[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ehmes : ehme : ehmest 'ebe; udusulg'
← balti *šeusm-
leedu šiaušti 'sasima, sassi, kohevile, turri ajama', šiauštis 'turri hoiduma, turritama, püsti tõusma; suurustama, uhkeldama, uhkustama'
läti šaustiēs 'turri hoiduma, turritama', šausmas 'hirm, õud'
● ? vadja eve '(linnu)sulg'
? soome höyhen '(linnu)sulg'
? isuri höühen '(linnu)sulg'
? Aunuse karjala höühen '(linnu)sulg'
? lüüdi höuhen '(linnu)sulg'
? vepsa hüuneh '(linnu)sulg'
? Inari saami soousa '(looma)karv'
On peetud variantide rohkuse tõttu ka häälikuliselt ajendatud tüveks.

helmes : helme : helmest 'ehteks kasutatav ümmargune, ovaalne v muukujuline kunstlik pärl'
● liivi eļm, ēļmaz 'merevaik; helmes'
vadja elmi 'helmes; (väike) klaaspärl, kudrus'
soome helmi 'pärl; helmes; piisk, pisar; tilk'
isuri helmi 'helmes; pärl'
Aunuse karjala helmi 'helmes'
lüüdi hölmü 'helmes'
Läänemeresoome tüvi. Tüvi tähistas algselt merevaiku või sellest tehtud helmeid.

hernes : herne : hernest 'aia- ja põllukultuurina kasvatatav ümmarguste seemnetega kaunviljaline ronitaim (Pisum)'
← balti
leedu žirnis 'hernes'
läti zirnis 'hernetera'
preisi syrne 'viljatera'
● liivi jērnaz 'hernes'
vadja erne 'hernes'
soome herne 'hernes'
isuri herne 'hernes'
Aunuse karjala herneh 'hernes'
lüüdi herneh 'hernes'
vepsa herneh 'hernes'

kelme : kelme : kelmet 'õhuke ainekiht keha pinnal'; mrd 'kae, silmahaigus'
● soome kelme 'kelme, kile; puukoore õhuke pindmine kiht'; mrd 'mähk; kae'
karjala kelmu 'kelme, kile'
? komi keń '(piima vms) nahk, koorik, kile, kelme, kirme'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Vt ka kile1.

kere : kere : keret 'keha keskosa, keha ilma pea ja jäsemeteta; liiklusvahendi, hoone, eseme vms keskne osa'
● liivi kȯ’r 'ring, sõõr'
vadja tšeri 'sõela (lai puust) kere, võru'
soome mrd keri, kere '(vaka, karbi, sõela, vokiratta) raam (serv, külg); vakk; suusakepi rõngas; tapetud looma kere'
udmurdi mrd kuri̮ 'vaskrõngas'
komi mrd kor '(sõela, korvi) raam'
ungari körül 'ümber; ümbruses, läheduses; ringis, paiku'
Soome-ugri tüvi.

kerge : kerge : kerget 'vähe kaaluv; hõlpus, lihtne; meelelahutuslik; mitte täit mõõtu väljaandev; mitte eriti tugev, vähese mõjuga; kärmas, nobe; õhukesest materjalist; konstruktsioonilt mitte väga tugev; (pinnase kohta:) liivakas; (värvuse kohta:) õrn'
● liivi kierdõ 'kärmas, nobe; virk'
vadja kerkiä 'vähe kaaluv; hõlpus, lihtne; kärmas, nobe; kergemeelne; õhukesest materjalist'
soome kerkeä 'kärmas, nobe'; mrd 'kohev, kobe'
isuri kerkiä 'vähe kaaluv; hõlpus, lihtne; kohev; kärmas, nobe; kiire (ajaperioodi kohta)'
Aunuse karjala kergie sõnaühendis kergien kezäžen 'kogu suve'
lüüdi kerged 'kiire (ajaperioodi kohta)'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka kerkima.

keris : kerise : kerist 'sauna- v reheahju küttekolde pealne munakivikuhelik leili tekitamiseks'
← balti *keri-
läti ceri, ceras 'kivid sauna- või reheahju võlvil, millele (saunas) vett valatakse'
On ka arvatud, et läänemeresoome-permi tüvi, mille vasted on udmurdi gur 'ahi' ja komi gor 'keris; ahi'. Eesti keelest on laenatud liivi kerīks 'saunaahi', läti mrd ķerešas, ķereši, ķeršas, ķerši 'keris' ja eestirootsi käris 'ümmargustest kividest võlviga ahi'; kärest 'ümmargustest kividest saunaahi, ahjuvõlv lahtiste kividega selle peal'.

