[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

hoog : hoo : hoogu 'liikumise kiirus ja energia'
vadja oogata 'puhata, hinge tõmmata'
soome huoata 'ohata, õhata; oiata; hinge tõmmata, puhata'
isuri hooada 'puhata'; hoogu 'hingetõmme, hingus; ninasõõre'; hookua 'hingata'
Aunuse karjala huogavuo 'puhata'; huogain 'ninasõõre'
lüüdi huogauzuda 'puhata'; huogain 'ninasõõre'
saami šuohkkit 'ohkida, ohata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. On ka arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *swōgan-, kuid see on häälikuliselt kaheldav. Vt ka hoovama.

kiim : kiima : kiima 'ind, suguiha'; mrd 'iha, himu; rutt, kiirus'
● ? vadja tšiima liitsõnades tšiimaleipä 'rituaalne leib, mida tüdrukud sõid saunas pruudi pesemisel', tšiimapiiraga 'rituaalne pulmapirukas'
soome kiima 'ind, suguiha; paaritusmäng'
Aunuse karjala kiimu 'ind, suguiha; (lindude) paaritusmäng; kihk, kange soov; askeldus, sagin, asi, lugu'
lüüdi kiim(e͔) 'ind, suguiha; paaritusmäng'
vepsa kiḿ '(lindude) paaritusmäng; (lamba, kitse, lehma) ind'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et tuletis soome-ugri tüvest, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami gihkat 'mängida (lindude kohta); paarituda; ligi ajada, külge lüüa; nõiduda' (või saami gieibmi 'ind, suguiha'), komi mrd kojni̮ 'mängima (lindude kohta)'; van srmt turni̮-kojni̮ 'nõiduma, ennustama', ungari kéj '(seksuaalne) nauding', mansi kaj- 'mängima (lindude kohta); nõialaule laulma' ja handi koj- 'ennustama, lauldes nõiduma'.

küüt2 : küüdi : küüti 'edasiviimine, vedamine'
vanarootsi skiut 'küüdihobune; mära'
soome kyyti 'küüt, sõit; hoog, kiirus'
isuri küütti 'küüt'
karjala küüti 'küüt'

pea2 'varsti, peatselt'
pigem
?alggermaani *fika
islandi fik 'kiire kerge liikumine'
norra fik 'agarus, kiirus'
liivi pigā 'varsti'
vadja pigaa 'varsti, pea(tselt), ruttu'
soome pika 'kiir-'
isuri pikastua 'vihastada'
Aunuse karjala pika 'metsik, pöörane (inimene)'
vepsa piǵei 'varsti; kiiresti'
Samatüveline sõna pigem(ini), mis on tuntud Saaremaa murrakutes, on kirjakeelde toodud soome keele eeskujul, vrd soome pikemmin 'kiiremini; pigem, ennem'.

vahk : vahu : vahku '(äge) hoog, sööst'
● ? soome mrd vaahku 'hoog, kiirus'
? karjala vuahkaissa 'kiiruga teha; pingutada'
Võib-olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur