[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aampalk : aampalgi : aampalki 'tala, lage kandev ning vastasseinu ühendav jäme palk'
○ aanpalk
← alamsaksa hane(n)balke 'sarikapenn, sarikapaari ülemine põikpuu'
Alamsaksa allikas on liitsõna: hane 'kukk' + balke 'palk'. Palgi nimetus on alamsaksa keeles saadud selle järgi, et ülemisel põikpuul veetis kukk oma öid. Liitsõna teine osis on ka eraldi laenatud, palk2.

aasta : aasta : aastat 'ajavahemik, mille vältel Maa teeb tiiru ümber Päikese; 12 kuu pikkune ajavahemik'
● liivi āigast 'aasta'
vadja aigassaika, aastaika, aasta 'aasta'
soome ajastaika 'aasta'
isuri aastaga, aastaika 'aasta'
Kuluvorm läänemeresoome liitsõnast *aiγasta-aika, aeg. Selle jälgi on eesti keeles näha murdevariantides aastak, a(j)astaig. Eesti keelest võib olla laenatud soome mrd aasta 'aasta'.

ala : ala : ala 'mingi osa maast, piirkond; ainevaldkond, mõiste- v käsitluspiirkond, tegevus- v harrastussfäär'
◊ alasi, alasti, alati, all, alla, alles, alt
● liivi alā 'all, alla'
vadja ala, alla 'all; juures; enne'
soome ala 'pindala, territoorium; valdkond', ala- 'ala-, all'
isuri ala- 'ala-, all-'
Aunuse karjala ala 'ala'
lüüdi al 'all, alt'
vepsa alaz 'alla'
saami vuole, vuoli 'altkaudu', -vuolle, -vuolli '-alune'
ersa al 'all v madalal olev'
mokša al 'alumine osa, alus, millegi all olev koht'
mari ül- 'allpool olev'
udmurdi ul 'alaosa; alumine'
komi uv 'alune, all olev'
handi il 'allpool olev'
mansi jol- 'all'
ungari al 'alaosa; ase-, varu-'
neenetsi ŋil- 'all olev'
eenetsi iro 'all olev'
nganassaani ŋilea 'all olev'
sölkupi i̮l 'all olev'
kamassi il 'all olev'
Uurali tüvi. Samasuguseid või lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt uiguuri al 'esiosa, alaosa', mongoli aliusun 'alustaimestik', korea -al liitsõnas čib-al 'majaalune pind, koht' (čib 'maja'). Lähedane tüvi on ka jukagiiri keeles: aal 'all'. alla, all ja alt on vanad käändevormid. alati on vana tuletis, mille tähendusareng on olnud ilmselt 'kogu alal' > 'läbi ja lõhki, läbinisti' > 'pidevalt, lakkamatult'. Määrsõna alles on vana alaleütlevavorm, millele on lisatud omastusliide. Tartu ja Võru murdes on senini kasutusel vormid alale, alali tähenduses 'alles'. ala abstraktne tähendus võeti kasutusele keeleuuendusele ajal soome keele eeskujul. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja alati 'alati' ja läti mrd allaž, allažīn 'alati'. Vt ka alev, alistama, kaenal.

allikas : allika : allikat 'põhjavee loodusliku väljavoolu koht maapinnal v veekogu põhjas, läte'
? ← balti
leedu šaltenis 'allikas', šaltinis 'miski, mis on külm; (külm) allikas; vappekülm'
● soome allikko 'laugas; loik'
saami állet- liitsõnas Álletnjárga '(kohanimi)'
Balti laen eeldab, et läänemeresoome keeltes on varem tüve alguses olnud h. Eesti vanemas kirjakeeles on h sõna algul, samas on soome keeles sõnaalgulise h kadu tavatu. h on võinud kaduda ala- tüveliste sõnade mõjul. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

ask : asa : aska 'nõidus, lumm'; mrd 'nõid'
On oletatud, et tüve vaste on mokša aksǝms 'ära needma, sajatama; ära nõiduma v võluma, lummama', eeldusel, et eesti keeles on häälikud kohad vahetanud.

haihtuma : haihtuda : haihtun 'lenduma, ära aurama'
← soome haihtua 'haihtuda; aurata; hajuda; kaduda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna võib olla tuletis hajuma tüvest ja sel on vasted isuri ja karjala keeles.