kerss : kersi : kerssi 'madalas vees v niisketes kohtades kasvav ristõieline rohttaim (Rorippa)'
← alamsaksa kerse, karse '(salat)kress'
Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, kress; on ka oletatud, et tegemist ongi selle hilisema laentüve eesti keeles kujunenud variandiga, milles häälikud on kohad vahetanud.

kirmas : kirmase : kirmast 'kiriku nimepäeva pühast kujunenud suvine simmanitaoline külapidu (eriti Setumaal)'
○ kirmask
← vene mrd kirmáž, kírmaš, kirmáš 'rahvapidu, laat'
On ka oletatud, et sõna on laenatud saksa keelest, ← saksa Kirmes '(kirikupühaga seotud) laat ning rahvapidu' (lühenenud varasemast sõnakujust Kirchmesse), kuid arvestades sõna levikut eeskätt lõunaeesti murdeis ning häälikulist kuju, on tõenäolisem laenamine vene keelest.

kirme : kirme : kirmet 'õhuke kord, õhuke kiht'
← balti
leedu grėjimas 'koor (piima rasvakiht)'
← balti
läti krējums 'koor (piima rasvakiht)'
● soome kerma 'koor (piima rasvakiht)'; mrd 'pindmine kiht'
On ka oletatud, et sõnas on sama soome-ugri tüvi, mis murdesõnas keri, kere 'pärnakoor' ning mille vasted on soome mrd keri 'koor, pinnakiht, lumekoorik, toht', isuri keri liitsõnas kerikenkä 'ühest nahatükist suvejalats', saami garra 'koor, kest', ersa keŕ 'puukoor', mokša ker, kär 'puukoor', mari kür 'niin; puukoor', udmurdi kur 'niin; puukoor', komi kor 'puukoor', ungari van kér liitsõnas agykér 'ajukelme', mansi kēr 'koor' ja handi kar 'puukoor; korp, koorik (haava peal)' (või handi ker 'lumekoorik').

kirves : kirve : kirvest 'varrega tööriist puidu raiumiseks, tahumiseks, lõhkumiseks vm töödeks'; mrd 'maakirves, kõblas; aadriraua tera (kupumasinal)'
← balti
leedu kirvis 'kirves'
läti cirvis 'kirves'
● liivi kīraz 'kirves'
vadja tširves 'kirves'
soome kirves 'kirves'
isuri kerves 'kirves'
Aunuse karjala kirves 'kirves'
lüüdi kirvez 'kirves'
vepsa kirvez 'kirves'

kores : korese : korest 'mulla vm jämedamad osad' kohr

kõrges : kõrgese : kõrgest 'kandseen (Collybia)' kõrkjas

kärbes : kärbse : kärbest 'väike kahetiivaline putukas (Musca)'
● liivi kärmi 'kärbes'
vadja tšärpäne 'kärbes'
soome kärpänen 'kärbes'
isuri kärpäin 'kärbes'
Aunuse karjala kiärbäine 'kärbes'
lüüdi kiärbäine 'kärbes'
vepsa kärbhaińe 'kärbes'
ersa karvo 'kärbes'
mokša karu 'kärbes'
mari karme 'kärbes'
Läänemeresoome-volga tüvi.

kärme : kärme : kärmet 'nobe, väle'
● soome mrd kärmeä 'terav; kiire'
Läänemeresoome tüvi. Võimalik, et sõna on tuletis saarte murdes säilinud sõnast kärm, kärv 'madu'. See tüvi on balti laen tüvest, mille vasted on leedu kirminas 'uss' ja läti cirmenis 'vastne, tõuk, uss', teiste läänemeresoome keelte vasted on liivi kīermõz 'toonesepa vastne', soome käärme 'uss, madu', isuri käärme 'madu', Aunuse karjala keärmiz 'rukki õied', karjala keärmis 'uss, madu', lüüdi kiärmeh '(rukki, vee) õitsemine'.

köömes : kööme : köömest 'tühiasi, täpes' köömen

ternes : terne : ternest 'imetajail esimestel sünnitusjärgsetel päevadel erituv piim, kolostrum'
? ← algindoiraani
vanaindia táruṇaḥ 'noor; värske'
avesta ta^uruna 'noor; poeg'
osseedi tærna 'poeg'
● liivi ter liitsõnas ter-sēmḑa 'ternes(piim)'
vadja terne 'ternes'
soome terni, ternimaito 'ternes'
Vt ka terendama.

verme : verme : vermet 'verine triip, vorp'
◊ vermima
● ? Salatsi liivi värm 'pisar'
? soome mrd vermen 'marrasnahk, pealmine õhuke kiht; (mitm) õhuke, kehv riie v riietus'
On arvatud, et sõna on tuletis tüvest veri. Teisalt on peetud indoiraani laenuks, allikaks tüvi, mille vaste on nt vanaindia várman- 'kaitserüü; kaitserajatis', on arvatud, et samast tüvest on laenatud ka varmas.