[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kruup : kruubi : kruupi 'teravilja kooritud ja lihvitud tera'
○ ruup, krupp, kruuk
← alamsaksa gruben (mitm) 'kruubid'

lõss : lõssi : lõssi 'kooritud piim'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi, mis võib olla ka nt murdesõnades lõsima, lõssetama 'kesti järele jättes sööma'.

nõgu : nõo : nõgu 'ümbrusest madalam pinnavorm'
○ kirderanniku nogu
● ? liivi nouk 'nõgu; alla (määr- v kaassõna)'
soome mrd noko liitsõnades laidannoko '(nt eseme) ääre madalamaks voolitud osa', nokoselkä 'nõgusselg (hobune)'
Aunuse karjala nogo 'puu kõveruse sisemine kaar'
Läänemeresoome tüvi.

raag-3 liitsõnas raagremmelgas 'teatud pajuliik (Salix caprea)'
Murretes esineb tüvi ka iseseisva sõnana tähenduses 'paju, remmelgas'. On oletatud, et sama tüvi mis raag1 (pajul on pikad rippuvad oksad). Teise arvamuse järgi murdetüve raid 'puutaoline paju' variant, mis võib olla balti laen, ← tüvi, mille vaste on läti priede 'mänd', teiste läänemeresoome keelte vasted on vadja raita 'remmelgas', soome raita 'raagremmelgas', isuri raida 'raagremmelgas', Aunuse karjala raidu 'raagremmelgas; (maha kooritud) pajukoor', lüüdi raid 'raagremmelgas, paju' ja vepsa raid 'paju'.

tang : tangu : tangu 'teravilja kooritud ja purustatud tera; lihastes parasiteeriv paelussivastne, tsüstitserk, finn'
? ← alggermaani *stangō
vanaislandi stǫng 'ritv, latt, teivas'
rootsi mrd stagg 'jäik rohi; kõrs, agan(ad); ogalik'
Esitatud laenuallikas eeldab tähendusmuutust 'miski torkav, astel, teravik, ohe (teraviljal), kõrs' > '(vilja)tera'. Muutus võis olla toimunud juba laenuandja poolel, sellele võimalusele viitab germaani allikaga samast indoeuroopa tüvest lähtuv vanakreeka stáchys 'viljapea'. Ligilähedane tähendusmuutus on toimunud ka nt sõnas tera. Tõenäoliselt on pisut hiljem samast allikast laenatud soome tanko 'ritv, latt, teivas, varras; kang'. Teisalt on oletatud, et sõnas on läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on liivi da’nktõ, da’nkti 'tugev; terve, tubli', soome tankea 'kange, jäik' ja mokša mrd taŋgəda 'tugev, kõva'. Sel juhul oleks tüve algne tähendus olnud 'kõva'. Eesti keelest on laenatud läti mrd tengas '(herneste ja ubadega keedetud) odratangud; tambitud kanep' ning soome mrd tanko 'tang'.

tiirud : tiirude : tiire ~ tiirusid (mitm) 'kõhuõõneelundite haigusseisundeist põhjustatud ägedad valuhood hobustel (harvemini veistel, sigadel, koertel), koolikud'
● liivi tīr 'sammaspool'
Vanemas murdekeeles on sõna tähendus olnud 'näärmed, näärmepaistetus'. Eesti keelest on laenatud soome mrd tiirut (mitm) 'sea lõualuude külge kasvanud näärmed'.

tuim : tuima : tuima 'puudutuse vm füüsilise ärrituse vastu tundetu; meeltele nõrgalt mõjuv, mitte tugevat aistingut tekitav; (meelte, vaimse suutlikkuse kohta:) tönts, vilets, raske taibuga; loomult tundetu, vähese innukusega, osavõtmatu, vaimselt loid, huvi(de)ta; väheelamuslik, igav, väljendusvaene, ilmetu; jäik, kõva, ebamugav vms'
● liivi tūima 'tuim, tundetu; aeglane; nüri'
vadja tuima 'mage, maitsetu; kooritud (piim); tuim, tundetu, väsinud; kõva, tugev'
soome tuima 'karm, range; tugev, äge; äkiline, järsk; morn, pahur, vihane; kange, kibe, mõru, liiga soolane; mage, maitsetu, lääge'
isuri tuima 'soolata, mage'
Aunuse karjala tuimu 'soolata, mage, maitsetu'
? lüüdi tuimehtuda 'lukku minna (kõrvade kohta)'
? rootsisaami tåime 'nukker, ükskõikne'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd tuims 'uimane; väsinud; kohmakas, saamatu'.