[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 94 artiklit, väljastan 30.

abu : abu : abu mrd 'piht, pihakoht; abaluukoht; liistik, naiste pihik'
aba-1
liivi ab 'õlg', ab-lū 'abaluu'
On arvatud, et tüve vasted võivad olla soome mrd häväs, häpäs, häpä 'looma, peamiselt hobuse selja kõrgeim koht', saami seahpi '(põhjapõdra, lehma, hobuse) selja esiosa'.

ala : ala : ala 'mingi osa maast, piirkond; ainevaldkond, mõiste- v käsitluspiirkond, tegevus- v harrastussfäär'
alasi, alasti, alati, all, alla, alles, alt
liivi alā 'all, alla'
vadja ala, alla 'all; juures; enne'
soome ala 'pindala, territoorium; valdkond', ala- 'ala-, all'
isuri ala- 'ala-, all-'
Aunuse karjala ala 'ala'
lüüdi al 'all, alt'
vepsa alaz 'alla'
saami vuole, vuoli 'altkaudu', -vuolle, -vuolli '-alune'
ersa al 'all v madalal olev'
mokša al 'alumine osa, alus, millegi all olev koht'
mari ül- 'allpool olev'
udmurdi ul 'alaosa; alumine'
komi uv 'alune, all olev'
handi il 'allpool olev'
mansi jol- 'all'
ungari al 'alaosa; ase-, varu-'
neenetsi ŋil- 'all olev'
eenetsi iro 'all olev'
nganassaani ŋilea 'all olev'
sölkupi i̮l 'all olev'
kamassi il 'all olev'
Uurali tüvi. Samasuguseid või lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt uiguuri al 'esiosa, alaosa', mongoli aliusun 'alustaimestik', korea -al liitsõnas čib-al 'majaalune pind, koht' (čib 'maja'). Lähedane tüvi on ka jukagiiri keeles: aal 'all'. alla, all ja alt on vanad käändevormid. alati on vana tuletis, mille tähendusareng on olnud ilmselt 'kogu alal' > 'läbi ja lõhki, läbinisti' > 'pidevalt, lakkamatult'. Määrsõna alles on vana alaleütlevavorm, millele on lisatud omastusliide. Tartu ja Võru murdes on senini kasutusel vormid alale, alali tähenduses 'alles'. ala abstraktne tähendus võeti kasutusele keeleuuendusele ajal soome keele eeskujul. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja alati 'alati' ja läti mrd allaž, allažīn 'alati'. Vt ka alev, alistama, kaenal.

allikas : allika : allikat 'põhjavee loodusliku väljavoolu koht maapinnal v veekogu põhjas, läte'
?balti
leedu šaltenis 'allikas', šaltinis 'miski, mis on külm; (külm) allikas; vappekülm'
soome allikko 'laugas; loik'
saami állet- liitsõnas Álletnjárga '(kohanimi)'
Balti laen eeldab, et läänemeresoome keeltes on varem tüve alguses olnud h. Eesti vanemas kirjakeeles on h sõna algul, samas on soome keeles sõnaalgulise h kadu tavatu. h on võinud kaduda ala- tüveliste sõnade mõjul. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

aru2 : aru : aru 'kuiv rohumaa'
soome aro 'rohtla, stepp'
karjala aro 'vesine heinamaa, märg lohk nõmmel, madal ja osjane jõelooge'
handi wuri 'järveks muutunud vana jõesäng, jõeharu; umbjärv'
mansi ūraj 'jõesäng'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Arve, Arro 'kõrgem kuiv, ka võsastunud koht; karjamaa'.

ase : aseme : aset '(kunagi olnu) asupaik; voodi vm magamiskoht'
asuma
liivi azūm 'ase, voodi; jälg; koht'
vadja asu 'tööriist; (toidu)nõu, anum; laev', asuma 'asi', rhvl asub (oleviku ains 3P) 'on'
soome asema 'jaam; asukoht; positsioon; seisund', asua 'elada; viibida'
isuri assuua 'kombeks olla; elada'
Aunuse karjala asemittši 'asemel', azuo 'teha, valmistada; järglasi soetada'
lüüdi azuda 'teha, valmistada'
vepsa azoda 'panna (võrku pinguletõmmatud nöörile)'
ersa eźem 'koht; pink'
mokša äźǝm, jäźǝm 'pink, järi'
? handi ăsəm 'padi'
? mansi osma 'padi'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud vene mrd ázunik 'veerandliitrine viinapudel' (← asunik). Vt ka asi, asima, selmet.

