[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

era- 'mitteühiskondlik, mitteriiklik; isiklik, mitteametialane; omaette olev v toimuv; mittesõjaväeline; tsiviil-'
◊ eraldi, eri, ära2, -äranis
← algiraani *er- 'lahtine, eemalseisev; lahku minema, lahti harutama'
vanaindia ṛta- 'eraldatud'
● liivi järā, jarā 'ära'
vadja erä- liitsõnas eräpooliin 'väline; erapooletu', eri 'eri, eraldi; erisugune'
soome erä 'partii, kogus; osa; summa; kord; kalal-, jahilkäik'
isuri eriksee 'eraldi'
Aunuse karjala erä 'üks, mingi; keegi', eri 'erinev; eriline'
lüüdi eriže 'eraldi; lahku, lahus'
vepsa eŕigata, eragata 'eralduda, lahti tulla; lahku minna'
saami earri 'piimakogus, mida põhjapõdralt v lehmalt (v kogu karjalt) korraga lüpstakse', earránit 'erineda'
Sõnas (ise)äranis on vana omastusliitega oleva käände vorm. Sõnades ära2 ja -äranis on tüvevariant, kus e > ä. Kirjakeelde on mitmeid tuletisi keeleuuenduse ajal soome keele eeskujul moodustatud, nt erinema, vrd soome eritä 'erineda, erinev olla, lahku minna', või soome keelest laenatud, nt erak ← soome erakko 'eremiit, erak', eriline ← soome erillinen 'eraldi olev; üksi seisev', eriti ← soome erittäin 'eriti, väga', eristama ← soome eristää 'isoleerida, eraldada'. Vt ka eru.

hulk : hulga : hulka 'kogus, arv, määr; suur kogus'
← alggermaani *fulka
rootsi folk 'rahvas; rahvus; inimesed'
saksa Volk 'rahvas; parv, pere'
● soome mrd hulkka 'inimesed, jõuk'

kaun : kauna : kauna 'mööda õmblusi kaheks poolmeks avanev ühepesaline hulgaseemneline kuivvili'
○ kirderanniku kauna
● soome kauna 'agan, kõlu; klii, sõkal; vimm, kadedus, meelehärm'; mrd 'väike kogus, raas'
karjala kauhna 'põllule jäänud viljapead või hein; nõrk jää, õhuke lumehang [?]'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *skauna-z, mille vaste on vanaislandi skaunn 'kilp', kuid nii häälikuliselt kui ka tähenduslikult on see kaheldav.

kubu : koo : kubu 'suur seotud kimp v vihk'
← balti
leedu guba 'viljahakk'
läti guba 'saad, hunnik'
● liivi ku’b 'hunnik; kogus, kogum, ühendus', ku’bbõ 'koos, kokku'
vadja kupo '(õle)kubu; kimp, tuust; haokubu'
soome mrd kupo, kupu 'õle- v linakubu; viljavihk'
isuri kupo, kubu 'kubu; oksakimp'
Aunuse karjala kubo '(õle)kubu'
lüüdi kubo, kubu '(õle)kubu'
Isuri kubu ja soome kupu on osaliselt laenatud eesti keelest. Vt ka pugu.

laar : laari : laari 'tegu; suur kogus'
? ← vanarootsi lar 'kast, kirst, nõu'
? ← vene lar’ 'salv, suur kast, kirst'

lahkam : lahkami : lahkamit 'suur tükk v kogus, lahmakas; hoop, löök'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lahmama, lamakas.

lõke : lõkke : lõket 'leegitsedes põlev suhteliselt väike kogus puid, hagu vm põlevat materjali'
● vadja lekko 'leek'
soome mrd lekko 'leek, lõke; kuumus, päikesepaiste'
isuri lekkoi 'leek, lõke'
Aunuse karjala ľekkuo 'kõikuda, vankuda, liikuda; vaevaliselt minna, vantsida; jõlkuda, lonkida'
lüüdi lekahtada 'liiga(h)tada, paigast liikuda'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka rõkkama.

lõnks : lõnksu : lõnksu 'korraga neelatav kogus mingit vedelikku; jonks' lonks

mahv : mahvi : mahvi 'korraga suhu tõmmatav tubakasuitsu kogus; kõva töö, pingeline tegevus jms'
◊ mauhti
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas pahvama. Tüves on häälikud kohad vahetanud, algsem tüvevariant on sõnas mauhti.

