[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 30 artiklit

eesti 'teatud läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
saksa Este 'eestlane'
Eesti keelde on tüvi laenatud saksa keele vahendusel, pikk e on ilmselt baltisaksa mõju. Esimest korda on Aestii rahvast nimetanud Tacitus oma teoses „Germania” umbes aastal 100 m.a.j, rääkides rahvast, kes elab germaanlastest idas. Suurema osa uurijate arvates on see balti rahvaste üldnimetus. Esimesed teated kasutuse kohta eestikeelses tekstis on 17. sajandist, eesti rahva suus sai nimetus üldiseks 19. sajandil seoses rahvusliku eneseteadvuse ärkamisega, varem kasutasid eestlased enda kohta nimetust maarahvas ja nimetasid oma keelt maakeeleks. Tüvi on arvatud olevat germaani päritolu ja tähendanud 'ida', vrd vanainglise ēast 'ida', saksa Ost 'ida, idakaar'. Teise võimalusena on esitatud balti etümoloogia, ← balti *aīsto-, *aīst(e)r 'maa; nurm, põld', leedu aikšte 'tasane metsalagendik; ala; lage koht'. Eesti keelest on laenatud liivi ēstli (mitm) 'eestlased' ja osaliselt soome Eesti 'Eesti'.

jobi : jobi : jobi kõnek 'tööots, leivateenistus'
saksa Job 'töö'
rootsi jobb 'töö'
Kuna rootsi keelde on see sõna inglise keelest (← job 'töö') laenatud alles 1890. aastatel ja saksa keelde 20. sajandi alguses, siis eesti keelde võidi laenata kõige varem 20. sajandi alguses.

kahv : kahva : kahva 'vähi- ja kalapüügiriist (pikavarreline võru külge kinnitatud võrkkott)'; mrd 'kulbi, lusika, piibu jms kaha; oherdi ots; rehapea'
lõunaeesti kauh
balti *kauša
leedu kaušas 'kopsik; kopp'
läti kauss 'tass, peeker, karikas; kauss; kulp'
vadja kavi 'kopp'
soome kauha 'kulp; kopsik; kopp; kapp'
isuri kaavi 'kulp, kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks'
Aunuse karjala kauhu 'kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks'
lüüdi kauh 'kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks; (kala)kahv'
vepsa kauh, kouh 'kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks'
Isuri vaste võib olla vadja keelest laenatud. Hiljem on eesti keelde laenatud balti tüve läti vaste, kauss. On ka oletatud, et tegemist on läänemeresoome tüvega, mille vasted on soome kahva 'käepide'; mrd 'seinale kinnitatud lusikate, nugade vms alus; voki lühipostid', Aunuse karjala kahvu 'ree põigitine aluspuu palkide vedamiseks', karjala kahva 'ree põigitine aluspuu palkide vedamiseks; lusikate või nugade alus' ja lüüdi kahv 'ree põigitine aluspuu palkide vedamiseks'. Lõunaeestis säilinud tüvevariant kauh toetab balti etümoloogiat.

kompvek : kompveki : kompvekki 'suhkrust ja siirupist väike maiustus'
komm
saksa Konfekt 'kompvek'
Saksa keelde on sõna laenatud ladina keelest, ← ladina confectum 'valmistatud'.

koomits : koomitsa : koomitsat mrd 'osmik, onn, kuur, kuut, varjualune, panipaik'
komistik, kommits, koonits
vanavene gumĭno 'viljapeksuplats; rehealune'
vadja koomina 'rehealune'
soome mrd kuomina 'rehepeksuruum'
isuri koomina 'rehealune'
Aunuse karjala kuomino 'rehe kõrvalruum'
lüüdi guomin 'rehepeksuruum'
vepsa gomin 'rehepeksuruum'
Sõna on laenatud eesti keelde korduvalt ja murdesõnad kumna, komin ja kominas ning läänemeresoome keelte vasted on tõenäoliselt nooremad laenud vanavene või vene keelest, ← vene gumnó 'viljapeksuplats; rehealune'. Vanavene no-liide on asendatud ts-liitega.

kraana : kraana : kraanat 'tõstemasin'
vene kran 'kraana'
Vene sõna on hollandi laen, ← hollandi kraan 'kraana', või saksa laen, ← saksa Kran 'kraana'. Saksa tüvi (või selle alamsaksa vaste) on samuti eesti keelde laenatud, kraan.