eesti 'teatud läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
saksa Este 'eestlane'
Eesti keelde on tüvi laenatud saksa keele vahendusel, pikk e on ilmselt baltisaksa mõju. Esimest korda on Aestii rahvast nimetanud Tacitus oma teoses „Germania” umbes aastal 100 m.a.j, rääkides rahvast, kes elab germaanlastest idas. Suurema osa uurijate arvates on see balti rahvaste üldnimetus. Esimesed teated kasutuse kohta eestikeelses tekstis on 17. sajandist, eesti rahva suus sai nimetus üldiseks 19. sajandil seoses rahvusliku eneseteadvuse ärkamisega, varem kasutasid eestlased enda kohta nimetust maarahvas ja nimetasid oma keelt maakeeleks. Tüvi on arvatud olevat germaani päritolu ja tähendanud 'ida', vrd vanainglise ēast 'ida', saksa Ost 'ida, idakaar'. Teise võimalusena on esitatud balti etümoloogia, ← balti *aīsto-, *aīst(e)r 'maa; nurm, põld', leedu aikšte 'tasane metsalagendik; ala; lage koht'. Eesti keelest on laenatud liivi ēstli (mitm) 'eestlased' ja osaliselt soome Eesti 'Eesti'.

haud : haua : hauda 'koht surnu matmiseks, enamasti maasse kaevatud süvend; kalmuküngas'
alggermaani *sauþaz
alamsaksa sōt 'allikas, kaev'
vanainglise sēaþ 'auk; kaev; lomp'
gotlandi sauþr 'kaev'
liivi ōda 'haud; pesa'
vadja auta 'auk, urg; hauakoht jões; haud'
soome hauta 'haud; hauakoht jões v meres'; mrd 'maasse kaevatud augus küpsetatud roog, hautis'
isuri hauda 'auk; haud; hauakoht meres'
Aunuse karjala haudu 'auk, nõgu; lohk, mõlk'
lüüdi haud 'haud; auk, süvend'
vepsa haud 'auk'
Vt ka hauduma.

jaam : jaama : jaama 'koht v hoone raudtee ääres vagunite laadimiseks ning reisijate teenindamiseks; teenindav v uurimistööga tegelev spetsiaalne asutus'
vene van jam 'postijaam'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi jaam 'postijaam'.

joom : joome : joome 'viir, vööt; juga; pikk kitsas rannamadalik; vool'
liivi jūom 'madalike vaheline süvik'
vadja jooma 'sõiduvesi, faarvaater; väin'
soome mrd juoma 'viir, vööt; pikk kitsas rannamadalik; madal väin'
isuri jooma 'väin'
karjala juuma 'sügav koht jões v järves; väin'
lüüdi ďuom- liitsõnas ďuomselg 'valge seljajoonega lehm'
Võimalik, et vana tuletis jooma tüvest.

järg1 : järje : järge '(järje)kord; koht, piir, milleni tegevusega on jõutud; olukord, seisund'
järel, järk
vadja järkeä, järkeäzä 'kohe, otsekohe'
soome järki 'mõistus, aru'
isuri järestää, järkestä 'kohe, otsekohe'
Aunuse karjala järgieh 'kohe, otsekohe'; järilleh 'tagasi; uuesti, taas'
vepsa järg 'ainult, vaid'
Võib olla tüve jälg variant. järel on nõrgaastmeline alalütleva vorm, milles *k vaste on välja langenud. Vt ka järsk.

