[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aabe : aape : aabet 'kirjatäht'
Tehistüvi keeleuuenduse ajast, moodustatud tähestiku kahe esimese tähe nimetustest.

antsakas : antsaka : antsakat 'veider, kentsakas, isevärki; uhke, uhkeldav; saksik v linnalik, kerglane inimene'
On arvatud, et tuletis isikunimest Ants, (alam)saksa Hans, sagedast mehenime on kasutatud kui sõna saks sünonüümi. Teisalt on arvatud, et sõna untsakas variant. Eesti keelest võib olla laenatud soome van kirjak antsikas 'peps, toidu suhtes valiv'. Vt ka kentsakas.

haalama : haalata : haalan '(laeva, võrku) köit- v trossipidi vedama'
← eestirootsi hala 'haalama, vedama; tõmbama, tirima'
● soome haalata 'vedada, tõmmata; tirida, tassida'
isuri haalada 'purjeid heisata; kokku korjata'
Sõna on peetud ka alamsaksa laenuks, ← alamsaksa halen 'haalama'.

haavel : haavli : haavlit 'ümar pliikuulike väikeulukite laskmiseks'
← saksa Hagel 'rahe; jämedad haavlid'
Vanemast murdekeelest on kirja pandud ka laenuallikale lähem variant haagel.

hagema : hageda : hagen 'kohtu korras nõudma'; mrd 'haarama; otsima, nõudma; hurjutama'
◊ hagijas
← alggermaani *sākjan-
saksa suchen 'otsima'
rootsi söka 'otsima'
gooti sokjan 'otsima'
● vadja akõa '(marju) noppida, korjata'
soome hakea 'järel käia, järele minna, kätte saada, ära tuua; üles otsida; paluda, taotleda; hageda'
karjala hakie 'otsida'
Kirjakeeles võeti sõna 1920. aastate lõpul kasutusele tähenduses 'kohtu korras nõudma' soome keele eeskujul.

ilu : ilu : ilu 'kaunidus, veetlevus'
● ? liivi ilā 'iseloom; olemus, loomus'
vadja ilo 'rõõm; lõbu; pidu; kõlav, rõõmus'
soome ilo 'rõõm; lõbu; lõbustused'; van kirjak 'kaunis'
isuri ilo 'rõõm; lõbu'
vepsa ilo 'rõõm; naer'
? Pite saami âllo 'soov; kalduvus'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Vt ka ill.

kaart : kaardi : kaarti 'eriotstarbeline paksemast paberist vm materjalist ristkülikukujuline leheke; selline leheke (sageli pildiga) posti teel saatmiseks ja kirjalike teadete edastamiseks; maapinna vähendatud ja üldistatud tasapinnaline kujutis'
○ kaard
← alamsaksa karde, karte 'kaart'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb ladina keele vahendusel kreeka keelest, ← ladina charta 'papüürusleht', vanakreeka chártēs 'papüürusleht; kirjutis'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kāṭ 'maakaart; postkaart, mängukaart'.

kaebama : kaevata : kaeban 'kellegi kohta süüdistades midagi teatama; kurtma'; mrd 'halama; taga nutma; igatsema'
○ lõunaeesti kaibama, kirderanniku kaibama
? ← alggermaani *kaujan-
vanainglise cī(e)gan 'kutsuma, hüüdma; meenutama, meelde tuletama, hoiatama'
vanaülemsaksa (gi)kewen 'kutsuma, nimetama'
● liivi kaibõ 'peale kaevata; kurta'
vadja kaivata 'peale kaevata; kurta'
soome kaivata 'igatseda; leinata; puudust tunda, vajada'; van kirjak 'süüdistada, peale kaevata'
isuri kaivada 'peale kaevata; igatseda'
karjala kaivata 'igatseda; vajada; leinata; peale kaevata'
Germaani laen on kaheldav tähenduserinevuse tõttu.