haru : haru : haru 'mingist tervikust jagunev või eri suunda liikuv suhteliselt iseseisev osa, haar'
◊ arenema, harali, hargnema
● liivi a’r 'oks, haru; suund'; arā 'viltu, kaldu'
vadja aro 'reha'
soome hara 'kobesti; traalankur'; mrd 'karuäke'; harava 'reha'
isuri haristua 'hargneda'
Aunuse karjala harav 'reha'
saami suorri 'haru; hargnemiskoht'
mari šor- sõnas šorβondo 'reha'
Läänemeresoome-mari tüvi. Eesti keeles on -u vana liide, murretes esineb ka liiteta tüvi ara 'haru'. Sõnas arenema on h-ta tüvevariant, mis on murretes ka tähenduses 'hargnema'. Sõnas hargnema on lisahäälik g tekkinud astmevahelduslike sõnade analoogial.

heiskama : heisata : heiskan 'üles tõmbama (lippu, purjesid)'
○ heissima
← saksa hissen, heißen 'heiskama, üles tõmbama'
-k- on eesti keeles astmevahelduslike sõnade analoogial tekkinud lisahäälik.

hila : hila : hila mrd 'võrgu ankrukivi'
← rootsi mrd ila 'suur võrgukivi; puutükk pikkuse ja laiuse suhtega 10 : 1'
Sõnaalguline h on eesti keeles tekkinud lisahäälik.

hääl : hääle : häält 'kõris olevate kurdude võnkumise tagajärjel tekkiv heli'
● liivi ēļ 'hääl; heli'
vadja ääli 'hääl; lauluviis'
? soome ääni 'hääl; heli'
? isuri ääni 'hääl'
? Aunuse karjala iäni 'hääl; kisa; lauluhääl'
? lüüdi iäńi 'hääl'
? vepsa äń 'hääl'
? saami jietna 'hääl; heli'
? ungari ének 'laul'
Soome-ugri tüvi, juhul kui eesti, vadja ja liivi keeles on toimunud teisene häälikumuutus n > l.

ila : ila : ila 'suust voolav veniv lima, sülg'
● ? soome nila 'mähk, kambium'; nilja 'lima'
? Aunuse karjala nila 'mahlade liikumine'
? lüüdi ńila 'mahlade liikumine'
? vepsa nila 'muda; mähk'
? saami njalli 'mähk; aeg, mil mähk kergesti puust eraldub'
? ersa nola 'mahl'
? komi ńiľe̮g 'libe'
? handi ńŏlǝmt- 'välja langema (karvade kohta); haavanduma, ära hauduma', ńel 'mähk; puumahl'
? mansi ńaľ 'niiskus, mahl, lima'
Võib olla soome-ugri tüvi. Sugulaskeelte vasted ei ole kindlad, sest n-i kadu sõna alguses on eesti keeles reeglipäratu. Vt ka ilge.

ise : enese ~ enda : ennast ~ end (rõhutab, tõstab esile (vahel juurdemõeldava) põhisõnaga väljendatut) 'just see'; (määrsõnana) 'ilma abita, omal jõul'; (käändumatu omadussõnana) 'erinev, teistsugune'
◊ isik
● liivi ī’ž 'ise'
vadja ize 'ise'
soome itse 'ise'
isuri itse 'ise'
Aunuse karjala iče 'ise; inimene'
lüüdi iťš́e 'ise; inimene'
saami (j)ieš 'ise'
ersa eś 'oma; ise'
mokša eś 'oma; ise'
mari š- sõnas ške 'ise'
udmurdi ač́- 'ise'
komi ać- 'ise'
lõunahandi is 'hingevari'
mansi is 'inimese vari'
? ungari mrd iz, isz 'igemehaigus; vähk'
Soome-ugri tüvi. Eesti keeles on asesõna vormistik segunenud enese tüvega. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on ka jukagiiri eiďi 'hea vaim'. Vt ka eisik.

julm : julma : julma 'halastamatu, armutu; toores, jõhker'
← soome julma 'julm'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõnal on vaste ka karjala keeles, karjala julma 'julm'.

