[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kesk 'millegi servadest, äärtest küllalt kaugel seespool, küllalt kaugele sissepoole; ümbritsetuna; (millegi) ajal'
◊ kestma
● vadja tšehsi 'kesk, keset; kesk-, keskmine; keskkoht, südamik'
soome keski- 'kesk-', keskellä 'keskel, keskpaigas; keset; hulgas; (kellegi v millegi) vahel'
isuri keski- 'kesk-'
Aunuse karjala keski 'keskkoht; vahe, vahemaa, ajavahemik; keskel, vahel, koos (nt kahekesi, kolmekesi)'
lüüdi kešk 'keskosa, süda', keskel(e) 'keskele, keskel, keskelt'
vepsa keśk 'keskosa, keskkoht; sisemus; kesk-; keset, keskel'
saami gaska 'vahe (kahe objekti vahel)', gaskan 'keset, keskel; koos (nt kahekesi, kolmekesi)'
mokša keska 'keha keskosa'
udmurdi kusi̮p 'vahemaa, vahe; suhe, seos'
komi kost liitsõnas pińkost 'kahe rõuguredeli vahe heinakuhjas'
Läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt võivad tüve permi keelte vasted olla udmurdi kus 'vöökoht, talje' ja komi kos 'vöökoht, talje; vöö'. kestma on läänemeresoome tuletis, kus kolme konsonandi ühendis on häälduse hõlbustamiseks k välja langenud (< *kesk-tä-), toimunud on tähendusmuutus 'lõpetamata olema' > 'vältama'.

kõrvits : kõrvitsa : kõrvitsat 'suurte ümarjate viljade ja lamavate v ronivate vartega köögiviljakultuur (Cucurbita); selle taime vili'
○ korvits, kirbits, kurvitsa, kürvits, kõrnits, kürbiss, kirmits
← alamsaksa korves(e), korvisch, korvetze, korbitze, körwitze 'kõrvits'
Meile alamsaksa keelest laenatud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← keskladina (cu)curbita 'kõrvits'.

nunn : nunna : nunna 'usulistel põhjustel maailmast tagasitõmbunult harilikult kloostris elav naine'
← alamsaksa nunne 'nunn'
← vanarootsi nunna, nonna 'nunn'
Omastava käände vorm nunna osutab, et tegemist võib olla (vana)rootsi laenuga. Alamsaksa keelest on kahtlemata laenatud murdevariandid, mille omastava käände vorm on nunne või nunni. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, nonn. Algselt pärineb see paljudes keeltes tuntud tüvi ladina keelest, ← keskladina nonna 'nunn'.

park2 : pargi : parki 'korrastatud ja kujundatud puhkeala puude, põõsaste, muru ja veekogudega; mingi asutuse v organisatsiooni liiklusvahendite, masinate, mehhanismide kogum v nende asupaik'
← saksa Park 'park, puiestik; liiklemisvahendite v masinate kogumik ja nende asupaik'
Masinate kogumi ja asupaiga tähenduses on mõjutanud vene keel, vrd nt vene àvtopárk 'autopark'. Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← keskladina parricus 'aedik, tarandik'.

post3 : posti : posti 'side liik, mille ülesanne on saadetiste saatjalt vastuvõtmine, edastamine ja adressaadile kättetoimetamine, sellist sideteenust osutav asutus; posti teel edasi toimetatav saadetis'
← alamsaksa post 'postiratsanik; (ratsa)käskjalg'
← saksa Post 'post; sideasutus; postisaadetised'; van 'sõnum, teade'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← keskladina posta 'postijaam', ladina positus 'pandud, asetatud; seisev, asetsev'. Saksa keelest on laenatud teinegi samatüveline sõna, post2.

räni : räni : räni 'looduses ühendeina esinev element, mittemetall (Si); tulekivi; puidurike, mille korral tihenenud ja kõvenenud aastarõngastega puit on muutunud kõvaks, kuid rabedaks'
← vene mrd kren’ 'tulekivi; kõver puu; kasvava puu põhjapoolne külg; tiheda, keerdus süüga puit; kreml, kesklinn'
Keemilise elemendi tähendus on sõnale antud kirjakeeles, tähendusülekanne võib olla toimunud vene keele eeskujul, vrd vene kremén’ 'ränikivi, tulekivi' ja sellest tuletatud krémnij 'räni (Si)'.

taks : taksi : taksi 'tasu-, maksumäär, (kindel) hind v tasu, tariif; norm, määr'
← saksa Taxe 'taks, norm, määr, kindlaksmääratud hind; hinnanguline maksumus'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← keskladina taxa 'hinnang'.

tudeng : tudengi : tudengit 'üliõpilane'
← saksa Student 'üliõpilane'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← keskladina studens (omastav studentis) '(teadusega) tegelev, õppiv'. Laen on muganemisel muutunud ng-liiteliste sõnade sarnaseks.