[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ehk 'võib-olla, vahest'
● vadja ehtši 'ehk, võib-olla; või'
soome ehkä 'ehk; vist, võib-olla; kogemata'
isuri ehki 'ehk; vist, võib-olla; kogemata; või'
Aunuse karjala ehki 'ehkki, kuigi, vähemalt'
lüüdi ehki 'vähemalt; ometi; isegi'
Võib olla tuletis vanast asesõnatüvest e-, et, või eitustegusõnast ei. Kolmanda seletuse järgi võib olla balti laen, ← eelbalti *jeh₁gā, balti *jēgā, mille vasted on leedu jėga 'jõud, tugevus', läti jēga 'võime; aru, mõistus '.

helkima : helkida : helgin 'helki heitma, heledalt paistma, sädelema'
● liivi elkõ 'kajada, kõlada'
vadja van elkkaa 'heliseda'
soome helkkyä 'kõlada, heliseda; tiliseda; kajada'
Aunuse karjala helkiä 'heliseda, kõliseda; kolistada'
lüüdi helgeta 'kõlada, heliseda'
vepsa heľgutada 'kõlistada; tilistada'; heľg 'nips'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades helge ja/või hele.

klobima : klobida : klobin 'peksma, kolkima'; mrd 'kiiresti, lohakalt midagi tegema'
◊ klobisema, klõbisema
● liivi klobārtõ 'raputada, kloppida', klobīntõ 'lõgistada, plagistada'
vadja klopisa 'lõgiseda; koppida, kopsida'
soome mrd klopista 'koliseda, kõliseda, kliriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla lobama tüve variant. Lähedane tüvi on nt sõnades klibin, klopp ja lopsima. Sõna tähendust võib olla mõjutanud kloppima.

kolama : kolada : kolan 'ümber hulkuma, luusima; kusagil tuhnides otsima'
◊ kola, koli, kolima, kolisema, kolu3
● vadja kolisa 'koputada, kolistada'
soome kolata 'kolada, kusagil tuhnides otsida, kolistada'
isuri kolada 'koliseda'
Aunuse karjala kolaittua 'kolistada, koputada'
lüüdi koli̮šta 'koliseda'
vepsa kole͔ita 'koputada, kolistada; koliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib ka olla sama tüvi mis sõnas kolkima. Lähedane tüvi on nt sõnades kalu, kilama1 ja solisema. Kaugemate sugulaskeelte häälikuliselt ja tähenduselt lähedased tüved, saami skoallat 'kolistada' ja ersa kolams 'lõhkuma', mokša kolams 'lõhkuma', on arvatavasti rööpselt tekkinud. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kola 'koli, kola' ja koljen 'kolima'. Vt ka kõlisema.

kolisema : koliseda : kolisen 'keskmise kõrgusega müra tekitama' kolama
● vadja kolisa 'koputada; kolistada; koliseda'
soome kolista 'koliseda'
isuri kolada 'koliseda; koksata'
Aunuse karjala kolišta 'koliseda, kõliseda'
lüüdi kolišta 'koliseda'

kolkima : kolkida : kolgin 'tööriistaga taguma, lööma; peksma'
◊ kolge, kõlgas
● soome kolkata 'lüüa (uimaseks, maha); kolksuda'
Aunuse karjala kolkua 'koputada'
lüüdi kolkettada 'koliseda'
saami goalkit 'koliseda, kiliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Sama tüvi võib olla sõnas kolama. Lähedane tüvi on nt sõnas kolksuma.

kolksuma : kolksuda : kolksun 'lühidalt kolisema'
◊ kõlksuma
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kilksuma, kolama, kilisema, kõlisema ja solksama.

kubisema : kubiseda : kubisen 'millestki, kellestki tihedalt, tungil täis olema v neid rohkesti sisaldama'; mrd 'tasa, sosinal rääkima'
● soome mrd kupista 'koliseda, kolinal liikuda'
vepsa kubaita 'liikuda; sagida, kubiseda; virvendada, vilkuda'
Läänemeresoome tüvi.

kõmama : kõmada : kõman 'sügavat, kumedalt kajavat heli andma'
◊ kõmm, kõmu
● soome mrd komata 'kumiseda, kõmiseda'
isuri komissa 'kumiseda, kõmiseda'
Aunuse karjala komata 'kõmiseda, kajada'
lüüdi gomahtazetta 'kõmiseda, koliseda'
vepsa komed 'kõlav, vali'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kumisema, jõma ja pomisema.

lodisema : lodiseda : lodisen '(pool)vedela aine liikumise heli kuuldavale tooma'
◊ lõdisema
● vadja lotisa 'kolistada, koputada; müdiseda; plagiseda; ladiseda, ladistada'
soome lotista 'lirtsuda; plagiseda; lobiseda'
isuri lodissa 'lodiseda, lortsuda'
Aunuse karjala lodišta 'müristada, müriseda; koputada, peksta; tuksuda; kolistada; kõmiseda'
vepsa lode͔ita 'juttu ajada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades ladisema, lidisema, ludistama, lödi, podisema, võdisema, lobama, logisema, lohakas.

loksuma : loksuda : loksun '(vedeliku kohta:) korduval edasi-tagasi liikumisel kuuldavalt paiskuma; liiga avarana v lõdval olevana edasi-tagasi liikuma; aeglaselt ja loginal sõitma'
◊ klõks, lõks, plõksuma
● liivi loks 'löök', klõkšõ 'sulgeda; luksuda'
soome loksua 'loksuda, lõtkuda, praksuda'
isuri loksuttaa 'häälekalt juua'
karjala lokšoa 'loksuda, lõtkuda, kolksuda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades laks, luksuma, lokk2, nõksuma, pliks. Eesti keel on võinud mõjutada läti murdesõna slekžas tähendust 'hiirelõks'.

lontima : lontida : londin 'laisalt (ning lodevalt) käima'
◊ lontu
● vadja lontata 'lonkida, luusida, kolada'
karjala lontittoa 'vaevaliselt liikuda, jalgu järel vedada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lontsima. Vt ka lont, lontrus.

luusima : luusida : luusin 'sihitult, kiirustamata (ringi) käima, lonkima'
● vadja luusata '(ringi) kolada, luusida; tuhnida, nuuskida'
On peetud häälikuliselt ajendatud tüveks. Teise seisukoha järgi on laenatud vene keelest nagu ka murdesõna lusima 'tööd tegema, teenistuses olema', ← vene služít' 'teenima'. Murretes on tuntud ka variant lusima 'vedelema'. Vt ka luuslank.

madu : mao : madu 'pika rulja jalutu kehaga soomuseline roomaja'
? ← alggermaani *maþōn-, *maþan-
vanaülemsaksa mado 'tõuk, uss'
gooti maþa 'uss'
alamsaksa made 'uss, tõuk'
● vadja mato 'madu; röövik, tõuk; vihmauss, limukas'
soome mato 'uss'
isuri mado 'madu; tigu, limune (ilma koja, karbita)'
Aunuse karjala mado 'madu'
lüüdi mado 'madu'
vepsa mado 'madu; uss, tõuk'
Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas made. Kolmanda võimalusena on arvatud, et tüve vaste on ka saami muohcu '(raamatu)koi' ning tüvi võib olla vana indoiraani laen, ← varane algindoiraani *matsa-, mille vasted tütarkeeltes on nt vanaindia maśa-ka-, maśa- 'sääsk, pistkärbes, moskiito', leedu maša-la- 'kihulane'. Sääsk, moskiito ja kihulane on ühes eluetapis vastsed, tõugud. Hiljem võib olla laenatud germaani laenuallika saksa vaste, maat-.

märatsema : märatseda : märatsen 'väga ärritunult v meeltesegaduses enesekontrolli kaotanult vägivaldselt käituma'
◊ märul
● liivi märātõ 'lärmata, kolistada'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt maru.

mörisema : möriseda : mörisen 'madalat põrisevat häält kuuldavale laskma; madalahäälselt ebaselgelt rääkima'
● liivi mõ’ŗžõ 'lärmata, kolistada; müriseda; möirata'
vadja mörisä 'möriseda, mõmiseda, möirata; ammuda, möögida; lobiseda'
soome möristä 'möriseda; põriseda; joriseda'
isuri mörissä 'möriseda; põriseda; joriseda'
Aunuse karjala mörižöü (oleviku ains 3P) 'põriseb'
lüüdi möräitä 'möriseda (lehm, karu)'
vepsa möraita 'vaikselt ammuda, möriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades möla, möga, müra, jörisema, lörisema, törisema.

müra : müra : müra 'erinevate pidevate helide (ebakorrapärane) segu'
◊ mürisema
● liivi mõrā, mürā 'lärm, müra', mõ'ŗžõ 'lärmata, kolistada; müriseda; möirata'
vadja mürisä 'mõmiseda, möriseda; jõriseda'
soome myristä 'uriseda, möriseda, kõmiseda, käratseda'
Aunuse karjala mürištä 'tasakesi ammuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades müdisema, mügisema, müha, mörisema, urama, örisema, mürgel, mürts. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mire 'heli; hääl'. Vt ka mürsk.

