[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

astja : astja : astjat 'kolme jalaga ümmargune v ovaalne puunõu leivataigna, kalja, liha vms jaoks'
● vadja astia 'astja, tõrs, vaat'
soome astia 'nõu, anum'
isuri astia 'nõu, anum'
Aunuse karjala aste, astii 'nõu, anum'
lüüdi ašťš́ 'nõu, anum'
vepsa asťii̯ 'nõu, anum; praam, lodi'
Läänemeresoome tüvi.

hang2 : hangu : hangu 'kolme v nelja haruga tõstmisriist'
● liivi ang 'hang'
vadja anko 'hang, hark; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'
soome hanko 'hang; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'; hanka 'aerutull'
isuri hango 'hang; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'
Aunuse karjala hango 'hang'
lüüdi hang 'hang; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'
vepsa hang 'hang'
Läänemeresoome tüvi, millele on lisatud vana *oi-liide. Murdesõna angad 'puualus aerutullide jaoks' on ilma liiteta. On ka arvatud, et selle tüve vaste on ungari ág 'oks'.

kesk 'millegi servadest, äärtest küllalt kaugel seespool, küllalt kaugele sissepoole; ümbritsetuna; (millegi) ajal'
◊ kestma
● vadja tšehsi 'kesk, keset; kesk-, keskmine; keskkoht, südamik'
soome keski- 'kesk-', keskellä 'keskel, keskpaigas; keset; hulgas; (kellegi v millegi) vahel'
isuri keski- 'kesk-'
Aunuse karjala keski 'keskkoht; vahe, vahemaa, ajavahemik; keskel, vahel, koos (nt kahekesi, kolmekesi)'
lüüdi kešk 'keskosa, süda', keskel(e) 'keskele, keskel, keskelt'
vepsa keśk 'keskosa, keskkoht; sisemus; kesk-; keset, keskel'
saami gaska 'vahe (kahe objekti vahel)', gaskan 'keset, keskel; koos (nt kahekesi, kolmekesi)'
mokša keska 'keha keskosa'
udmurdi kusi̮p 'vahemaa, vahe; suhe, seos'
komi kost liitsõnas pińkost 'kahe rõuguredeli vahe heinakuhjas'
Läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt võivad tüve permi keelte vasted olla udmurdi kus 'vöökoht, talje' ja komi kos 'vöökoht, talje; vöö'. kestma on läänemeresoome tuletis, kus kolme konsonandi ühendis on häälduse hõlbustamiseks k välja langenud (< *kesk-tä-), toimunud on tähendusmuutus 'lõpetamata olema' > 'vältama'.

kolm : kolme : kolme 'põhiarv 3'
● liivi kuolm 'kolm'
vadja kõlmõd 'kolm'
soome kolme 'kolm'
isuri kolmed 'kolm'
Aunuse karjala kolme 'kolm'
lüüdi kolme 'kolm'
vepsa koume 'kolm'
saami golbma 'kolm'
ersa kolmo 'kolm'
mokša kolma 'kolm'
mari kum 'kolm'
udmurdi kuiń 'kolm'
komi kuim 'kolm'
handi χolǝm 'kolm'
mansi χūrum 'kolm'
ungari három 'kolm'
Soome-ugri tüvi.

mõhk2 : mõhe : mõhke 'hrl kolme jalaga ovaalne v ümmargune kaanega suletav puunõu leivataigna tegemiseks, leivaastja'
Võib olla sama tüvi mis mõhk1, sest nõusid tehti ka puu pahkadest.

pali : pali : pali 'hrl ovaalne (kolme jalaga) puunõu pesupesemiseks'
○ pall
← alamsaksa balge, ballige 'tõrs, vann'

putukas : putuka : putukat 'peaks, rindmikuks ja tagakehaks liigestunud kehaga ja kolme jalapaariga lülijalgne, insekt (Insecta, Hexapoda)'
Võib olla pudenema tüve reeglipäratu variant, sõnasisene kaashäälik on võinud pikeneda, vrd nt pudulojus '(väiksem) koduloom'. Tähenduselt leiab sõnadele putukas ja pudulojus paralleeli ka soome keelest, vrd soome itikka 'sääsk, kihulane; veis, lehm'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Putukas 'sitikas'.

pöial : pöidla : pöialt 'käe esimene kõige lühem ja jämedam sõrm, millel on vaid kaks lüli kolme asemel'
● liivi pēgal 'pöial'
vadja peiko, peukko, peukolo 'pöial'
soome peukalo 'pöial'
isuri peikalo, peukolo 'pöial'
Aunuse karjala peigalo 'pöial'
lüüdi peigal 'pöial'
vepsa peigol, peiguu̯ 'pöial'
Võib olla ebareeglipärane tuletis soome-ugri tüvest, mille vasted on saami bealgi 'pöial; suur varvas', ersa peľka 'pöial; suur varvas', mokša päľχkä 'pöial', udmurdi pe̮li̮ 'pöial', komi pev 'pöial'. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *beugVlō-, *beugVla-, mis on tuletatud tegusõnast *beug- 'painduma', laenuallikaks sobivat nimisõna ei ole teada.

tragi2 : tragi : tragi 'haralise konksu taoline riist veekogu põhjas olevate esemete otsimiseks ja ülestõstmiseks'
○ ragi
← alamsaksa dragge 'kolme- või neljaharuline ankur (kasutatakse nt vaenlase laeva hõivamisel)'
← saksa Dragge 'väike ankur (sh esemete veest väljatõstmiseks)'
← rootsi dragg 'tragi, otsiankur'
Murretes võib sõna kohati olla laenatud soome keelest, ← soome mrd traki 'tragi, otsiankur'.