[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

holm : holmi : holmi mrd 'kivine v liivane madalik'
rootsi holme 'laid, väike saar'
eestirootsi holm 'laid'
soomerootsi holm, holma 'metsane küngas; (metsaga kaetud) saareke; kitkumata või lõikamata osa põllust'
Sõna on laenatud eri murrakutesse erinevatest rootsi murretest.

kare1 : kare : karet mrd 'väike rannalähedane laid, kivine madalik rannavees'
kare2
?alggermaani *χar(u)ǥa-z, *χarǥu-z
vanaislandi hǫrgr 'kivihunnik; ohvrikoht'
islandi hörgur 'ohvrikoht; kivine küngas; kivine, viljatu maa; puudus'
rootsi mrd harg, horg, horv 'kivihunnik; kivine maa'
soome mrd karje, karkea 'harimata maa, sööt, kesa'
Vt ka karge.

kari1 : kari : kari 'veealune v pisut üle veepinna ulatuv kivine kõrgendik meres'
algskandinaavia *skari-
vanaislandi sker 'kari'
rootsi skär 'kaljulaid'
soome kari 'kari; kruusane maa, klibustik'
isuri kari 'kari'
Aunuse karjala kari 'kivine vähese veega kosk'
lüüdi kare̮ 'kari', kari 'sügavam koht koses, kuhu vesi langeb'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi karäl 'veealune kari; neem' (← karil).

kibitka : kibitka : kibitkat 'omaaegne kõrge kummiga reisivanker v saan; rändrahvaste kerge lahtivõetav rändelamu, ka väike savimaja (Kesk-Aasias)'; mrd 'kalessi, vankri jne ülestõmmatav kate; ree korup; korupiga regi'
kibetska, kiblik, kipik(as), kibik, küibik
vene kibítka 'kattega vanker v saan; koostvõetav telk rändrahvail; savi(plonn)maja (Kesk-Aasias)'; van 'vankrikumm'
Sama vene laen oli tuntud ka baltisaksa murdes, Kibitka, Kibitke 'korviga regi', seegi võib olla mõjutanud sõna levikut eesti murretes.

kärgas : kärka : kärgast 'kivine madalik; kivine küngas' kärk

kärk : kärga : kärka 'kärgas, kivine kõrgem koht, kivine küngas'
kärgas
Tundmatu päritoluga tüvi.

lood2 : loo : loodu 'õhukese v puuduva pinnakatte ja mullakihiga paepealne ala, alvar; (puudeta) saareke, laid'
vadja looto 'kari, rahu, meremadalik'
soome luoto 'laid; kivine v kaljune koht põllul'
isuri loodo 'laid, kari'
Aunuse karjala luodo 'veealune kalju; madalik, rahu'
lüüdi luod 'laid'
vepsa lodo 'madalik järves, jões'
Võib olla läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *flōđō, mille vaste võib olla nt vanaislandi flúð 'nähtamatu kalju, kari'. Võimalik germaani allikas on laenatud ka sõnas looded.

madar : madara : madarat 'väikeseõieline männastes lehtedega rohttaim (Galium)'
alggermaani *mađrōn-
vanaislandi maðra 'madar (Galium boreale)'
rootsi madra 'madar; lõhnav varjulill (Asperula odorata); värv-varjulill (Asperula tinctoria)'
vanainglise mædere 'punavärvik (Rubia tinctorum)'
soome matara 'madar'
isuri mattaara 'kividel kasvav samblik, millest keedeti värvainet'
karjala mataro, matara 'madar, maran, lapiksamblik'
lüüdi madaro 'lehtsambliku liik'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks teha, võib olla ka noorem, vanarootsi või rootsi laen. Eesti keelest on tõenäoliselt laenatud läti madara 'madar'.

püha : püha : püha 'jumalale, temaga ühenduses olevale v vagale isikule, tema meelelaadile, eluviisile omane; eriti sügavat austust vääriv; tähtpäev, mil ei tehta tööd'
pühendama
?alggermaani *wīχa-
vanaülemsaksa wīhen 'pühitsema, õnnistama'
saksa weihen 'laulatama, pühitsema, õnnistama'
liivi pivā, püvā 'püha, jumalaga ühenduses olev; püha, puhkepäev'
vadja pühä 'paast; (rahvapärane v kiriklik) püha; pühapäev; püha, jumalaga ühenduses olev'
soome pyhä 'püha, jumalaga ühenduses olev; püha, pühapäev'
isuri pühä 'pühapäev, püha; paast; püha, jumalaga ühenduses olev'
Aunuse karjala pühä 'paast; püha, jumalaga ühenduses olev; armulaud'
lüüdi pühä 'paast; püha'
vepsa pühä 'paast; püha, jumalaga ühenduses olev'
saami bassi 'püha, pühapäev'
Germaani laen on häälikulistel põhjustel kaheldav. Teisalt on arvatud, et tegemist võib olla murdesõnas piha(aed) 'varbaed, kiviaed, surnuaed' oleva tüve variandiga, piht-4. Nt soome van srmt pyhä 'rahustamine, kaitsmine, hoidmine', pyhitys 'rahustamine; loomade eest kaitstud piiratud ala', pyhätä 'eraldada, kaitsta, taraga ümbritseda'. Tähenduse areng on sel juhul olnud 'teivas' > 'tara, aed' > 'õu' > 'eraldatud maa-ala' > 'püha'.

raadik : raadiku : raadikut mrd 'kivine, viljakandmatu maa'
● ? soome mrd raatikossa 'kasutuskõlbmatu, kasutuselt ära'
? isuri raatikkoo 'kasutuselt ära'

rahu1 : rahu : rahu 'kivine v aluspõhja kivimeist koosnev, paguvee ajal enamasti kuivale jääv merepõhja kõrgendik; väike kivine püsiva taimkattega saar Lääne-Eestis'
balti
leedu graužas 'kruus, rähk, kivine maapind; tulvaveega kokku kantud liiv'
läti grauzi 'sõmer, jäme liiv, kruus, rähk'
Vt ka rahke.

raun : rauna : rauna 'kivihunnik, kivivare, kangur'
algskandinaavia *hrauna
vanaislandi hraun 'kivihunnik; kivine maapind; laava'
taani røn 'väiksed kivid merepõhjas'
soome mrd rauna 'jäme kruus, väikesed kivid järve põhjas'
Eraldi laen võib olla vadja raunio 'kivihunnik, kivivare', soome raunio 'varemed, rusu, ahervare; kivihunnik', isuri raunio 'kivihunnik', karjala raunivo 'kivihunnik; töövõimetu inimene, inimvare; kasutuskõlbmatu tööriist', ← algskandinaavia *hraunia- (tuletis tüvest *hrauna).

rõmm : rõmmi : rõmmi 'liivadest v teistest purdsetetest kergemate osakeste veega väljauhtmisel saadav raskete v maakmineraalide kontsentraat'
Tõenäoliselt sama tüvi, mis murdesõnas krõmm, rõmm 'kivine viljatu maa', mis on kirjakeeles uues tähenduses mäendusterminina kasutusele võetud. Murdetüve on peetud häälikuliselt ajendatuks.

tõrv : tõrva : tõrva 'kivisöe, puidu vm tahke kütuse utmisel saadav tume viskoosne vedelik'
kirderanniku terv
balti
leedu derva 'tõrv'
liivi tȭra 'tõrv'
vadja tõrva 'tõrv; (okaspuu)vaik, pihk'
soome terva 'tõrv'
isuri terva 'tõrv'
Aunuse karjala tervu 'tõrv; piibupigi'
lüüdi ťerv(e͔) 'tõrv'
vepsa ťerv 'tõrv'
On ka oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *terwōn, mille vasted on vanaislandi tjara 'tõrv', rootsi tjära 'tõrv'. Vt ka terve.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur