[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

etik : etiku : etikut 'väike trepiastmetega kiviterrass keskaja linnaelamu peaukse ees' esi

ilme : ilme : ilmet 'iseloomu v psüühilise seisundi kajastus näol'
← soome ilme 'ilme; välimus'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on kirjakeeles moodustatud tuletis tüvest ilm, mis tuli käibele 19. sajandi keskel.

kaudu 'mingist vahepunktist v kohast läbi (nt kuhugi minemisel); vahendusel, abil; mööda, pidi'; mrd 'mööda, möödas (kellestki v millestki); järgi, vastavalt, põhjal, alusel'
● liivi kouţ, kouţţõ, kouţi 'piki, läbi'
vadja kautta 'mööda, pidi; pärast, tõttu; (millegi) poolest'
soome kautta '(mõnest kohast) läbi; vahendusel, abil; (kellegi) nimel; läbi (mingi ajavahemiku)'; kausi 'periood; staadium; ajastu; hooaeg'
isuri kautta '(mõnest kohast) läbi; pärast, tõttu'; kaus liitsõnas kuukaus 'kuu (ajavahemik)'
Aunuse karjala kauti '(mõnest kohast) läbi; millenigi, saadik; pärast, tõttu'
lüüdi kauťi '(mõnest kohast) läbi, mööda; millenigi, saadik; pärast, tõttu'
vepsa kout, kaľt '(mõnest kohast) läbi; mööda, pidi; (kellegi) järgi, poolt, poolest'
saami guovdu 'keskele, keskel, keskelt; (kellegi) suhtes, vastu; vastu, ette'
Läänemeresoome-saami tüvi, mis iseseisva nimisõnana esineb nt soome keeles (soome kausi). Teised esitatud läänemeresoome keelte vasted on selle tüve osastava käände vormid. kaudu on osastava käände vorm vanemas murdekeeles registreeritud tuletisest kaud 'suund, tee'.

kere : kere : keret 'keha keskosa, keha ilma pea ja jäsemeteta; liiklusvahendi, hoone, eseme vms keskne osa'
● liivi kȯ’r 'ring, sõõr'
vadja tšeri 'sõela (lai puust) kere, võru'
soome mrd keri, kere '(vaka, karbi, sõela, vokiratta) raam (serv, külg); vakk; suusakepi rõngas; tapetud looma kere'
udmurdi mrd kuri̮ 'vaskrõngas'
komi mrd kor '(sõela, korvi) raam'
ungari körül 'ümber; ümbruses, läheduses; ringis, paiku'
Soome-ugri tüvi.

kesk 'millegi servadest, äärtest küllalt kaugel seespool, küllalt kaugele sissepoole; ümbritsetuna; (millegi) ajal'
◊ kestma
● vadja tšehsi 'kesk, keset; kesk-, keskmine; keskkoht, südamik'
soome keski- 'kesk-', keskellä 'keskel, keskpaigas; keset; hulgas; (kellegi v millegi) vahel'
isuri keski- 'kesk-'
Aunuse karjala keski 'keskkoht; vahe, vahemaa, ajavahemik; keskel, vahel, koos (nt kahekesi, kolmekesi)'
lüüdi kešk 'keskosa, süda', keskel(e) 'keskele, keskel, keskelt'
vepsa keśk 'keskosa, keskkoht; sisemus; kesk-; keset, keskel'
saami gaska 'vahe (kahe objekti vahel)', gaskan 'keset, keskel; koos (nt kahekesi, kolmekesi)'
mokša keska 'keha keskosa'
udmurdi kusi̮p 'vahemaa, vahe; suhe, seos'
komi kost liitsõnas pińkost 'kahe rõuguredeli vahe heinakuhjas'
Läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt võivad tüve permi keelte vasted olla udmurdi kus 'vöökoht, talje' ja komi kos 'vöökoht, talje; vöö'. kestma on läänemeresoome tuletis, kus kolme konsonandi ühendis on häälduse hõlbustamiseks k välja langenud (< *kesk-tä-), toimunud on tähendusmuutus 'lõpetamata olema' > 'vältama'.

kild1 : killa : kilda 'seltskond, kamp, rühm'; mrd 'killavoor'
← alamsaksa gilde 'selts, vennaskond, gild; gildikoosolek, -pidusöök'
Sama tüve vaste on hiljem kasutusele võetud võõrsõnas gild 'kaupmeeste, käsitööliste jm ametiühendus keskaja linnades', ← saksa Gilde 'gild'.

kobras : kopra : kobrast 'poolveelise eluviisiga näriline (Castor)'
← vene bobr 'kobras'
Laenu muganemisel on sõna keskel oleva b tõttu sõna alguses b > k, lisandunud on liide -as.

kuller1 : kulleri : kullerit 'kiirkäskjalg'
○ kuler, kurel, korel
← alamsaksa kurēr 'kuller'
Laenu muganemisel on sõnalõpu r-i tõttu sõna keskel toimunud muutus r > l(l).

lamakas : lamaka : lamakat 'suur tükk, kamakas'
● vadja lamakas 'lahmakas, kerekas; lamakas, lahmakas'
soome mrd lamu 'suur (põllu)ala, lagendik, tasandik; lohk, nõgu, soo'
isuri lamagas 'suur, turske, kogukas, suure kasvuga'
? karjala lamu 'madal tasane maa mägede keskel'
? vepsa lamu 'pohlakoht, nõmm [?]'
On arvatud, et võib olla balti laen, ← tüvi, mille vaste on leedu mrd lamakas, lamantas 'tükk'. Soome lamu 'lohk, nõgu, soo', karjala ja vepsa vasted võivad olla osaliselt laenatud ka vene murretest, ← vene mrd lom 'soo'; láma 'soine niit' (algselt sama indoeuroopa tüvi mis leedu keeles). Teisalt on peetud ka häälikuliselt ajendatud tüveks, lähedane tüvi on nt sõnades laam ja lahmakas, lahmama.

piit : piida : piita 'raam, milles paikneb uks v aken, leng; paadi ühest pardast teise ulatuv istelaud, sõudepink'
← algskandinaavia
islandi biti 'põikpuu'
norra bite 'põikpuu'
eestirootsi bita 'tugevdav põiklaud paadi keskel'
● liivi pīţ 'puust klamber'
vadja piitta 'tala, ristpuu; ratta pöid'
soome mrd piitta 'ristpuu, tugipuu; sõudepink; kuivatustala; painik'
isuri piitta 'sõudepink'

pistemaaker : pistemaakri : pistemaakrit 'lihtrahvale eeskätt ehteid, ka sadulsepa- ja muud käsitööd teinud ja seda turustanud käsitööline ja pudupoodnik keskaja Tallinnas'
← alamsaksa piste(l)māker 'käsitööline, kes nahk- jm tooteid metallist kaunistuste ja rautistega varustab, pudupoodnik; (mitm) selliste käsitööliste ühendus'
Alamsaksa allikas on liitsõna: pistele 'metallist kaunistus, rautis; selleks vajalik tooraine' + māker 'tegija, valmistaja'.

punn2 : punni : punni 'puust, paberist vm prunt, kork; laua v prussi servas olev hari, mis vastab teise laua v prussi servas olevale soonele, sulund'
← alamsaksa spunt 'sulgemispunn (üleval nõu keskel); pulk laua v palgi vigastatud koha parandamiseks; punniauk'
← saksa Spund 'punn, prunt'
Vt ka punn1.

rentsel : rentsli : rentslit 'sõidutee ja kõnnitee vaheline tänavaäärne renn'
○ rensel
← alamsaksa rennestēn, ronstēn 'rentsel'
Tõenäoliselt on otseseks laenuallikaks olnud alamsaksa sõna variant, milles sõnalõpu n > l sõna keskel oleva n-i tõttu (*rennstel). Eesti keeles on laenu muganemisel s ja t kohad vahetanud. Laenuallikas on liitsõna, renne 'renn, kanal' + stēn 'kivi'. Liitsõna esiosis on ka eraldi laenatud, renn .

rüütel : rüütli : rüütlit 'aadliseisusse kuuluv raskerelvastusega ratsasõjamees keskaja Lääne-Euroopas'; mrd 'rannavalvur'
← alamsaksa ruter 'ratsanik, rüütel'
Laenu muganemisel on sõnaalgulise r-i tõttu sõna lõpus r asendunud l-iga. Eesti keelest on laenatud soome mrd ryytteli 'vahisõdur, tollivaht'.

sang1 : sanga : sanga 'anuma, eseme ülemises osas, peal olev kaarjas käepide; prillidel kõrva taha ulatuv kinnitusosa'
? ← indoeuroopa *ḱanku-, *ḱanko-
vanaislandi há-r '(paadi) tull'
rootsi mrd hå '(paadi) tull'
● vadja sanka 'sang'
soome sanka 'sang; (mitm) prilliraamid'
isuri sanga, sango 'heinakuhja (keskel olev) teivas'
? ersa śango '(heina)hang'
? mokša ćaŋga '(heina)hang'

sees1 'sisemuses, pealispinnast sügavamal; millestki ümbritsetuna, mingi piirava ala keskel' sisemine

süda : südame : südant 'ringeelundkonna keskne lihaseline elund, mille kokkutõmbed panevad vere soontes liikuma'
◊ söandama,südi
● liivi sidām 'süda'
vadja süä 'süda; südamik; kurjus, viha'
soome sydän 'süda'
isuri süän 'süda, kõhu piirkond'
Aunuse karjala süväin 'sisemus; täidis; süda; kõht'
lüüdi šüdäin 'sisemus, sisu; kõige puhtam, ropsitud lina; piruka täidis'
vepsa südam 'sisemus; sisikond; süda'
saami čađa 'läbi, kaudu; läbinisti'
ersa śeďej 'süda'
mokša śeďi 'süda'
mari šüm 'süda; meel'
udmurdi śulem 'süda; sisim, põhiline; lülipuit'
komi śe̮le̮m 'süda'
handi sä̆m 'süda'
mansi sim 'süda'
ungari szív 'süda'
neenetsi śejᵊ 'süda'
eenetsi sεj 'süda'
nganassaani sǝǝ 'süda'
sölkupi sīćǝ 'süda'
kamassi sī 'süda'
matori keje 'süda'
Uurali tüvi. Vt ka süüme.

süri : sürja : sürja mrd 'küngas'
? ← balti *sturja-
leedu stūrys 'nurk, kant; serv'
läti stūris 'nurk, kant; serv; paikkond'
● vadja sürjä 'nõmm', sürjü 'soosaar'
soome syrjä 'serv; külg'; mrd 'kõrgem koht maastikul, maakitsus; kangapoom'
isuri sürjä 'kangapoom; külg, serv', sürjü 'kõrgem koht madala maastiku keskel'
karjala sürjä 'kangapoom; külg, serv; kõrvaline koht'
lüüdi šurď, sürď(e͔) 'kangapoom'
vepsa sürj 'kangapoom'
Tüve vasted võivad olla ka ersa čiŕe 'kallas; äär, serv; piirkond', mokša šiŕä 'külg, äär, serv; kauge, kõrvaline', mari šör 'külg, pool, serv; piir, äär; piirkond'. Vt ka sürjutama.

tolvan : tolvani : tolvanit 'tohman, tola, tobu'
○ tolvand, polvand, polman, pulvand, pulmand, pulmat
← vene bolván 'puupea, tolvan; puupakk, kübaraklots, -vorm; puujumal, puuslik'
Laenamist vene keelest on peetud häälikulistel põhjustel ka kaheldavaks. Sõnaalguline t võib olla kujunenud häälikuliselt ja tähenduselt lähedase tüve, nt tola mõjul või sõna keskel oleva v tõttu. Murretes esineb laenuallikale häälikuliselt täpsemini vastavaid p-algulisi variante, neil on lisatähendus 'tedrekuju (peibutuslind)'.

totsik : totsiku : totsikut 'potsik'
Võib olla sõna potsik variant, milles sõna keskel oleva t mõjul on sõnaalguline p asendunud t-ga.

tuum : tuuma : tuuma 'pähkli ja mõne luuseemne söödav sisu; millegi (tihe) sise- v keskosa, südamik; millegi põhi v keskne, kõige tähtsam osa; millegi peamine sisu, oluline mõte v tähendus, põhiolemus'
● vadja tuumi '(pähkli)tuum; (õuna)seeme; (luuvilja, marja) kivi'
soome tuma '(raku)tuum'; van 'pähkli tuum, puuvilja süda'; mrd tuuma 'pähklituum'
ersa tov '(pähkli- vms) tuum'
mokša tov '(pähkli- vms) tuum; külviseeme'
mari tom '(pähkli)tuum; seeme; (puuvilja) kivi'
Läänemeresoome-volga tüvi.

tüvi : tüve : tüve 'puu peavars, mille alumine osa on oksteks harunemata; millegi keskne, tüvelaadne osa'
◊ tüü, tüüakas, tüügas
● liivi tõ’v 'puutüvi; aeru varre ots (kust kinni hoitakse)'
vadja tüvi 'puutüvi; tüvik, tüügas, tüveots'
soome tyvi 'puutüve alaosa; osa, millest miski on kinni (alus, juur, jalg, kand)'
isuri tüvi 'puutüve alaosa; viljavihu tüviosa'
Aunuse karjala tüvi 'puutüve alaosa; millegi alumine v jämedam v kinnitusosa'
lüüdi ťüvi 'puutüve alaosa; millegi alumine v jämedam osa'
vepsa ťüvi 'puutüve alaosa; millegi alumine v jämedam osa'
mokša ťejs 'juurde', ťejsa 'juures', ťejsta 'juurest'
mari tüŋ 'puutüve alaosa; algus; alus, põhi, sokkel; (asja) tuum; pea-, põhi-, tähtsaim'
udmurdi diń 'tüve v varre alaosa; alus, vundament'
komi din 'tüve v varre alaosa; (millegi) ümbrus'
ungari tő 'tüvi, juur'
Soome-ugri tüvi. Sõnades tüü, tüüakas, tüügas on tüve rööpvariant, kus v on ü ja i vahelt kadunud. Vt ka tümikas.

vintskap : vintskapi : vintskappi 'vintsiga luukaken hrl keskaegse hoone viilul v katusel; väike väljaehitis katusekorruse akna jaoks'
← rootsi vindskupa 'katusekamber'

ürik : üriku : ürikut '(keskaegne) õigusliku sisuga dokument' ürgama