pars : parre : part 'üks kõrvu laotud lahtistest jämedatest lattidest rehetoa taladel'
● liivi parž 'pars'
vadja parsi 'pars'
soome parsi 'pars; latter, sulg, aedik'
isuri pars 'pars'
Aunuse karjala parzi 'palk, tala'
lüüdi parž 'palk, tala'
vepsa parź 'palk'
Võib olla balti laen, ← balti *spartis, mille vaste on leedu sparas 'tugi, tugipalk'. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *barđa-, mille vasted tütarkeeltes on nt saksa Bart 'habe', hollandi baard 'habe' ( pard), hollandi keeles ka baard 'vitstest kaitseehitis, -aed; vahesein'. See seletus on tähenduste tõttu ebakindel. Kolmanda võimalusena on tüve vasted veel mari pə̑rδə̑ž 'sein, müür', udmurdi bord(i̮) 'sein', komi (sten-)berd 'sein', mansi pārt '(sae)laud', lõunahandi pert '(sae)laud' (neid on peetud häälikulistel põhjustel ka ebakindlaks) ning tüvi võib olla vanem, indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *b^hr̥d^ho-, mille tütarkeelte vasted on nt inglise board 'laud, plaat; parras', rootsi bord 'parras' (tüve germaani vaste on laenatud sõnas parras). Eesti keelest on laenatud eestirootsi paṣṣ, päṣṣ, pars 'peenike latt rehetoa palkidel' ja baltisaksa Parsen 'pikad latid rehealuses'.

rüdi : rüdi : rüdi 'risla (Calidris)'
Tõenäoliselt sama häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vasted on murdesõna rüdistama 'kolistama' ning soome rytistä 'raksuda, ragiseda; müriseda, koliseda; paukuda; mütsuda, müdistada; lärmata, käratseda' ja Aunuse karjala rüďiz- 'ragiseda, raksuda, koliseda; podiseda'.

rühmama : rühmata : rühman 'vahetpidamata, vaeva nähes töötama, rügama; rühkima'
● ? soome mrd ryhmää, ryhmätä, ryhmiä, ryhmytä 'koliseda, ragiseda, müriseda, lärmi teha, kolistada'
? isuri rühmädä 'mängida (laste kohta)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rahmama, rehmama, rohmakas, rühkima.

rümama : rümada : rüman 'mürisema; mühama, mühisema; lärmakalt rüsima'
● soome rymistä 'koliseda, ragiseda, müdiseda; mütsatada, potsatada, prantsatada, mürtsatada'
Aunuse karjala rümiš- 'koliseda, müriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas tümisema.

rüsima : rüsida : rüsin 'trügima, tõuklema, tunglema; tõukama, lükkama; räsima, sasima'
● soome rysy 'käsikähmlus, kaklus'; mrd rysytä 'riielda, kisada; raksuda, paukuda, koliseda'
Aunuse karjala rüzü 'käsikähmlus, kaklus', rüzistä 'krigiseda, ragiseda, pragiseda; aeglaselt, vaevaliselt liikuda'
? saami rassat 'askeldada; tegutseda, talitada, toimida'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Esitatud saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud, selle asemel võib saami vaste olla saami rahčat 'rügada, rassida'. Vt ka rüsi.

toksima : toksida : toksin 'hrl kuuldavate löökidega korduvalt kergelt lööma, koksima, kopsima'
● soome toksahtaa 'äkitselt välja ilmuda; põrgata, tonksata millegi vastu; millestki kinni haarata', mrd toksata 'lüüa, raiuda; noaga torgata; rebida, kitkuda'
Aunuse karjala toksoa 'kolistada, kõmistada, müdistada; toksida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tonksama, tuksuma, täksama, koksima, poksama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi dåks, tåks 'lööma, koputama'.

torisema : toriseda : torisen 'rahulolematult, pahaselt kõnelema, nurisema; ühtlaselt, madalahäälselt põrisema'
◊ tõrisema
● vadja toriss 'toriseda; (lärmakalt) lobiseda, lärmitseda'
soome mrd torista 'koriseda, nohiseda; soliseda'
karjala torissa 'iriseda, toriseda, nuriseda'
vepsa tore͔ita 'krigiseda, kriuksuda; koliseda; täristada, taguda (nt rähni kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades törisema, korisema, lora, norisema, porisema, sorama, torts. Tüvi on osaliselt segunenud vanema, uurali tüvega, mis on sõnas tore.

tuikama : tuigata : tuikan 'rütmiliselt v hooti (nõrka, tuima) valu tunda andma, selliselt tukslema; tuksuma; vilkuma, värelema'
● soome tuikkia 'välkuda, vilkuda, sirada; pista, torkida, suskida'
isuri tuikkoi 'tuluke'
karjala tuikkoa 'välkuda, vilkuda, sirada'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud. Tüve vasted võivad olla ka lüüdi tuigada 'koliseda' ja vepsa tuikeita 'kõmmutada (püssist)'.

tuju : tuju : tuju '(hea) meeleolu; tahtmine, soov v valmisolek midagi teha; äkiline isemeelne tahtmine, kapriis'
● vadja tuju 'meeleolu, tuju'
soome mrd tuju 'kange, tugevamaitseline; ind, kihk', tujakka 'tuisk; kiire, nobe; rutt; äge, äkiline; kange, kibe, mõru, halb (maitse, lõhna kohta)'
Aunuse karjala tujakko 'tuuline; joove', tujišta 'täriseda, kolksuda; käratseda, lärmitseda', tujuou (oleviku ains 3P) 'puhub kõvasti (tuule kohta)'
lüüdi tujahtada 'kõmatada, kolatada (kukkudes)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vadja vaste võib olla eesti keelest laenatud.