just 'antud ajamomendil v sellest pisut varem; nüüdsama, äsja'
○ jüst
← alamsaksa just 'just'
← rootsi just 'just'
On ka arvatud, et saksa laen, ← saksa just 'just'. Mitmes keeles tuntud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← ladina iūstē 'õigesti, seaduslikult'. Eesti keelest on laenatud isuri just 'just'.

kaas : kaane : kaant 'mingi eseme (eraldatav) ülemine, avaust sulgev osa; tugevamast materjalist katteleht raamatu vms kummalgi poolel'
◊ katma, katt
● liivi kōņtš 'kaas'; kattõ 'katet paigutada; katteks olla, varjata'
vadja kaasi 'kaas; (söögi)laud'; kattaa 'katet paigutada; lauda katta'
soome kansi 'kaas; (laeva)tekk'; kattaa 'katust teha; katet paigutada; katteks olla; hõlmata, vajadusi rahuldada; lauda katta'
isuri kans '(söögi)laud'; kattaa 'katust teha; katet paigutada; lauda katta'
Aunuse karjala kanzi 'kaas'; kattua 'katust teha; katet paigutada; (kaardimängus) tappa'
lüüdi kattada 'katet paigutada; katust teha; matta (surnut)'
vepsa katta 'katet paigutada; katust teha; katteks olla'
saami goavdi 'eenduv v seinteta postidele toetuv katus'
ersa kundo 'kaas; kasvulava'
mokša kuna liitsõnas śeľməkuna 'silma sisenurk, silmalaug'
mari komδə̑š 'kaas'
komi kud liitsõnas śin-kud 'silmalaug'; ki̮d liitsõnas kud-ki̮d 'laastukorvi kaas'
Läänemeresoome-permi tüvi. katma on läänemeresoome tuletis tüve varasemast kujust *kant(e)-, tuletusliite lisamisel on tüvi lihtsustunud (*kant-ta- > katta-); lüüdi murdes ja vepsa keeles esinebki tüvi ainult selles tuletises. katt on sellest tegusõnast kirjakeeles moodustatud tuletis. Vt ka kannel.

kaljas : kaljase : kaljast 'kahemastiline kahvelkuunar'
← hollandi galjas 'kaljas'
← saksa Galeasse, van Galeas, Gallias 'kaljas'
← rootsi galeas 'kaljas'
Laenuallikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Paljudes keeltes levinud merendustermin pärineb algselt itaalia keelest, ← itaalia galeazza 'suur galeer'. Tõenäoliselt oli sõna kasutusel ka alamsaksa keeles, kuid selle kohta kindlad andmed puuduvad. Kaljased hakkasid levima uusajal, seega keskalamsaksa laenudest hilisem laen.

kamber : kambri : kambrit '(väike) tuba v mõni muu ruum; rehielamule teise otsa lisandunud ruum(id)'; mrd 'ait'
○ kammer
← alamsaksa kamer 'kamber (raha, dokumentide hoidmiseks); kohturuum; vangla; magamistuba'
Meile alamsaksa keelest laenatud sõna pärineb algselt ladina keele vahendusel kreeka keelest, ← ladina camera 'võlving, kumerus, võlvitud lagi', vanakreeka kamára 'kaetud vanker'. -b- on tüves lisahäälik (nagu ka sõnades klamber ja number), mis võib olla tekkinud eesti keeles, kuid võimalik, et ka alamsaksa keeles on esinenud seda häälikut sisaldav murdevariant. Baltisaksa murdest või alamsaksa keelest on laenatud ka sama tüve tuletis, kemmerg, ja baltisaksa keelest sama tüve sisaldav liitsõna, käärkamber.