kang1 : kangi : kangi 'tugev metallvarb v puulatt millegi üles- v lahtikangutamiseks; hoob; piklik kõva tomp mingit ainet'
◊ kange
● liivi kanktõ 'kange, jäik, paindumatu; tihedalt kinni või pingule tõmmatud'
vadja kankõa 'kange, jäik, paindumatu; tihe, paks (toidu kohta)'
soome kanki 'kang, tugev varb; teivas, varras; vinn; piklik kõva metallitomp'; kankea 'kange, jäik, paindumatu'; van kirjak 'karm, vali'
isuri kangi 'teivas, kang'; kankia 'kange, jäik, paindumatu; tugev (tuule kohta)'
Aunuse karjala kangi '(hrl puust) kang, teivas, latt; karuoda; seebikang'
lüüdi kang(i) 'kang (palkide veeretamiseks, tõstmiseks)'
vepsa kanģ 'kang (palkide veeretamiseks, tõstmiseks)'; kanged 'kange, jäik, paindumatu; kohmakas'
? ersa kaŋkstomoms 'jäigastuma, kangestuma, tarduma'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka kõngema.

kerjama : kerjata : kerjan 'teistelt toitu, raha vm paluma, santima; midagi ennast alandades taotlema; nuruma, manguma'
● liivi kerrõ 'koguda, korjata'
soome kerjätä 'kerjata, santida; manguda, norida'
karjala kerjavo 'kerjamine'
udmurdi kuri̮ni̮ 'paluma'
komi korni̮ 'kutsuma; paluma; nõudma; kerjama'
ungari kér 'paluma'
Soome-ugri tüvi. On ka oletatud, et indoiraani laen, ← tüvi, mille vaste on vanaindia gṛ́dhyati 'on ahne, himukas'.

kiri : kirja : kirja 'graafiliste märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja edastamiseks; (posti teel lähetatav) ümbrikku pandud paber kirjutatud tekstiga tea(de)te edastamiseks; (hrl mitm) dokument, ametlik paber; (kaunistav) muster'; van 'raamat; piibel'; mrd 'värvus; kirjusus'
◊ kireslane, kirev, kirju
● liivi kēra 'muster; trükikiri, kirjutatu; kirjatäht; paber kirjutatud teatega'
vadja tširja 'raamat; kirjutatu; kirjaoskus; paber kirjutatud teatega; pass, dokument; tikand; värv(us)'
soome kirja 'raamat; nimekiri, register; dokument'; van 'paber kirjutatud teatega'; mrd 'joon, muster, märk'
isuri kirja 'raamat; paber kirjutatud teatega; muster'
Aunuse karjala kirju 'muster; raamat; kirjaoskus; kooliskäimine; nimekiri, register; paber kirjutatud teatega'
lüüdi kirď 'muster; kirjatäht'
vepsa kirj 'kirjaoskus; paber kirjutatud teatega; muster; märk'
Läänemeresoome tüvi. Tuletistes kireslane ja kirev on -j- tüves välja langenud, kirju on vana *oi-liiteline tuletis. Eesti (või liivi) keelest on laenatud läti mrd ķiris 'must härjavärss valge triibuga seljal'.

kirju : kirju : kirjut 'läbisegi mitmest värvusest, mitmevärviline; koostiselt v üldilmelt väga erinev ja ebaühtlane' kiri

kirka : kirka : kirkat 'risti varre otsa kinnitatud ühe v kahe terava otsaga tööriist kõva pinnase, kivimi, jää vms purustamiseks'
◊ kirgas1
← vene kirká 'kirka; kõblas'
kirgas1 on as-lõpuliste sõnade analoogial kujunenud tüve rööpvariant. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kirk 'kirka'.

konu : konu : konu 'maipõrnikatõuk'
? ← läti kūnis 'liblikanukk'
Vanemast lõunaeesti murdekeelest kirja pandud sõna on kirjakeeles kasutusele võetud bioloogiaterminina. Häälikuline vastavus arvatava laenuallikaga on reeglipäratu.

korjama : korjata : korjan 'midagi ära v üles võtma; osakaupa koguma'
◊ koristama
● liivi kuoŗŗõ 'korjata'
vadja kõrjata 'peita, varjata; matta; korjata', korjata 'korjata; (kokku) osta; lauda katta'
soome korjata 'parandada; kokku korjata, koristada'
isuri korjada 'korjata'
Aunuse karjala korjata 'kokku koguda, kokku korjata'
vepsa koŕďata 'parandada'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka korjus.

