[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

holm : holmi : holmi mrd 'kivine v liivane madalik'
← rootsi holme 'laid, väike saar'
← eestirootsi holm 'laid'
← soomerootsi holm, holma 'metsane küngas; (metsaga kaetud) saareke; kitkumata või lõikamata osa põllust'
Sõna on laenatud eri murrakutesse erinevatest rootsi murretest.

hoone : hoone : hoonet 'suurem siseruumidega ehitis'; mrd 'ait, ruum rehetoa otsas; kamber'
○ lõunaeesti hoonõh
● vadja oonõ 'maja, elumaja; hoone, ehitis; tuba, ruum'
soome huone 'tuba, ruum'
isuri hoone 'maja, ehitis, hoone; tuba'
Aunuse karjala huonus (mitm huonuksut) 'talumaja koos kõrvalhoonetega; hoone, ehitis'
lüüdi huoneh 'elamu, talumaja'
vepsa honuz 'tuba'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et balti laen, ← balti *šānas, mille vaste on leedu šonas 'külg', šoninė 'väike külghoone'.

kare1 : kare : karet mrd 'väike rannalähedane laid, kivine madalik rannavees'
◊ kare2
? ← alggermaani *χar(u)ǥa-z, *χarǥu-z
vanaislandi hǫrgr 'kivihunnik; ohvrikoht'
islandi hörgur 'ohvrikoht; kivine küngas; kivine, viljatu maa; puudus'
rootsi mrd harg, horg, horv 'kivihunnik; kivine maa'
● soome mrd karje, karkea 'harimata maa, sööt, kesa'
Pite saami kuorkuo 'kivihunnik meres, kus kalad koevad'
Vt ka karge.

kari1 : kari : kari 'veealune v pisut üle veepinna ulatuv kivine kõrgendik meres'
← algskandinaavia *skari-
vanaislandi sker 'kari'
rootsi skär 'kaljulaid'
● soome kari 'kari; kruusane maa, klibustik'
isuri kari 'kari'
Aunuse karjala kari 'kivine vähese veega kosk'
lüüdi kare̮ 'kari', kari 'sügavam koht koses, kuhu vesi langeb'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi karäl 'veealune kari; neem' (← karil).

kirik : kiriku : kirikut 'suur (torniga v tornidega) ehitis kristlikuks jumalateenistuseks; (seal peetav) jumalateenistus; jumalateenistusel osalejad; mingi usundi (hrl kristluse) v selle eri suuna kõrgeim, tsentraliseeritud organisatsioonivorm'
← vanarootsi kirkia 'kirik'
← vanasaksi kirika, kerika 'kirik'
● vadja tšerikko 'kirik(uhoone); jumalateenistus'
soome kirkko 'kirik(uhoone); kirikuorganisatsioon'
isuri kirkko 'kirik(uhoone)'
Aunuse karjala kirikkö 'kirik(uhoone)'
lüüdi kirkko, kirikkö 'kirik(uhoone)'
saami girku, kirku 'kirik(uhoone); jumalateenistus'
Sõna on enamasti peetud vanarootsi laenuks, kuid häälikuliselt sobiv laenuallikas on ka ajaliselt varasem vanasaksi (alamsaksa keele eelaste) sõna. Varasemat laenamist (enne Soome ja Eesti ristiusustamist) kinnitab sõna levik idapoolsetes läänemeresoome keeltes. Saami vaste on vähemalt osaliselt soome keelest laenatud.

kärgas : kärka : kärgast 'kivine madalik; kivine küngas' kärk

kärk : kärga : kärka 'kärgas, kivine kõrgem koht, kivine küngas'
◊ kärgas
Tundmatu päritoluga tüvi.

lood2 : loo : loodu 'õhukese v puuduva pinnakatte ja mullakihiga paepealne ala, alvar; (puudeta) saareke, laid'
● vadja looto 'kari, rahu, meremadalik'
soome luoto 'laid; kivine v kaljune koht põllul'
isuri loodo 'laid, kari'
Aunuse karjala luodo 'veealune kalju; madalik, rahu'
lüüdi luod 'laid'
vepsa lodo 'madalik järves, jões'
Võib olla läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *flōđō, mille vaste võib olla nt vanaislandi flúð 'nähtamatu kalju, kari'. Võimalik germaani allikas on laenatud ka sõnas looded.

raadik : raadiku : raadikut mrd 'kivine, viljakandmatu maa'
● ? soome mrd raatikossa 'kasutuskõlbmatu, kasutuselt ära'
? isuri raatikkoo 'kasutuselt ära'

rahu1 : rahu : rahu 'kivine v aluspõhja kivimeist koosnev, paguvee ajal enamasti kuivale jääv merepõhja kõrgendik; väike kivine püsiva taimkattega saar Lääne-Eestis'
← balti
leedu graužas 'kruus, rähk, kivine maapind; tulvaveega kokku kantud liiv'
läti grauzi 'sõmer, jäme liiv, kruus, rähk'
Vt ka rahke.

raun : rauna : rauna 'kivihunnik, kivivare, kangur'
← algskandinaavia *hrauna
vanaislandi hraun 'kivihunnik; kivine maapind; laava'
taani røn 'väiksed kivid merepõhjas'
● soome mrd rauna 'jäme kruus, väikesed kivid järve põhjas'
Eraldi laen võib olla vadja raunio 'kivihunnik, kivivare', soome raunio 'varemed, rusu, ahervare; kivihunnik', isuri raunio 'kivihunnik', karjala raunivo 'kivihunnik; töövõimetu inimene, inimvare; kasutuskõlbmatu tööriist', ← algskandinaavia *hraunia- (tuletis tüvest *hrauna).

rõmm : rõmmi : rõmmi 'liivadest v teistest purdsetetest kergemate osakeste veega väljauhtmisel saadav raskete v maakmineraalide kontsentraat'
Tõenäoliselt sama tüvi, mis murdesõnas krõmm, rõmm 'kivine viljatu maa', mis on kirjakeeles uues tähenduses mäendusterminina kasutusele võetud. Murdetüve on peetud häälikuliselt ajendatuks.

triip-2 liitsõnas triiphoone 'kasvuhoone'
← alamsaksa *drīf-hūs
Laenuallikana esitatud alamsaksa liitsõna (drīf < driven 'ajuma, triivima; ajama; (karja) pidama; tegelema' + hūs 'maja') otseselt registreeritud ei ole, kuid see on taastatav vanemas eesti keeles registreeritud sõna triipus, triibus 'kasvuhoone' põhjal. Seega on alguses laenatud liitsõna tervikuna, hiljem on sellest eraldatud tüvi triip, millele on lisatud liitsõna järelosise tõlge ning moodustatud nõnda triiphoone. Alamsaksa tegusõna või selle rootsi vaste on ka eraldi laenatud, triivima1 ja triivima2.