kammits : kammitsa : kammitsat 'liikumist takistav seade hobuse vm looma jalgade küljes'; mrd 'kinnitusvahend (kalapüünisel, harkadral)'
◊ kammeljas
← balti
leedu kampas 'nurk'
läti kampis 'kaelaraud; kõver puu'
● vadja kammittsa 'kammits'
soome kammitsa 'kammits'; mrd 'valesti seotud lõimelõng; kokku seotud paar saunavihtu'; kampi 'vänt'; mrd 'käepide (nt sirbil, vikatil); sirp'
isuri kammitsa 'kammits; veel mitte kõndiva lapse liikumist takistav seade'
Aunuse karjala kampičču, kammičču 'kokku seotud paar vihtu v vihke; raudkonks (kahest puust uuristatud paadi poolte ühendamiseks)'
? vepsa kambič 'tugipuu'
Laentüvele on lisatud läänemeresoome liide -ts(a). Tuletusliiteta tüvi esineb iseseisva sõnana vaid soome keeles (kampi). kammeljas on samuti läänemeresoome tuletis sellest tüvest. On ka oletatud, et tüvi on slaavi laen, ← tüvi, mille vaste on serbia kàmba 'ikke osa, mis pannakse härjale ümber kaela', või germaani laen, ← alggermaani *kamp-, mille vaste on saksa mrd kamp 'puu, mis pannakse sigadele kaela (tarast läbi ronimise takistamiseks)'.

kass : kassi : kassi 'kaslaste hulka kuuluv koduloom (Felis catus domesticus)'
← vene kóška, mrd košá, košára, košúra 'emakass'
Kuna vene keeles ei esine häälikuliselt täpselt laenuallikaks sobivat sõna, siis on arvatud, et laenatud on eri liidetega sõnadest üldistatud tüvi koš-. On oletatud, et sõna võib olla ka vanem, vanavene laen, sel juhul on selle vaste liivi kaš 'kass' ja võib-olla ka soome mrd kasi 'kass; vilgas, tragi (poiss)laps; lurjus', isuri kasi 'kass', Aunuse karjala kaži 'kass', lüüdi kaži 'kass' ja vepsa kaži͔ 'kass'. Eesti keelest on laenatud soome mrd kassi 'kass'.

kaudu 'mingist vahepunktist v kohast läbi (nt kuhugi minemisel); vahendusel, abil; mööda, pidi'; mrd 'mööda, möödas (kellestki v millestki); järgi, vastavalt, põhjal, alusel'
● liivi kouţ, kouţţõ, kouţi 'piki, läbi'
vadja kautta 'mööda, pidi; pärast, tõttu; (millegi) poolest'
soome kautta '(mõnest kohast) läbi; vahendusel, abil; (kellegi) nimel; läbi (mingi ajavahemiku)'; kausi 'periood; staadium; ajastu; hooaeg'
isuri kautta '(mõnest kohast) läbi; pärast, tõttu'; kaus liitsõnas kuukaus 'kuu (ajavahemik)'
Aunuse karjala kauti '(mõnest kohast) läbi; millenigi, saadik; pärast, tõttu'
lüüdi kauťi '(mõnest kohast) läbi, mööda; millenigi, saadik; pärast, tõttu'
vepsa kout, kaľt '(mõnest kohast) läbi; mööda, pidi; (kellegi) järgi, poolt, poolest'
saami guovdu 'keskele, keskel, keskelt; (kellegi) suhtes, vastu; vastu, ette'
Läänemeresoome-saami tüvi, mis iseseisva nimisõnana esineb nt soome keeles (soome kausi). Teised esitatud läänemeresoome keelte vasted on selle tüve osastava käände vormid. kaudu on osastava käände vorm vanemas murdekeeles registreeritud tuletisest kaud 'suund, tee'.

kaust : kausta : kausta '(papist) kaaned koos nende vahel olevate paberitega; formaat; jalasega paralleelne pikipuu ree kodarate otsas; suur nahatükk'
○ kirderanniku kausta
← balti *skaustas
läti skausts '(looma) turi'; mrd 'ristluu'
● liivi kōsta 'ree põikpuu'
vadja kaussa 'reekaust'
soome kausta 'reekaust'; mrd 'rannik'
isuri kausta 'reekaust'
Aunuse karjala kaustu 'reekaust'
lüüdi kaust(e͔) 'reekaust'
vepsa koustaz 'reekaust'
Balti keeltes looma või inimese kehaosa märkinud tüvi on läänemeresoome keeltes hakanud tähistama eelkõige ree osa; nende nimetamine kehaosade järgi on tavaline, vrd nt jalas. Eesti keeles on tähendusest 'turi' kujunenud 'suur nahatükk' (mis loogiliselt hõlmas turja), selle edasiarendused on tänapäeva kirjakeele põhitähendused 'kindla suurusega paberileht, formaat' ning '(kindla suurusega) paberite kogum'.