kumm1 : kummi : kummi 'võlv, kumer pind'
◊ kummuli
● liivi kumālõz 'kummuli'
vadja kummollaa 'kummuli'
soome kumota 'kummutada, ümber ajada'; kumossa 'pikali, kummuli'; mrd, van kirjak kumo 'taevakumm; võlv; reekate'
isuri kummullaa 'kummuli'
Aunuse karjala kumualleh 'kummuli'; kumata 'kummuli ajada, kummutada'
lüüdi kumaďi 'kummuli'; kumaitta 'kummutada'
vepsa kumaita 'kummuli ajada, kummutada'
saami gomu- 'kummuliolev'; gomuhit 'kummutada'; gobmát 'kummuli olla'
ersa komado 'kummuli'; komams 'kalduma, painduma; kummarduma'
mari kumə̑k 'kummuli'; kumə̑ktaš 'kummutama, kummuli keerama'
udmurdi ke̮miń 'kummuli'; ke̮mińte̮ne̮ 'kummutama; kummuli asetama'
komi ki̮mi̮ń 'kummuli'
handi χŏmta 'kummuli'
mansi χomi 'kummuli'
ungari homlít 'viinamarjavääti mullaga katma'; van kirjak 'veeretama, kummuli keerama'; homlok 'laup'
neenetsi χawa- 'kukkuma'
eenetsi koha 'puunott, pikali kukkunud puu'
nganassaani kamagu 'pikali kukkunud puu'
sölkupi k͕amәttä 'kummuli'
matori kamaga 'puunott, kaldale uhutud puu'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt (indoeuroopa) vanakreeka kamára 'kumera ülaosa v kattega ese, võlv', (tunguusi) evengi kumte̮ 'kummuli minema', (mongoli) burjaadi xümer- 'ümber v kummuli keerama' jt. Vt ka kummaline, kummardama ja kõmmeldi .

kumm2 : kummi : kummi 'kummist ese, nt õhuga täidetav rõngas sõiduki rattal, vahend pliiatsi- vm kirja kustutamiseks' kummi

kuub : kuue : kuube 'pintsak; pikem hõlmadega meeste ja naiste pealisriie'; mrd 'seelik, kleit'
Tõenäoliselt alamsaksa laen, kuigi allikaks sobivat sõna ei ole keskalamsaksa keelest kirja pandud. Teada on vastav keskülemsaksa sõna schūbe 'naiste seelik või mantel'.

lehk : leha : lehka 'tugev, hrl ebameeldiv lõhn, hais'
● soome van kirjak löhkä 'halb lõhn, hais'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lehvima.

liikva : liikva : liikvat 'eeterpiiritus'
○ liikver
Tõenäoliselt on laenuallikas eeterpiirituse ladinakeelse nimetuse liquor anodynus lühendatud variant Liquor, mida on arvatavasti kasutatud (balti)saksa keeles (ladina liquor 'vedel olek; vedelik, eriti vesi'). Eesti vanemast murdekeelest on kirja pandud ka variandid liikvaater, liikvasser, nii võib oletada, et nende laenuallikad on olnud nt alamsaksa *līkwater ja (balti)saksa *Likwasser ( alamsaksa water 'vesi', saksa Wasser 'vesi'). Variant liikva võib osutada ka rahvaetümoloogilisele seostamisele liikuma tüvega. Eesti keelest on laenatud eestirootsi līkva-äle, līkväre-äle 'rohi erinevate sisehaiguste vastu'; līkvärt 'Hoffmanni tilgad' (← murdevariandid liikvar, liikvari-eli).

lootsik : lootsiku : lootsikut 'laudadest tehtud lamedapõhjaline sõudepaat'
← vene lódočka 'paadike, väike paat'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi lōtsk, losk 'lamedapõhjaline paat' ja läti van kirjak luociķis 'paat'.

