[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

härm2 : härmi : härmi 'meelepaha, tusk'
← alamsaksa harm 'kurvastus, mure; valu'
← saksa Harm 'meelehärm, tusk; kurvastus'
Esisilbi ä-vokaali on selgitatud rahvaetümoloogia mõjuga.

kaun : kauna : kauna 'mööda õmblusi kaheks poolmeks avanev ühepesaline hulgaseemneline kuivvili'
○ kirderanniku kauna
● soome kauna 'agan, kõlu; klii, sõkal; vimm, kadedus, meelehärm'; mrd 'väike kogus, raas'
karjala kauhna 'põllule jäänud viljapead või hein; nõrk jää, õhuke lumehang [?]'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *skauna-z, mille vaste on vanaislandi skaunn 'kilp', kuid nii häälikuliselt kui ka tähenduslikult on see kaheldav.

poi : poi : poid 'ankurdatud ujuv meremärk laevatee, madalike, võrkude, supluskoha jm tähistamiseks'
← alamsaksa boie 'ahel, kütke; ujuv meremärk'
← saksa Boje 'ujuv hoiatusmärk'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ilmselt ladina keelest, ← ladina boia 'kaelas kantav ahel'.

pürgima : pürgida : pürgin ~ pürin 'püüdlema, tunglema'
← soome pyrkiä 'püüda, tahta; kippuda, tikkuda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Ilmselt on otse soome keelest laenatud ka tuletis pürgimus, ← soome pyrkimys 'püüdlus, püüe; eesmärk'. Soome sõnas võib olla sama tüvi mis pürg.

siht : sihi : sihti 'eesmärk, kavatsus, mõte; liikumise, kulgemise suund; puudest ja põõsastest puhastatud sirge maariba'
○ (t)sihk
← alamsaksa sichte 'nägu, ilme; esikülg, fassaad'
Eesti keelest võivad olla laenatud isuri ťš́ihti 'metsasiht' ja eestirootsi sift, sikt, siht '(metsa)siht, piir metsas'.

taju : taju : taju 'esemete ja nähtuste terviklik peegeldus teadvuses meelte kaudu'
● soome taju 'teadvus, meelemärkus; arusaamine, taip'
karjala taju 'arusaamine'
? saami doadjit 'katki murda'
? komi tujni̮ 'kõlbama, sobima'
? handi tij- 'kõlbama, sobima'
? mansi taj- 'kõlbama, sobima'
? neenetsi tujoʔ- 'kummardama, palvetama'
? kamassi tajlō- 'katki murdma, lõhkuma'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Sõna võeti kirjakeeles keeleuuenduse ajal kasutusele soome keele eeskujul, kuid on andmeid, et see esines ka vanemas murdekeeles, tähendus oli ligilähedaselt 'teadvus, meelemärkus'. Kirjakeeles tähendas sõna esialgu 'tundmine, instinktiivne arusaamine, teadvus; meelemärkus'. Vt ka taid, taim ja taipama.

tooder : toodri : toodrit 'meremärk vees püsti seisva ankurdatud varda otsas'
○ tool(d)er
Tundmatu päritoluga tüvi.

tusk : tusa : tuska 'meelehärm, meelepaha, paha tuju, äng; lühiajaline (kuum) hoog'
← vanavene tŭska 'mure, kurbus, vaev; rahutus, ärevus'
● vadja tuska 'mure; kurbus; meelehärm, paha tuju; häbi; murelik, murerohke; kurb; tusane'
soome tuska 'valu; vaev, kannatus, ahistus; häda, raskus, pahandus'
isuri tuska 'vaev, kannatus, häda, mure'
Aunuse karjala tusku 'vaev, kannatus, häda, mure; valu'
lüüdi tusk 'vaev, kannatus, häda, mure; valu'
vepsa tusk 'kurbus, mure; igavus'

viit : viida : viita '(teed, suunda) osutav tähis'
← alggermaani *witan 'osutama, viipama'
vanaislandi viti 'märk; märgina süüdatud lõke'
norra vede 'võrgukäbi'
rootsi vette 'tehislik peibutuslind'
taani vede 'meremärk'
● soome viitta 'viit, tähis; liiklusmärk'; viitata 'osutada, näidata; viibata; viidata; osundada, tsiteerida; märku anda'
Teisalt võib olla ka hilisem soome laen. Vt ka viitama1.