[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

ahu : ahu : ahu 'sööti jäetud alemaa'; mrd 'kuiv ja kõrge õhukese mullakihiga maa'
vadja aho 'kesa, sööt; (kuiv) metsalagendik'
soome aho 'sööt; aas, lagendik'
isuri aho 'rohtunud kasutamata maa, sööt'
Aunuse karjala aho 'metsalagendik'
On arvatud, et võib olla vana laen, ← indoeuroopa *as- 'põlema' või ← alggermaani *as- 'põlema; hõõguma'. Kirjakeelne tähendus on keeleuuenduse ajal kasutusele võetud soome keele eeskujul. Kirderannikumurretes võib samuti olla soome keelest laenatud.

kamber : kambri : kambrit '(väike) tuba v mõni muu ruum; rehielamule teise otsa lisandunud ruum(id)'; mrd 'ait'
kammer
alamsaksa kamer 'kamber (raha, dokumentide hoidmiseks); kohturuum; vangla; magamistuba'
Meile alamsaksa keelest laenatud sõna pärineb algselt ladina keele vahendusel kreeka keelest, ← ladina camera 'võlving, kumerus, võlvitud lagi', vanakreeka kamára 'kaetud vanker'. -b- on tüves lisahäälik (nagu ka sõnades klamber ja number), mis võib olla tekkinud eesti keeles, kuid võimalik, et ka alamsaksa keeles on esinenud seda häälikut sisaldav murdevariant. Baltisaksa murdest või alamsaksa keelest on laenatud ka sama tüve tuletis, kemmerg, ja baltisaksa keelest sama tüve sisaldav liitsõna, käärkamber.

kare2 : karge : karet mrd 'rohtunud maa, sööt; põllupeenar' kare1

kelp : kelba : kelpa 'maja kolmnurkne otskatus; (voodi, vankri, ree) otslaud'; mrd 'ots- ja küljekatuse ühenduskoht; otskatuse sarikas'
liivi kīelpa 'sindelkatuse tugi (katuse peal)'
On oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *skelƀa-, mille vasted on vanaülemsaksa scelb, scelp 'võlv, katusega tellingud' ja vanainglise scelf 'karjaseonn'; nii häälikuliselt kui ka tähenduslikult on seda kaheldavaks peetud.

kilplane : kilplase : kilplast 'kohtlane v rumal, ebaotstarbekalt tegutsev inimene' kilp

mats1 : matsi : matsi 'talupoeg, maamees (halvustavalt)'; kõnek 'mees, poiss'
Üldnimeks muutunud isikunimi Mats Matthias. Matz oli juba alamsaksa keeles üldnimi ja tähistas kohtlast, lihtsameelset, naeruväärset inimest.

molu : molu : molu '(rumal, kohtlane) nägu, lõust v suu; tobu, loll, molkus, mölakas'
saksa Maul '(looma)suu, lõuad'
On peetud ka häälikuliselt ajendatud tüveks, lähedane tüvi on molkus.

oskama : osata : oskan 'midagi õppinud olema; mingit võimet valdama, millekski võimeline olema'
osav
liivi vȯzzõ 'tabada, kohata, kohtuda'
vadja õzata 'osata'
soome osata 'osata, teada; teed leida'
isuri osada 'osata'
Aunuse karjala ozata 'tabada, sattuda; juhtumisi ette tulla; haigeks jääda, valutama hakata'
lüüdi ozaitta 'sattuda, (märki) tabada'
vepsa oze͔ita 'märki tabada; arvata, mõistatada; meele järele olla; sattuda'
Tõenäoliselt läänemeresoome tuletis tüvest osa. k on astmevahelduslike sõnade eeskujul lisatud häälik.

prosta : prosta : prostat kõnek 'lihtlabane'; mrd 'rumal, kohtlane; ropp, räpane, kasimatu'
vene prostój 'lihtne, tavaline; labane', próstyj 'lihtne, tavaline; kare, jäme; jõhker, mühaklik, rohmakas', prósto 'lihtsalt; on lihtne'
Eesti sõna lähtub vene omadussõna lühivormist.

räsa : räsa : räsa 'ristpulk varre otsas (ka käepidemena), kark, näsa; viltuolek'
räsama
● ? soome van srmt räsä 'lohakalt, halvasti koheldud ese; ebaühtlus, ebatasasus'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rässakas ja rasima. Vt ka räsima.