kelder : keldri : keldrit 'hoone esimese korruse alune, harvemini majast eemale (pooleldi) maa sisse ehitatud säilitusruum; esimese korruse alune korrus'
○ keller
← alamsaksa keller 'kelder (vanglana)'
-d- on tüves eesti keeles tekkinud lisahäälik.

kerss : kersi : kerssi 'madalas vees v niisketes kohtades kasvav ristõieline rohttaim (Rorippa)'
← alamsaksa kerse, karse '(salat)kress'
Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, kress; on ka oletatud, et tegemist ongi selle hilisema laentüve eesti keeles kujunenud variandiga, milles häälikud on kohad vahetanud.

kihvatama : kihvatada : kihvatan 'torgatama, sähvatama; järsku vihastuma v ärrituma'; mrd 'kiljatama'
○ lõunaeesti kiuhatamma 'kilkama'
● ? soome mrd kiuhkata 'riielda, tõrelda', kiuhkoa 'raiuda, lõikuda', kiuhkaista 'lüüa, rehmata'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nihvama, sihvama ja vihvatama. Eesti keeles on häälikud tüves kohad vahetanud. Vt ka kihv.

kiisu : kiisu : kiisut 'kass (hellitlevalt)'
○ kiis(s), kiisi, kiidsu
← vene kísa 'kiisu, kassike'
-u on kas eesti keeles lisatud liide või lähtub vene käändevormist kísu.

kikas : kikka : kikast 'kukk'
● liivi kik 'kukk; vesiroos'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi, on oletatud, et sama mis sõnas kikkis. On ka arvatud, et tüve kukk variant, sest üksikutes tüvedes vastab läänemeresoome u-le lõunaeesti murretes ja liivi keeles i.

kindral : kindrali : kindralit 'teatud kõrge sõjaväeline auaste; vastavas auastmes sõjaväelane; range korraga mungaordu, usuühingu vms juht'
○ kinneral, kinderal, kinral, kendral
← rootsi general 'kindral'
← saksa General 'kindral; (katoliikliku ordu) ülemvaimulik'
Tõenäolisemalt on sõna laenatud rootsi keelest, sest 17. sajandil, kui Eesti ala kuulus Rootsi riigile, oli sõna rootsi keeles sõjaväelise auastmena kasutusel. Algselt pärineb see paljudes keeltes tuntud sõna ladina keelest, ← ladina generalis 'liigiomane; ühine, üldine; avalik'.

-kond : -konna : -konda (liide, mis moodustab teatud rühma või gruppi tähistavaid sõnu)
● liivi -gõnd liitsõnas kōzgõnd 'pulmad'
vadja kunta 'ala, piirkond'
soome kunta 'vald; -kond'
Aunuse karjala -kundu sõnas heimokundu 'suguvõsa'
lüüdi -kund sõnas heimokund 'suguvõsa'
vepsa -kund '-kond'
saami -goddi sõnas bearragoddi 'perekond, leibkond'
mokša kuńďa 'sõber'
? handi χăntĭ 'hant; inimene'
mansi χōnt 'sõjavägi; sõda, lahing'
ungari had 'sõjavägi'
Soome-ugri tüvi, mis on eesti keeles säilinud vaid liitena, nt kihelkond, perekond, trobikond. Vt ka kunnatu.

kraapima : kraapida : kraabin 'kõva, terava v kareda esemega korduvalt mööda pinda tõmbama'
● vadja kraappia 'kraapida'
soome raapia 'kraapida'
isuri raappia 'kraapida'
karjala roapie 'kraapida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mida eesti keeles võib osaliselt olla mõjutanud alamsaksa schrapen 'kraapima'. Lähedane tüvi on nt sõnades kraaps ja riipima.

kreeps : kreepsu : kreepsu kõnek 'rabandus, vapustus'
○ reeps
← saksa Krebs 'vähk'
Vanemas keeles on kreeps (: kreepsi) esinenud tähenduses 'vähktõbi'.

kruupender : kruupendri : kruupendrit van 'kruvikeeraja'
← saksa mrd Schrubentrecker 'kruvikeeraja'
Laenuallikas on liitsõna, saksa mrd Schrube 'kruvi' + trecken 'järele vedama'. Eesti keeles on liitsõna laenuallikast erinevalt liigendatud.