[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ehk 'võib-olla, vahest'
● vadja ehtši 'ehk, võib-olla; või'
soome ehkä 'ehk; vist, võib-olla; kogemata'
isuri ehki 'ehk; vist, võib-olla; kogemata; või'
Aunuse karjala ehki 'ehkki, kuigi, vähemalt'
lüüdi ehki 'vähemalt; ometi; isegi'
Võib olla tuletis vanast asesõnatüvest e-, et, või eitustegusõnast ei. Kolmanda seletuse järgi võib olla balti laen, ← eelbalti *jeh₁gā, balti *jēgā, mille vasted on leedu jėga 'jõud, tugevus', läti jēga 'võime; aru, mõistus '.

kold : kolla : kolda 'roomavate vartega igihaljas eostaim (Lycopodium)'
◊ kollane, koltuma
← balti
leedu gelta 'kollane värv, kollasus'
läti dzelta, dzelte 'kold'
● liivi keldarikki 'varsakabi'
vadja kõlta 'kold; rebu, munakollane', kõltainõ 'kollane'
soome kelta 'kollane värv', keltainen 'kollane'
isuri keltain 'kollane'
Aunuse karjala kelda, keldaine 'kollane; kahvatu'
lüüdi kelda 'kold'; keldaińe 'kollane'
vepsa keld, küud 'kold'

koomits : koomitsa : koomitsat mrd 'osmik, onn, kuur, kuut, varjualune, panipaik'
○ komistik, kommits, koonits
← vanavene gumĭno 'viljapeksuplats; rehealune'
● vadja koomina 'rehealune'
soome mrd kuomina 'rehepeksuruum'
isuri koomina 'rehealune'
Aunuse karjala kuomino 'rehe kõrvalruum'
lüüdi guomin 'rehepeksuruum'
vepsa gomin 'rehepeksuruum'
Sõna on laenatud eesti keelde korduvalt ja murdesõnad kumna, komin ja kominas ning läänemeresoome keelte vasted on tõenäoliselt nooremad laenud vanavene või vene keelest, ← vene gumnó 'viljapeksuplats; rehealune'. Vanavene no-liide on asendatud ts-liitega.

maa : maa : maad 'Päikesest kauguselt kolmas Päikesesüsteemi planeet; maismaa, maismaa pind; ruumiline vahemaa; riik'
● liivi mō 'maa; riik; põld'
vadja maa 'maa; maailm; põrand; põhi, taustvärv'
soome maa 'maa; pinnas, muld; riik'
isuri maa 'maa; põrand'
Aunuse karjala mua 'maa; maailm'
lüüdi mua 'maa, muld; maailm'
vepsa ma 'maa; maailm; põld'
mari münö 'maas, põrandal'
udmurdi mu 'maa'
komi mu 'maa'
handi mŏw 'maa; pinnas, muld'
mansi mā 'maa; koht'
nganassaani mou 'maa'
kamassi mǝje, maja 'mägi'
matori bijä 'mägi'
Uurali tüvi. Vt ka maadlema, maage, maare1, mailane, maismaa.

madu : mao : madu 'pika rulja jalutu kehaga soomuseline roomaja'
? ← alggermaani *maþōn-, *maþan-
vanaülemsaksa mado 'tõuk, uss'
gooti maþa 'uss'
alamsaksa made 'uss, tõuk'
● vadja mato 'madu; röövik, tõuk; vihmauss, limukas'
soome mato 'uss'
isuri mado 'madu; tigu, limune (ilma koja, karbita)'
Aunuse karjala mado 'madu'
lüüdi mado 'madu'
vepsa mado 'madu; uss, tõuk'
Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas made. Kolmanda võimalusena on arvatud, et tüve vaste on ka saami muohcu '(raamatu)koi' ning tüvi võib olla vana indoiraani laen, ← varane algindoiraani *matsa-, mille vasted tütarkeeltes on nt vanaindia maśa-ka-, maśa- 'sääsk, pistkärbes, moskiito', leedu maša-la- 'kihulane'. Sääsk, moskiito ja kihulane on ühes eluetapis vastsed, tõugud. Hiljem võib olla laenatud germaani laenuallika saksa vaste, maat-.

pars : parre : part 'üks kõrvu laotud lahtistest jämedatest lattidest rehetoa taladel'
● liivi parž 'pars'
vadja parsi 'pars'
soome parsi 'pars; latter, sulg, aedik'
isuri pars 'pars'
Aunuse karjala parzi 'palk, tala'
lüüdi parž 'palk, tala'
vepsa parź 'palk'
Võib olla balti laen, ← balti *spartis, mille vaste on leedu sparas 'tugi, tugipalk'. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *barđa-, mille vasted tütarkeeltes on nt saksa Bart 'habe', hollandi baard 'habe' ( pard), hollandi keeles ka baard 'vitstest kaitseehitis, -aed; vahesein'. See seletus on tähenduste tõttu ebakindel. Kolmanda võimalusena on tüve vasted veel mari pə̑rδə̑ž 'sein, müür', udmurdi bord(i̮) 'sein', komi (sten-)berd 'sein', mansi pārt '(sae)laud', lõunahandi pert '(sae)laud' (neid on peetud häälikulistel põhjustel ka ebakindlaks) ning tüvi võib olla vanem, indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *b^hr̥d^ho-, mille tütarkeelte vasted on nt inglise board 'laud, plaat; parras', rootsi bord 'parras' (tüve germaani vaste on laenatud sõnas parras). Eesti keelest on laenatud eestirootsi paṣṣ, päṣṣ, pars 'peenike latt rehetoa palkidel' ja baltisaksa Parsen 'pikad latid rehealuses'.

trett : treti : tretti 'käik, ots, kord'; mrd 'pahandus'
○ rett
? ← vene tret’ 'kolmandik'
Tähendusnihe 'kolmandik' > 'käik, ots, kord' võib olla kujunenud vene väljendi põhjal po tretjám 'kolmandikukaupa, kolmes osas'. Murdetähendus 'pahandus' võib lähtuda vene tuletisest tretéjskij 'vahekohtu- (st vahekohtunikuks kahe vahel on kolmas isik)'.

tõbi : tõve : tõbe 'haigus'
○ kirderanniku tobi
← alggermaani *dawīni-
vanaislandi dán 'surm'
rootsi dån 'minestus'
← algskandinaavia *dawēn-
islandi dái liitsõnas sví-dái 'loomulikku surma surnud (kodulooma kohta)'
● liivi te’b, tö’b 'haigus'
Mõlemas laenuallikas on sama tüvi. Esimesena esitatud allikast on laenatud ka toone-. Kolmas võimalik laenuallikas on alggermaani *dawa-, mille vaste on vanaislandi dá 'teadvusetus; talveuni', see on häälikuliselt vähem sobiv. Eesti keelest on laenatud soome mrd topi 'haigus; kopsuhaigus', isuri topi 'haigus' ja eestirootsi täbe 'kergem haigus'.