saama : saada : saan 'kellegi omandusse, valdusse v kasutusse siirduma (lähtudes selle vaatepunktist, kellele see antakse, võimaldatakse, pakutakse, müüakse jne); kellelegi, millelegi tunda, kogeda, omandada tulema; omaks tulema enese tegevuse läbi; muutuma, kujunema, arenema; võimalik olema, võima'
saadik, saajad, saak, saati, saatma, saatus
algindoiraani *saj'h-
vanaindia sáhate (oleviku ains 3P) 'kukutab; suudab, peab vastu'
avesta hazah- 'vägivald, röövimine'
liivi sōdõ 'saada, tulla'
vadja saata 'saada, hankida, teenida; sattuda; saada, võida, tohtida'
soome saada 'saada; saavutada; võida, tohtida; tulla, pidada'
isuri saavva 'saada; hankida, tuua; võida'
Aunuse karjala suaja 'saada; võida, tohtida; sünnitada'
lüüdi suada 'saada; sünnitada; hakata; võida'
vepsa sada 'saada; hankida; võida, tohtida'
Kildini saami sākka̮d 'saada; hankida; sünnitada'
ersa sams 'tulema, saabuma; kellekski saama; kätte saama'
mokša sams 'tulema'
mari šuaš 'saabuma, tulema; jõudma, saavutama; kohtuma; sattuma'
komi suni̮ 'saabuma, kohtuma'
? neenetsi tæwa- 'tulema, saabuma, järele jõudma; tooma, viima'
? eenetsi tae-, toe- 'järele jõudma'
? nganassaani ťūʔa- 'järele jõudma'
? kamassi tu- 'tulema, saabuma'
Vt ka saabuma, saavutama, sai, sattuma.

tabama : tabada : taban 'pihta minema; pihta saama; kinni püüdma, kätte saama, leidma; (ootamatult, kahjustavalt) osaks saama'
taba
?alggermaani *daƀan-
gooti ga-daban 'juhtuma'
vanainglise ge-dafen 'sobiv, sobilik'
liivi tabbõ 'ära mõistatada, lahendada, ära arvata'; tabā 'taba(lukk)'
vadja tavata 'kätte saada, kinni püüda; ulatuda, puutuda; jätkuda, piisata; juhtuda, sattuda'
soome tavata 'kohata; kohtuda; peale sattuda, kätte saada; esineda, leiduda; pihta saada; pihta minna, puutuda; kobada, kombata'
isuri tavada 'kätte saada, kinni püüda; ulatuda, puutuda; jätkuda, piisata; juhtuda, sattuda; püüda, katsuda, jõuda'
Aunuse karjala tavata 'eest leida; peale sattuda, kätte saada; (ootamatult) osaks saada; järele jõuda; kinni püüda; kätte võtta, haarata; ulatuda; puutuda, kinni jääda; kinnitada'
lüüdi tabata 'kätte saada, kinni püüda; eest leida'
vepsa tabata 'kätte saada, kinni püüda; kätte võtta, haarata; (ootamatult) osaks saada'
On ka arvatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi tupani̮ 'kokku leppima; sobima; sarnanema; juhtuma, sattuma', komi tope̮dni̮ 'vastu suruma, tihedalt sulgema; kinni pigistama (millegi vahel), pitsitama; embama; tihendama, ühte liitma, kokku lööma; lõpetama, valmis tegema; (ootamatult) osaks saama (nt valu, haiguse kohta)' ja ungari tapad '(millegi külge) kinni jääma v kleepuma, (millessegi) takerduma', tapaszt 'suruma'. taba on tegusõnatüvest moodustatud nimisõna. Vt ka taotlema ja tava.

tohlakas : tohlaka : tohlakat 'hoop, latakas, mats; tohman; rumalavõitu, kohtlane'
Tõenäoliselt tuletis tüvest tohl.

tohm : tohmi : tohmi 'rumalavõitu, kohtlane'
soome van srmt tohma 'pori, muda'; mrd tohmero 'lobjakane, raskesti käidav; niisugune tee'
Aunuse karjala tohmu, tohmero 'joove, viinauim; unisus; kerge nälja- või külmatunne'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

vast 'ehk, võib-olla; äsja, hiljuti'
vastama, vastik, vastne, vastu
liivi vastõ 'vastu'; vastli 'ebameeldiv, vastik'
vadja vassa 'alles, vast; äsja, hiljuti'; vassaa 'vastu; vastas; vastu, asemel, eest'; vasata 'vastata; vastutada; vastu minna, vastu võtta'
soome vasta 'alles; äsja, hiljuti'; vastata 'vastata; vastutada; vastav olla'; vastaan 'vastu'
isuri vast 'äsja; alles'; vassada 'vastu võtta; vastata; vastutada'
Aunuse karjala vastah 'vastu'; vastata 'vastu rääkida; vastu võtta; vastutada'
lüüdi vaste 'vastu, äärde'; vastata 'vastu võtta; vastu teha'
vepsa vastha 'vastu'; vaste 'vastu, juurde'; vastata 'vastu võtta; vastu teha'
saami vuostá 'vastu; suunas'
ersa vastoms 'kohtuma; vastu võtma'
mokša vasta 'koht, paik; voodi; vahemaa'
? mari βaštareš 'vastas; vastu'
Läänemeresoome-mordva või läänemeresoome-volga tüvi. Tüve algne tähendus on ilmselt säilinud mokša keeles. Tuletises vastik on silbid koondunud (< *vastakkainen). Sõna vastu on vana viisiütleva käände vorm (< *vastoin). Vt ka võst.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur