[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aasta : aasta : aastat 'ajavahemik, mille vältel Maa teeb tiiru ümber Päikese; 12 kuu pikkune ajavahemik'
● liivi āigast 'aasta'
vadja aigassaika, aastaika, aasta 'aasta'
soome ajastaika 'aasta'
isuri aastaga, aastaika 'aasta'
Kuluvorm läänemeresoome liitsõnast *aiγasta-aika, aeg. Selle jälgi on eesti keeles näha murdevariantides aastak, a(j)astaig. Eesti keelest võib olla laenatud soome mrd aasta 'aasta'.

aituma : aituma : aituma (tänusõna, tänamissõna)
◊ aitäh, aitüma
Kuluvorm sõnaühendist aita jumal. aitäh on samast ühendist kujunenud veelgi lühenenud variant, kus rõhk on liikunud teisele silbile ja on tekkinud sõnalõpuline h: aita > aitah > aitäh. Samalaadsed on ka vene spasíbo 'aitäh', mis on sõnaühendist spasi bog 'päästa, jumal', ja läti paldies 'aitäh', mis on lühenenud sõnaühendist palīdz dievs 'aita, jumal'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lastek aiti, aitä 'aitäh' ning võib-olla ka liivi aītu·māl, aītjumāl 'aitäh; aita, jumal' ja vähemalt osaliselt soome lastek aatti, aitti 'aitäh'.

millal 'mis ajal, kunas'
Kuluvorm sõnaühendist mil ajal, mis ja aeg.

misuke : misukese : misukest kõnek 'missugune'
◊ mihuke
Kuluvorm liitsõna missugune tuletisest liitega -ke(ne), mis ja sugu1. Variandis mihuke on rõhutus asendis toimunud muutus s > h.

mäherdune : mäherduse : mäherdust kõnek 'missugune, milline'
◊ määrane
Võib olla kuluvorm sõnade mis ja sarnane (vanas murdekeeles ka sarnadune) ühendist. määrane on veelgi lühenenud variant. Vt ka säherdune.

mänsak : mänsaku : mänsakut 'hakisuurune mustjaspruuni valgetäpilise sulestikuga peamiselt taiga ja mägimetsade lind (Nucifraga caryocatactes)'
Võiks olla kuluvorm ühendist, kus ka tüvi mänd2, või tuletis sellest tüvest. Lind toitub muu hulgas männiseemnetest.

nagu (sidesõnana) 'justkui, otsekui, kui; niipea kui'; (määrsõnana) 'justkui (tagasihoidliku ettepaneku, kahtluse või kerge pahameele väljendamisel)'
◊ na2
Kuluvorm sõnaühendist nõnda kui (> nõnnago ~ nõnnagu > naago ~ naagu > nagu). na2 on veelgi lühenenud variant.

niisuke : niisukese : niisukest 'niisugune'
◊ nihuke, nisuke
Kuluvorm sõna niisugune ( need ja sugu1) tuletisest liitega -ke(ne). Variandis nihuke on rõhutus asendis toimunud muutus s > h.

ning 'ja'
Kuluvorm kas sõnast *niinkä (sõna nii varasem kuju + rõhuliide -ka/-kä) või sõnaühendist *niin kui(n) 'nii kui', need ja kui.

noorsand : noorsandi : noorsandi 'noor isand, noorhärra'
Kuluvorm liitsõnast noorisand, noor ja isa.

nõnda 'nii'
◊ na1, naa
● vadja nintaa 'nii, nõnda'
Kuluvorm sõnaühendist *niin taβoin (nii, need, + mitmuse viisiütlev sõnast tava) või *noin taβoin ( *noin on viisiütlev sõnast nood). Kujunemiskäik on olnud *niin taβoin > ninda > nenda > nõnda. naa ja na1 on veelgi lühenenud variandid, kujunemiskäik nõnda > nõnna > naa, lauserõhutus asendis na. Vt ka nentima.

paargu : paargu : paargut mrd 'suveköök'
Kuluvorm liitsõnast paarkoda, mis on kasutusel saarte murdes, paar2, koda.

peats : peatsi : peatsit 'peapoolne ots (magamisasemel, puusärgil, haual jne)'
Tuletis tüvest pea või kuluvorm liitsõnast peaots, pea1, ots.

pilgar : pilgari : pilgarit 'pillerkaar, lustipidu'
Kuluvorm liitsõnast pil(l)akaar, pila, kaar, või pillerkaar, piller-.

pole 'ei ole'
Kuluvorm ühendist ep ole 'ei ole', milles on tõenäoliselt vana eitustegusõna oleviku ainsuse 3. pöörde vorm, ei, ja tegusõna olema.

praegu 'kõnelemise v kirjutamise hetkel v seda hetke hõlmaval lühemal v pikemal ajalõigul, nüüd'
● vadja paraikaa, paraikoo 'praegu; (otse)kohe; parajasti, just praegu'
soome paraikaa 'parajasti, parasjagu, just sel hetkel'
isuri paraikoi 'nüüdki, parajasti, parasjagu'
Kuluvorm sõnaühendist, mille esimene komponent on olnud sõna paras tüvi ja teine aeg. Praegune määrsõna on olnud mitmuse oleva või sisseütleva käände vorm. Ühendi eri variante võib leida veel murretest, nt para-aegu, paraegu, parago, paregu.

ranits : ranitsa : ranitsat 'rihmadega seljas kantav jäigast materjalist koolikott; sõdurite varasem, raamistikule tõmmatud jäigast materjalist seljakott'
○ raanits, rannits
← vene ránec 'ranits, (selja)paun'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi ranits 'ranits, seljapaun'.

sellal 'sellel ajal'
Kuluvorm sõnaühendist sellel ajal, see ja aeg.

sihuke : sihukese : sihukest 'niisugune, seesugune'
Kuluvorm sõna seesugune tuletisest liitega -ke(ne), see ja sugu1. Rõhutus asendis on toimunud muutus s > h.

säherdune : säherduse : säherdust 'niisugune, selline'
◊ säärane
Võib olla kuluvorm sõnade see ja sarnane (vanas murdekeeles ka sarnadune) ühendist. säärane on veelgi lühenenud variant. Vt ka mäherdune.

tollal 'tol ajal'
Kuluvorm sõnaühendist tol ajal, too ja aeg.

tunavu 'mullu'
Kuluvorm sõnaühendist *tuna vootõna ~ *tuna vootna (sõnade too ja voos oleva käände vormid vanas ajalises tähenduses). Analoogiliselt on kujunenud tänavu.

tänavu 'käesoleval aastal'
Kuluvorm sõnaühendist *tänä vootõna ~ *tänä vootna (sõnade tema ja voos oleva käände vormid vanas ajalises tähenduses ). Analoogiliselt on kujunenud tunavu.

uibu : uibu : uibut mrd 'õunapuu'
Arvatavasti kuluvorm liitsõnast ubinapuu, ubin ja puu.