mõõt : mõõdu : mõõtu 'vahend, mille abil määratakse ühe suuruse suhe teisesse, ühikuks võetud suurusesse, sellele vahendile vastav kogus; selliseks ühikuks võetud suurus; keha (ka ruumi) suurust iseloomustav näitaja (pikkus, laius, kõrgus, paksus jms); määr, jagu, piir'
← alggermaani *mētō, *mēta-
vanaislandi mát 'hinnang; mõõt'
vanarootsi māt 'mõõt (ka anumana)'
vanafriisi mēte 'mõõt'
● vadja mõõtto, mõõttu 'mõõt(ühik)'
Vt ka külimit, mõõtma.

määr2 : määra : määra 'hulk, kogus; määratud hulk, tariif, norm; mõõt, piir'
← vanavene měra 'mõõt, määr'
● liivi mǟr 'mõõt'
vadja määrä 'mõõt(ühik); määr'
soome määrä 'hulk, kogus, määr; mõõt, piir'
isuri määrä 'hulk, määr'
Aunuse karjala miärü 'mõõt; mõõdupuu'
lüüdi miär 'mõõt'
vepsa mär 'mõõt (puistaine mahuühik, mõõdunõu)'

niit2 : niidu : niitu 'heinamaa; niitmine; niidetud kogus; niidetu' niitma

noos : noosi : noosi 'saak, saadud v hangitud (toidu)kraam; (saagi) hulk, kogus'
← vene nóša 'kandam'
On ka oletatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa nōs, nos 'kimp (kuivatatud kalu)'.

pisku : pisku : piskut 'vähene, napp; väike hulk, kogus' pisike

plirts : plirtsu : plirtsu 'väike (valatav) kogus vedelikku; sellise vedelikukoguse liikumise heli' lirtsuma

ports : portsu : portsu 'mingi hulk, kogus'; kõnek '(toidu)portsjon'
← vene pórcija 'portsjon, norm, annus'
Vene keelest laenamisel on tüvevokaali u mõjutanud käändevorm pórciju. Teise võimalusena on arvatud, et sõna on laenatud saksa keelest, ← saksa Portion 'portsjon; annus, teatav hulk', ja lühenenud.

posu : posu : posu kõnek 'suurem hulk v kogus' posima

rehi : rehe : reht ~ rehte 'ruumid v eraldi hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks; kuivatatav ja pekstav vili, ühekorraga partele ahetav kogus vilja; viljapeks'
○ lõunaeesti riih
● liivi rī’ 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks'
vadja rihi 'elumaja, tare; tuba, eluruum; ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks'
soome riihi 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks'
isuri riihi 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks; rehetäis; rehepeks'
Aunuse karjala riihi 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks; rehetäis; rehepeks'
lüüdi riih(i) 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks; rehetäis'
vepsa ŕih́ 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks; rehetäis'
udmurdi inši̮r 'viljapeksuplats'
komi ri̮ni̮š 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks'
Läänemeresoome-permi tüvi. Eesti keelest on laenatud vene mrd rej, réja 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks' (← murdevariant rei) ning vähemalt osaliselt baltisaksa Riege, Rige 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks' ja läti rija 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks'.

sats : satsi : satsi 'hulk; kogus, partii'
← saksa Satz 'kogum, (kokkukuuluv) kogu, komplekt'
Varem on laenatud tüve alamsaksa vaste, sättima.

sõõm : sõõmu : sõõmu 'lonks, suutäis; ühe korraga kopsudesse tõmmatav kogus õhku v suitsu'
● liivi sēmḑa 'piim'
soome siemaista 'lonksata; rüübata'
ersa śimems 'jooma'
mokša śiməms 'jooma'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

tiba : tiba : tiba 'piisk, tilk; väike kogus, natuke, väheke; mitme lõimelõnga samaaegne katkemine (kangaviga)'
● soome tippa 'tilk, piisk; natuke, väheke (eitavas kontekstis)'
isuri tippa 'tilk, piisk', tippu 'raasuke, natuke'
Aunuse karjala tippu 'tilk, piisk'
lüüdi ťipp 'tilk, piisk'
vepsa ťipp 'tilk, piisk'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnades tibima ja/või tippima1. Lähedased tüved on nt tsipa ja tips. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka naaberkeeltes, nt rootsi mrd tipp, tippa 'tilk, piisk'.