kangur : kangru : kangrut '(raud)kivihunnik, kivivare'
?alggermaani *ganǥa-z
algskandinaavia *gangaR
vanaislandi gangr 'käimine, samm'
vanarootsi ganger 'käimine, samm; käik, galerii'
liivi kāngaŗ 'kõrgem koht (metsas), küngas'
vadja kangas 'nõmm, palu', tšivi-kangas 'kivikangur, -hunnik'
soome kangas, van srmt kangar, kankari, kankaro 'nõmm, palu'
isuri kangas 'nõmm, palu'
Aunuse karjala kangas 'männik, palu(mets), nõmmemets'
lüüdi kangaz 'nõmm, palu'
vepsa kangaz 'palumets, nõmmemets, kuiv kõrgem koht'
Tõenäoliselt kuuluvad esitatud läänemeresoome vasted kahte laenukihti: eesti kangur, liivi kāngaŗ ja soome kangar, kankari, kankaro on veidi hilisem (← algskandinaavia *gangaR), ülejäänud varasem laen (← alggermaani *ganǥa-z). Tähenduse poolest on germaani ja läänemeresoome tüvi ühendatud sel alusel, et pronksiaja liikumismarsruudid ('käimine, käik') kulgesid mööda kõrgemaid ja kuivemaid kohti maastikul ('nõmm, küngas, kivihunnik'). On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on mari kaŋga 'kõhn, sale; kuiv(anud)' ja läänemansi koŋoko 'maakitsus'. Vt ka kangastama.

kari1 : kari : kari 'veealune v pisut üle veepinna ulatuv kivine kõrgendik meres'
algskandinaavia *skari-
vanaislandi sker 'kari'
rootsi skär 'kaljulaid'
soome kari 'kari; kruusane maa, klibustik'
isuri kari 'kari'
Aunuse karjala kari 'kivine vähese veega kosk'
lüüdi kare̮ 'kari', kari 'sügavam koht koses, kuhu vesi langeb'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi karäl 'veealune kari; neem' (← karil).

katk2 : katku : katku mrd 'mäda koht soos; kitsas tüma koht, sügav porilomp'
On arvatud, et sama tüvi mis katk1.

kibe2 : kibeda : kibedat 'teravalt mõru; pisut v torkivalt valus; kange, suur, äge; tegevusrohke ja kiire'; mrd 'väle, virk, tragi; kile, kime; hoop, valu'
kibu-2, kipitama
liivi kibḑi 'kibe, mõru; kange, suur, äge'
vadja tšipõa 'valus, haige; valu; haigus; haige koht, (mädane) haav, paise'
soome kipeä 'valus, haige; valu; piinav, hell, piinlik; kange, suur, äge'
isuri kippiiä 'valus, haige; valu; haige koht'
Aunuse karjala kibei 'valu; haige koht, haav, paise; valus, haige; piinlik, hell; kiire, tähtis; häda, rutt'
lüüdi kibed 'valus, haige; muhk, kärn, haav'
vepsa kibed 'valus, haige; paise, vistrik'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kipet 'kibe, mõru; valus, katkine koht'.

klooster : kloostri : kloostrit 'kinnine, välismaailmast eraldatud hoonete kompleks, kus mungad v nunnad elavad kogukonnana'
looster
alamsaksa klōster 'klooster'
Meile alamsaksa keelest laenatud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← ladina claustrum, clostrum 'riiv, lukk; takistus, tõke; suletud koht, hoiupaik, vangla; klooster'.

koda : koja : koda 'ürgne elamu; maja, hoone; välisukse ja sisemiste ruumide vaheline eesruum'
kodu
liivi kuodā 'ehitis, maja'; kuod 'kodu'
vadja kõta 'koda, eluruum; elumaja'; koto '(elu)maja; kodu; talumaja koos kõrvalhoonetega, majapidamine'
soome kota 'püstkoda; kupar'; kotona 'kodus', mrd koto 'kodu'
Aunuse karjala koda 'jalgadel seisev maja metsas'
lüüdi koda 'kanakuut'
vepsa koda 'kanakuut; tagumik'
saami goahti 'koda'
ersa kudo 'maja'
mokša kud 'maja'
mari kuδo 'maja, kodu'
udmurdi kuala 'pühade asjade hoidla; suveköök'
komi kola 'lehtonn'
handi χɔt 'maja'
ungari ház 'maja'
Soome-ugri tüvi. On peetud ka indoeuroopa laenuks, ← indoeuroopa *koth1o-, mille vaste on nt pärsia kad 'maja'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keelkondades, nt tunguusi keeltes evengi koton, draviidi keeltes tamili kuṭi 'maja, kodu, perekond' ning ainu kot 'majaase, koht'. Vt ka paargu.

