi rejā 'reha'
Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud. On oletatud, et tüve vasted võivad olla ka soome mrd rehallaan 'laiali, hajali, segamini', rehakka 'harali olev' ja Aunuse karjala rehalleh 'laiali, lahti (nt ukse kohta); lohakil, segamini, korrast ära', algne tähendus oleks sel juhul olnud 'harali, laiali olev'.

ruse : ruskme : ruset 'tervete v jaguste lehtede ja kollaste õitega üheaastane korvõieline rohttaim (Bidens)' ruske

ruut2 : ruudi : ruuti 'maitsetaimena kasutatav tugevasti lõhnav eeterlikku õli sisaldav kollaste õitega poolpõõsas v püsik (Ruta)'
← alamsaksa rude '(metsik) ruut'

rõigas : rõika : rõigast 'lõhiste karedate lehtedega ristõieline rohttaim (Raphanus)'; mrd 'igasugune kollaste õitega põllu-umbrohi'
○ reigas
← alamsaksa redich, redik 'rõigas'
Tüve silbid on koondunud, vanas kirjakeeles on registreeritud varasem sõnakuju redikas. -as on eesti keeles lisatud liide.

rõuged : rõugete : rõugeid (mitm) 'viirushaigus, millega kaasneb villiline, paranemisel arme jättev lööve'
○ kirderanniku rouged
● ? soome mrd rouka 'lepa, kase v kuuse koorest valmistatud võrkude ja nootade värvaine'
? Aunuse karjala rougu 'kase v lepa koore alumine punakaspruun kiht; kase v lepa koorest saadud parkimisaine v värv; parkkoor'
? lüüdi roug 'puukoore alumine punakaspruun kiht'
? vepsa roug 'lepa v kase koor, mida kasutatakse võrkude või riide värvimiseks'
Tüvi võib olla esitatud läänemeresoome sõnade vaste eeldusel, et rõugehaiguse nimetus on kujunenud sellega kaasneva lööbe värvuse järgi. See läänemeresoome tüvi võib olla skandinaavia laen, ← algskandinaavia *rauđka, mille vaste on norra rokka 'rooste; vee või maapinna rauasisaldus'.

rõõsk : rõõsa : rõõska 'hapnemata, värske; roosakas, rõõsa koore karva hele; värske, värskendav; jämedast nisujahust ja rõõsast koorest valmistatud madal ümmargune leib'
○ kirderanniku rieska, roesk
← balti
leedu prėskas 'hapnemata; värske; mage'
● liivi rȭskõ 'hapnemata, käärimata, värske'
vadja rõõska 'hapnemata, värske'
soome rieska 'hapnemata, värske, vastlüpstud; hapnemata, värske, vastlüpstud piim; karask, hapendamata leib, rõõsk; ahjupuder'
isuri reeska 'teatud küpsetis (? karask, rõõsk); värske, vastlüpstud (piim)'
Aunuse karjala riesku 'hapnemata, värske; hapendamata leib, karask; hapnemata tainas'
lüüdi riesk 'hapnemata, värske (piim, leib), koorimata (piim)'
vepsa resk 'hapnemata, värske (piim, leib, tainas); noor (mets)'

rüüt : rüüda : rüüta 'tumedal ülapoolel esinevate kollaste v kuldsete tähnidega hakisuurune lind (Pluvialis apricaria)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, jäljendab linnu häälitsust.

sampsus mrd 'sassis, segi, korrast ära'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

sinep : sinepi : sinepit 'peamiselt üheaastane kollaste õitega rohttaim (Sinapis); sinepipulbrist valmistatav pastataoline mass maitseainena'
← alamsaksa sennep 'sinep'

tuksis 'korrast ära, rikkis, kõlbmatuks muudetud; raisates kulutatud; lörris, luhtaläinud'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

tõlkjas : tõlkja : tõlkjat 'kollaste õite ja munajate viljadega rohttaim, raskesti tõrjutav umbrohi (Bunias)'
● ? vadja hrv teltši sõnaühendis ukoo teltši 'tõlkjas'
Kaheldav on oletus, et sõnas on tüve tilk variant.

vaak : vaagi : vaaki 'kollaste v valgete õitega korvõieline niitude rohttaim (Inula)'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas vaakuma1.

vakus : vakuse : vakust 'hulgast küladest koosnenud haldus- ja maksustusüksus 13.–17. saj; koormiste tasumise päev' vakk1

viga : vea : viga 'eksimus; korrast ära olek; puudus, häda; süü'
● liivi vigā 'eksimus; haigus; süü; põhjus'
vadja vika 'häda, tõbi; süü, eksimus'
soome vika 'eksimus; rike; hälve; puue; häire; süü, eksimus'
isuri viga 'häda, puue; halb harjumus; süü, eksimus'
Aunuse karjala viga 'eksimus; puudus; rike; põhjus'
vepsa viga 'puudus; eksimus; süü; põhjus'
Inari saami vahe 'eksimus; vigastus; haigus'
Läänemeresoome-saami tüvi.

virn1 : virna : virna 'roomav madar (Galium aparine)'
● ? liivi vīrnõg 'teatud kollaste õitega taim'
soome virna 'hiirehernes'; mrd 'madar'
Aunuse karjala virnu- liitsõnas virnuheińü 'võrm'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka võrm.