luba : loa : luba 'suuline v kirjalik nõusolek; õigus, voli'
← alggermaani *luƀa-
vanaislandi lof 'luba, kiitus'
vanarootsi lof, luf 'heakskiit, luba; lubadus'
● vadja lupa 'luba; lubadus, tõotus'
soome lupa 'luba, nõusolek'
isuri luba 'luba, nõusolek'
karjala lupa 'luba, nõusolek'
Eesti keelest on laenatud liivi lubā 'luba' (esineb piiblikeeles).

mässama : mässata : mässan '(riigi)võimule vastuhakust osa võtma; tormitsema, möllama; millegagi tegevuses olema'
◊ mässima, mäsu
← vene mešát’ 'segama, segi ajama'
● Teise seisukoha järgi võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vasted on vadja mäsätä (oleviku ains 1P mässään) 'häirida; sassi ajada; segada, liigutada (toitu); (kinni) mässida', soome mässätä 'õgida; prassida; noomida, pahandada'; van kirjak 'kakelda, lärmata', isuri mässätä 'prassida, möllata' ja millega on segunenud nimetatud vene allikast pärit laentüvi. mäsu on tuletis nimisõnast mäss.

needma : needa : nean 'viha v hukkamõistu avaldusena rängalt kiruma; igaveseks hukka mõistma'
● soome van kirjak nietää 'needa', niedellä 'põlata, häbistada, halvaks pidada'
Läänemeresoome tüvi.

noppima : noppida : nopin 'ükshaaval korjama; näppima, sõrmitsema'
● vadja noppia 'noppida'
soome noppia 'noppida, korjata'
isuri noppia 'noppida, korjata'
Aunuse karjala ńoppie '(kiiresti) noppida, korjata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nippima ja näpp2. Lähedasi tüvesid leidub ka naaberkeeltes, nt rootsi noppa 'kitkuma; korjama, noppima', seda on mõnikord peetud ka eesti sõna laenuallikaks. Vt ka nobe.

nuhtlema : nuhelda : nuhtlen 'karistama'
● soome nuhdella 'noomida; korrale kutsuda, hoiatust teha'; van kirjak 'karistada'
Soome vaste võib olla eesti keelest laenatud.

nukker : nukra : nukrat 'kurvameelne, kurvatooniline'
● liivi nukkõr(z) 'pahur, tusane, pahane'
soome mrd nukertaa 'kaevata, kurta; kerjata', nukero(inen) 'kaebleja, nuriseja'
Aunuse karjala ńukerda- 'anuda, manguda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

nõbu : nõo : nõbu 'onu- v lellepoeg v -tütar, tädi- v sõtsepoeg v -tütar'
← balti
leedu van kirjak nepuotis, nepatis 'lapselaps; venna- või õepoeg, nõo poeg', neptė 'poja- või tütretütar'
● soome mrd nepaa 'nõbu; nõo laps'
-u sõna lõpus on vana liide.

näpsama : näpsata : näpsan 'napsama'
● soome näpsiä 'tükeldada, lõikuda'; mrd 'korjata, noppida'
Aunuse karjala ńäpsä- 'plartsutada, platerdada; lirtsuda, lartsuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades näpp2, napsama, nipsama, säps.

paber : paberi : paberit 'taimse kiudaine sadestamise teel saadav õhuke kangas- v lehtmaterjal, hrl kirjutus- v pakkematerjalina; leht (käsikirjalise) tekstiga; ametlik kiri'
← alamsaksa pap(p)īr 'paber'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit kreeka keelest, vanakreeka pápȳros 'papüürus (taim); sellest tehtud kirjutusmaterjal'. Eesti keelest on laenatud vadja paperi 'paber; dokument; paberraha'.

pliiats : pliiatsi : pliiatsit 'südamikust ja (puit)ümbrisest koosnev kirjutus-, joonistus- ja joonestusvahend'
? ← rootsi blyerts 'grafiit; pliiats', mrd blyarts-, bliarts 'grafiit; pliiats'
Rootsi allikas on laenatud saksa keelest, saksa Bleierz 'pliimaak' ( Blei 'plii' + Erz 'maak'). Laenu esiosa on võinud muganemisel mõjutada plii.