[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

jaala : jaala : jaalat 'väike rannapurjekas; pooltekiga v tekita purjepaat'
◊ jaal
← soome jaala 'suur avatud purjepaat'
← rootsi jala 'tekiga purjepaat'

kaal1 : kaali : kaali mrd '(linane) rätik v riie (surilina, kirstulina, laudlina, mõrsjalinik, pea- v õlarätt)'
● liivi kōļ 'sall; side; vöö; sukapael'
Sõna on levinud lõunaeesti murretes. Võib olla sama tüvi mis kael (lõunaeestis kaal), tähendusülekanne võib olla toimunud rätiku kandmisviisi põhjal (õlgadel, ümber kaela). Sellisel juhul on liivi vaste eesti keelest laenatud.

kaal2 : kaali : kaali 'ristõieline söögi- ja söödajuurvili (Brassica napus rapifera)'
◊ kaalikas
← vanarootsi kāl 'kapsas'
On ka oletatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa mrd kāl 'kapsas' (levinum alamsaksa variant on häälikuliselt laenuallikaks sobimatu kōl). Eesti keelest on laenatud vene mrd kálik(k)a 'kaalikas' (← kaalikas).

kaal3 : kaalu : kaalu 'seade keha massi mõõtmiseks; keha v aine mass; tähtsus, mõju'; van 'teatud kaaluühik'
← alamsaksa schale 'kauss; jooginõu; teatud mõõtühik; kaalukauss'

kaasa : kaasa : kaasat 'üks abielupool teise abielupoole suhtes' kaasas

kala : kala : kala 'vees elav kõigusoojane selgroogne, kes hingab lõpustega, liigub uimede ja saba abil ning on hrl kaetud soomustega'
● liivi kalā 'kala'
vadja kala 'kala'
soome kala 'kala'
isuri kala 'kala'
Aunuse karjala kala 'kala'
lüüdi kala 'kala'
vepsa kala 'kala'
saami guolli 'kala'
ersa kal 'kala'
mokša kal 'kala'
mari kol 'kala'
handi χŭᴧ, χul 'kala'
mansi χūl 'kala'
ungari hal 'kala'
neenetsi χaľa 'kala'
eenetsi kari, karε 'kala'
nganassaani koli̮ 'kala'
sölkupi k͔uə̑lǝ 'kala'
kamassi kola 'kala'
matori kälä 'kala'
Uurali tüvi.

kobama : kobada : koban 'ebakindlalt kompides otsima; otsides puudutama'
◊ kobima
● soome kopata 'haarata, kahmata'
isuri kobada 'haarata, kahmata'
Aunuse karjala kopata 'haarata, kahmata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades kobisema ja/või koputama ja/või kõpp. Lähedane tüvi on nt sõnas kompama.

kohama : kohada : kohan '(tugeva veevoolu, tuule, saju kohta:) ühetaolist heli tekitama'
◊ kõhisema, kõhutama
● vadja kohisa 'kohiseda'
soome kohu 'kära, lärm, segadus; kõmu', kohista 'kohiseda, mühiseda; ladiseda, pahiseda; müriseda'
isuri kohissa 'kohiseda'
Aunuse karjala kohu 'lärm, kohin'
lüüdi kohu 'väike kosk', kohišta 'kohiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kahisema, kihama, kähe, köhima ja nohisema. Vt ka kohuma.

kola : kola : kola 'vana, enamasti tarvitamiskõlbmatu kraam' kolama

kolama : kolada : kolan 'ümber hulkuma, luusima; kusagil tuhnides otsima'
◊ kola, koli, kolima, kolisema, kolu3
● vadja kolisa 'koputada, kolistada'
soome kolata 'kolada, kusagil tuhnides otsida, kolistada'
isuri kolada 'koliseda'
Aunuse karjala kolaittua 'kolistada, koputada'
lüüdi koli̮šta 'koliseda'
vepsa kole͔ita 'koputada, kolistada; koliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib ka olla sama tüvi mis sõnas kolkima. Lähedane tüvi on nt sõnades kalu, kilama1 ja solisema. Kaugemate sugulaskeelte häälikuliselt ja tähenduselt lähedased tüved, saami skoallat 'kolistada' ja ersa kolams 'lõhkuma', mokša kolams 'lõhkuma', on arvatavasti rööpselt tekkinud. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kola 'koli, kola' ja koljen 'kolima'. Vt ka kõlisema.

kraana : kraana : kraanat 'tõstemasin'
← vene kran 'kraana'
Vene sõna on hollandi laen, ← hollandi kraan 'kraana', või saksa laen, ← saksa Kran 'kraana'. Saksa tüvi (või selle alamsaksa vaste) on samuti eesti keelde laenatud, kraan.