kohe1 'viivitamata' koht

kohe2 mrd 'poole' koht

kohendama : kohendada : kohendan 'korrastama; kergelt parandama; kobestama' koht

koht : koha : kohta 'ruumi, pinna v joone punkt v piirkond; maa-ala'
kohe1, kohe2, kohendama, kohta, kohus1, kohus2, kotus
liivi oḑi 'õige; otsene, sirge', odõ 'kohus (õigusorgan)'
vadja kõhta 'koht; kohe'
soome kohta 'koht; varsti, kohe', kohtuus 'mõõdukus, parajus; õiglus', kohentaa 'kohendada; korda teha, parandada'
isuri kohta 'koht', kohendaa 'parandada, remontida'
Aunuse karjala kohtu 'koht', kohendua 'korrastada; parandada, remontida'
lüüdi koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
vepsa koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
? saami mrd goakti 'peaaegu'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Teisalt on tüve peetud balti laenuks, ← balti *kokta, mille vasted on leedu kakta 'laup, otsaesine' ja läti kakts 'nurk'. Tuletist kohus hakati tähenduses 'õigusemõistmist teostav riigiorgan' kasutama alles 17. sajandil. Tähenduse eristudes muutus ka käänamistüüp. Murdetuletis kotus lähtub lõunaeestilisest tüvevariandist *kott-. Vt ka kohtama ja kohtlema.

kohtama : kohata : kohtan 'kokku sattuma; kellegagi kokku saama'
soome kohdata 'kohtama; osaks saama'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis tüvest koht.

kohtlema : kohelda : kohtlen 'kellegagi teatud viisil ümber käima'
soome kohdella 'kohelda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis tüvest koht.

kohus1 : kohuse : kohust 'ülesanne midagi teha' koht

kohus2 : kohtu : kohut 'õigusemõistmist teostav riigiorgan' koht

komu : komu : komu 'jämedam, paksem koht'
kumu
vene kom 'kamakas, kamp, komp; mütsak'

koole : koolme : koolet 'madalaveeline läbitav koht jões'
liivi kūoļma 'soine nõgu'
udmurdi kolan 'koole'
komi kevni̮, mrd kelni̮ 'sumama, sumpama'
Läänemeresoome-permi tüvi. Vt ka koold.

koos2 : koosi : koosi 'sõidusuund, kurss'
kooserdama
alamsaksa kōrs 'suund'
liivi kūož 'koht, paik'
vadja koosi 'komme, harjumus'
soome kuosi 'mood; kuju, vorm; muster'
isuri koosi 'komme, tava'
Alamsaksa sõna on ladina keelest laenatud, ← ladina cursus 'jooks'.

kosk : kose : koske 'juga'
soome koski 'kosk'
Aunuse karjala koski 'kosk'
lüüdi košk 'kosk'
vepsa kośk 'kosk'
saami guoika 'kosk'
mari kaška 'kiirevooluline, kärestikuline'
komi koś 'kärestik, madal koht jões'
Läänemeresoome-permi tüvi.

kotus : kotuse : kotust mrd 'koht; kodukoht' koht

kuule : kuulme : kuulet 'lehtede hargnemise koht'
Samatähendusliku murdesõna kuure variant, mis on tuletis sõnast kuurd 'keerd, looge, aas; silmus; keerdus, krussis'. On arvatud, et see murdesõna on tüve kurd variant.

kõrb1 : kõrve : kõrbe 'suur asustamata (soodega) metsaala'
kirderanniku korb
kõrb2
liivi Kūorbõd (kohanimi)
soome korpi 'laas, põlismets'
Aunuse karjala korbi 'paks kuusemets'
lüüdi koŕb 'paks kuusemets'
vepsa koŕb 'laas, põlismets'
Läänemeresoome tüvi. Piiblitõlkes kasutati sõna tähenduses 'inimtühi koht', sellest kujunes hiljem tähendus 'kuiv ja kuum maa'. Tänapäeva kirjakeeles on sõnal eri tähendustes erinevad muutevormid.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur