[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

pergel : pergli : perglit (tagasihoidlik vandumis- ja kirumissõna) 'pagan, kuramus'
◊ pärgel
← balti
leedu perkūnas 'piksejumal; pikne'
läti pērkons 'piksejumal; pikne'
preisi percunis 'piksejumal; pikne'
● soome perkele 'kurat (ka vandumissõnana)'
isuri perkele 'kurat (ka vandumissõnana)'
karjala perkeleh 'kurat (ka vandumissõnana)'
Balti allikaks on peetud ka hüpoteetilist varianti *perk-el-is, mida toetavad balti kohanimed. Muinasleedu usundis nuhtles Perkūnas ebakõlblaid inimesi. Vt ka põrgu.

reo 'kurivaim, mait, raip (kirumissõna)'
◊ reostama
Võib olla sama tüvi, mis sõnas rive. Teisalt võib olla läänemeresoome tüvi, mille vasted on soome mrd retu 'lehetäi, kirp, toomingavõrgendikoi vastne', isuri redu 'pori', Aunuse karjala redu 'pori; (mitm) päramised', lüüdi redu 'mustus, saast; päramised' ja vepsa redu 'pori'. Vt ka paharet.

sõge : sõgeda : sõgedat 'rumal, segane; mõistust mitte arvestav, tunnetel v vaistul põhinev, arutu, meeletu; (kerge kirumissõna:) hullvaim, pimeloom, põrguline; pime, nägemisvõimetu'
○ kirderanniku soge
● liivi so’gdõ 'pime, nägemisvõimetu'
vadja sõkõa 'pime, nägemisvõimetu; harimatu, tume; toores, ebaküps'
soome sokea 'pime, nägemisvõimetu'
isuri sokkiia 'pime, nägemisvõimetu'
Aunuse karjala sogei 'pime, nägemisvõimetu'
lüüdi soged 'pime, nägemisvõimetu'
vepsa soged 'pime, nägemisvõimetu'
Võib olla tuletis soga tüvest.

vadja 'eesti keelele lähimat sugulaskeelt kõnelevale läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
← soome vatja 'vadja keel'
Laenatud kirjakeelde 20. sajandi alguses. Vadjalaste omanimetus vaďďalain on tuletis tüvest vai. Vai oli vadjalaste sümboliks. Analoogiline tuletis sellest tüvest on lõunaeesti kirumissõna vadilanõ 'kurivaim'.