[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaup : kauba : kaupa 'ostu-müügi objekt(id); töö saadus, mis on toodetud vahetamiseks (müügiks); kokkulepe ostu-müügi vms kohta; sellise kokkuleppe tingimus(ed)'
◊ -kaupa
← alggermaani *kaupa-
vanaislandi kaup 'kaubatehing, äritehing, ost; kokkulepe'
rootsi köp 'ost, ostmine'
saksa Kauf 'ost, ostmine; ostetud asi'
● liivi kōp 'kaup, müüdav ese; kaubatehing'
vadja kauppa 'kaubatehing; asi, lugu'
soome kauppa 'kaubandus, kauplemine; kaubatehing; kauplus'
isuri kauppa 'kauba-, abiellumistehing; kauplemine'
Aunuse karjala kauppu 'kauba-, abiellumistehing; pulmad; häda, täbar olukord'
lüüdi kaup 'häda, täbar olukord'
Liivi vaste võib olla ka hilisem, alamsaksa laen. On oletatud, et samatüveline tegusõna kaubitsema on samuti germaani laen, ← alggermaani *kaupⁱjan-, mille vasted on vanaislandi *keypa 'ostma', vanarootsi kȫpa 'ostma'; teiste läänemeresoome keelte vasted on liivi kōpikšõ 'kaubelda, kaubitseda', vadja kauppia, kauppoa 'kaubelda, kaupa teha', soome kaupita, kaupata 'müüa, müütada; kaubitseda', Aunuse karjala kaupita 'hobuseid vahetada, paristada', kaupata 'müüa, kaubitseda, vahetada' (tuletusliited vastetes on erinevad).

kesk 'millegi servadest, äärtest küllalt kaugel seespool, küllalt kaugele sissepoole; ümbritsetuna; (millegi) ajal'
◊ kestma
● vadja tšehsi 'kesk, keset; kesk-, keskmine; keskkoht, südamik'
soome keski- 'kesk-', keskellä 'keskel, keskpaigas; keset; hulgas; (kellegi v millegi) vahel'
isuri keski- 'kesk-'
Aunuse karjala keski 'keskkoht; vahe, vahemaa, ajavahemik; keskel, vahel, koos (nt kahekesi, kolmekesi)'
lüüdi kešk 'keskosa, süda', keskel(e) 'keskele, keskel, keskelt'
vepsa keśk 'keskosa, keskkoht; sisemus; kesk-; keset, keskel'
saami gaska 'vahe (kahe objekti vahel)', gaskan 'keset, keskel; koos (nt kahekesi, kolmekesi)'
mokša keska 'keha keskosa'
udmurdi kusi̮p 'vahemaa, vahe; suhe, seos'
komi kost liitsõnas pińkost 'kahe rõuguredeli vahe heinakuhjas'
Läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt võivad tüve permi keelte vasted olla udmurdi kus 'vöökoht, talje' ja komi kos 'vöökoht, talje; vöö'. kestma on läänemeresoome tuletis, kus kolme konsonandi ühendis on häälduse hõlbustamiseks k välja langenud (< *kesk-tä-), toimunud on tähendusmuutus 'lõpetamata olema' > 'vältama'.

lau- sõnas laupäev 'pühapäevale eelnev nädalapäev'
← algskandinaavia
vanaislandi laugardagr 'laupäev'
vanarootsi lögherdagher 'laupäev'
rootsi lördag 'laupäev'
● vadja laukopäivä 'laupäev'
isuri laukopäivä 'laupäev'
Skandinaavia allikas on liitsõna, vrd nt vanaislandi laug 'pesemisvesi' + dagr 'päev'. Liitsõna esiosise tähendus on andnud nime nädalapäevale, mil pesemine ette võeti.

nimi : nime : nime 'mingi objekti individuaalne, teda muudest sama kategooria objektidest eristav keeleline tähistus; nimisõna, mis tähistab mingite olendite, esemete, nähtuste vm liiki ja ühtlasi selle liigi mis tahes liiget'
← indoeuroopa *nōmn̥-
ladina nomen 'nimi'
vanakreeka ónoma 'nimi'
vene ímja 'nimi'
saksa Name 'nimi'
● liivi ni’m 'nimi'
vadja nimi 'nimi'
soome nimi 'nimi'
isuri nimi 'nimi'
Aunuse karjala nimi 'nimi'
lüüdi ńimi 'nimi'
vepsa ńimi 'nimi'
saami namma 'nimi'
ersa ľem 'nimi'
mokša ľem 'nimi'
mari lüm 'nimi'
udmurdi ńim 'nimi'
komi ńim 'nimi'
handi nem 'nimi'
mansi nam 'nimi'
ungari név 'nimi'
neenetsi ńum 'nimi'
eenetsi ńiʔ 'nimi'
nganassaani ńim 'nimi'
sölkupi nim, ńim 'nimi'
kamassi nim, nəm 'nimi'
matori nim, nüm 'nimi'
Lähedane samatähenduslik tüvi on ka jukagiiri niu, neve, nim 'nimi'.

patt : patu : pattu 'sõna, mõtte v teoga jumaluse, religioossete ettekirjutiste, usulis-kõlbeliste põhimõtete vastu eksimine, selline eksimus, üleastumine'; kõnek 'taunitav tegu, eksimus, süü, vigur'
● liivi pat 'patt'
vadja pattu 'patt'
soome mrd patto 'kuritegu; kurjategija; valevanduja'
Aunuse karjala patto 'kuri, tige'
Läänemeresoome tüvi.

pralle : pralle : prallet kõnek 'pidu, oleng'
Võib olla laenatud saksa keelest, ← saksa mrd prallen, brallen 'valjusti hüüdma, kisama', van srmt Prall 'lärm, kisa; toredus; kiitlemine'. See saksa tüvi on praalima laenuallika tüvevariant. Teisalt võib olla algselt häälikuliselt ajendatud tüvi, mida on võinud mõjutada praalima ja trall.

turg : turu : turgu 'müügilaudadega kauplemiskoht (lahtine plats v hoone), vastav kaubandusettevõte; ostu- ja müügitehingute pidevalt toimiv süsteem'
← vanavene tŭrgŭ 'turg, kauplemiskoht'
● vadja turku 'hulk, jagu', turu 'turg'
soome Turku (linnanimi), van kirjak turku 'turg, kauplemiskoht'
Aunuse karjala torgu 'kauplemine, müük, turg'

tuupi väljendis tuupi tegema 'peksma, kere peale andma'
← alamsaksa stupe 'peksupost; vitsakaristus, vitstega peksmine'
Samatüveline tegusõna tuupima tähenduses 'peksma' on samuti alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa stupen 'ihunuhtlust andma, avalikult vitstega peksma'.

äri : äri : äri 'tulu, kasumi saamist taotlev tegevus, ostmine ja müümine, kauplemine'
Tõenäoliselt sama tüve variant mis sõnas argine.