tilk : tilga : tilka 'väike kerajas v pirnjas vedeliku osake, piisk; väike kogus; ravimvedelik, mida manustamisel mõõdetakse tilgaviisi'
● liivi tīlka 'tilk'
vadja tilkka 'tilk'
soome tilkka 'tilk'
isuri tilkka 'tilk'
Aunuse karjala tilku 'tilk'
lüüdi ťilk 'tilk'
vepsa ťüukuińe 'tilgake; raas, natuke'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tilisema, tilksuma, tilpama, tiltsuma, tolk1, silgutama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tilk 'tilk; tilkuma' (tegusõnana ← tilkuma) ning läti mrd tilka 'jääpurikas; (tilkuv) sülg, ila'. Vt ka tilgastama ja tõlkjas.

tips : tipsu : tipsu 'väike kogus joodavat (hrl alkoholi)'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama mis sõnas tipsima. Lähedane tüvi on nt sõnas tiba .

täis : täie : täit 'kogu, terve; millegagi täidetud; midagi täitev, kuhugi mahtuv kogus; intensiivne, hoogne, tagasihoidmatu'
○ lõunaeesti täüs, kirderanniku täüs
◊ täidima, täima, täitsa
? ← alggermaani *tǣwia-
vanainglise tǣwe sõnas æl-tǣwe 'täielik, terviklik, terve, suurepärane'
● liivi täuž 'millegagi täidetud; midagi täitev kogus'
vadja täüsi 'kogu, terve; millegagi täidetud; täiskasvanud; päris, tõeline'
soome täysi 'kogu, terve; millegagi täidetud; täielik, maksimaalne; päris, tõeline; midagi täitev kogus'
isuri täüs 'millegagi täidetud; täiskasvanud; täielik, maksimaalne'
Aunuse karjala täüzi 'kogu, terve; millegagi täidetud; täielik, maksimaalne; täielikult välja arenenud, küpsuse saavutanud'
lüüdi ťäuž 'millegagi täidetud; täielik, maksimaalne; täielikult välja arenenud, küpsuse saavutanud; midagi täitev kogus'
vepsa ťöuź 'millegagi täidetud; täielikult välja arenenud, küpsuse saavutanud; kogu, terve (nt mõistuse kohta)'
saami dievva 'millegagi täidetud'
Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Kaheldavaks peetakse oletust, et tegemist on soome-ugri tüvega, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi dolak 'kõik, kogu, täiesti', komi de̮la 'kõik, kogu, täiesti', ungari tele 'täis', mansi tāγl 'täis' ja handi tel 'täis'. täidima on läänemeresoome tuletis, täima selle nõrga astme üldistumisel kujunenud rööpvariant. täitsa on vana omastusliitega vorm (< *täüte-(n)säk).

törts : törtsu : törtsu 'lühike madal törisev heli; vähene kogus v määr, natuke'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades törisema, torts, sortsama. Lähedase tüve vasted on ka soome törttö 'torbik, tuutu'; mrd 'ümarapõhjaline puu- või plekknõu', mrd törtöttää 'tuututada, pasunat puhuda; valjusti rääkida' ja karjala törttö 'lapse söötmissarv'.

tükk1 : tüki : tükki 'osa tervikust; klomp, kamakas; võrdlemisi suur kogus, hulk; üksikese v -isend; koolist koduülesandeks antu; temp, vigur'; kõnek 'näidend; muusikapala'
← alamsaksa stucke 'osa tervikust; maatükk; asi, ese; kelmustükk, temp, vemp'
Tähendust on hiljem mõjutanud ka saksa Stück 'osa tervikust; üksikese, eksemplar; näidend; muusikapala; kahur; tegu, teguviis; süütegu, temp, vemp', mis võib olla ka sõna tükk2 laenuallikas. Samatüveline tegusõna tükeldama on tõenäoliselt saksa keelest laenatud, ← saksa stückeln 'tükeldama'. Eesti keelest on laenatud vadja tükkü 'tükk, pala, (põllu)riba; eksemplar; temp, vemp', tükki 'tükk, pala; eksemplar', isuri tükkü 'tükk, pala, põlluriba; eksemplar' ja soome mrd tykky 'tükk, pala, põlluriba, jääpank; temp, vigur'.