kukkel : kukli : kuklit 'väike ümmargune saia-, harvemini leivapätsike'
baltisaksa kuckel 'väike leib'
läti kukulis 'väike ümmargune leib'
Baltisaksa sõna on läti keelest laenatud. Eesti keelde on sõna arvatavasti laenatud baltisaksa murdest.

lärm : lärmi : lärmi 'valjude (inim)häälte segu, kisa, kära'
larm
alamsaksa allārm, allarm, allerm 'alarm, häire, lärm, kisa, müra; sõjaline ülestõus'
saksa Lärm 'lärm, kära, müra; alarm, häire'
Alamsaksa allikas on algselt pärit itaalia keelest, ← itaalia all' arme 'relvade juurde'. Selle vaste on eesti keelde hiljem laenatud kujul alarm 'hoiatusmärguanne, kutse relvile v ohuvastasele tegevusele', ← saksa Alarm 'alarm, häire'.

madrus : madruse : madrust 'lihtsaid laevatöid tegev ja vahis seisev laeva meeskonna liige'
hollandi matroos 'madrus'
alamsaksa matroos 'madrus'
saksa Matrose 'madrus'
Laenuallikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Alamsaksa keelde on sõna laenatud hollandi keelest. Keskalamsaksa laenudest hilisem laen.

morsk : morsa : morska 'Arktika suurim, pikkade ülakihvadega loivaline, merihobu (Odobenus rosmarus)'
vene morž 'morsk, merihobu'
Vene keelde on sõna laenatud karjala v saami keelest, karjala mursu 'morsk', saami morša 'morsk'.

nimi : nime : nime 'mingi objekti individuaalne, teda muudest sama kategooria objektidest eristav keeleline tähistus; nimisõna, mis tähistab mingite olendite, esemete, nähtuste vm liiki ja ühtlasi selle liigi mis tahes liiget'
indoeuroopa *nōmn̥-
ladina nomen 'nimi'
vanakreeka ónoma 'nimi'
vene ímja 'nimi'
saksa Name 'nimi'
liivi nim 'nimi'
vadja nimi 'nimi'
soome nimi 'nimi'
isuri nimi 'nimi'
Aunuse karjala nimi 'nimi'
lüüdi ńimi 'nimi'
vepsa ńimi 'nimi'
saami namma 'nimi'
ersa ľem 'nimi'
mokša ľem 'nimi'
mari lüm 'nimi'
udmurdi ńim 'nimi'
komi ńim 'nimi'
handi nem 'nimi'
mansi nam 'nimi'
ungari név 'nimi'
neenetsi ńum 'nimi'
eenetsi ńiʔ 'nimi'
nganassaani ńim 'nimi'
sölkupi nim, ńim 'nimi'
kamassi nim, nəm 'nimi'
matori nim, nüm 'nimi'
Lähedane samatähenduslik tüvi on ka jukagiiri niu, neve, nim 'nimi'.

nõva : nõva : nõva 'voolusäng; uure, renn, kanal'
soome neva 'lagesoo, -raba'; mrd 'laugas, mülgas, õõtsik; jõgi'
Aunuse karjala ńeva 'veekogu'
? vepsa nova 'mülgas, õõtsik, mädasoo'
Läänemeresoome tüvi. Sama tüvi on jõenimes Ne(e)va, mis on seega vene keelde läänemeresoome keeltest laenatud.

papp1 : papi : pappi 'apostliku õigeusu vaimulik'; kõnek 'kirikuõpetaja'; van 'paganlike jumalate kultusega seotud isik'
vanavene popŭ 'vaimulik'
liivi päp 'kirikuõpetaja, pastor'
vadja pappi 'preester, apostliku õigeusu vaimulik; haldjas'
soome pappi 'pastor, kirikuõpetaja; preester'
isuri pappi 'preester, vaimulik'
Aunuse karjala pappi 'preester, vaimulik'
lüüdi papp 'preester, vaimulik'
vepsa paṕ 'preester, vaimulik'
Teise seletuse järgi on tüvi laenatud lääne poolt: eesti ja liivi keelde alamsaksast, ← alamsaksa pape 'vaimulik', ning soome ja karjala keelde skandinaavlastelt, tüvest, mille vasted on vanaislandi papi 'vaimulik', vanarootsi papi 'preester'. Hiljem on laenatud vanavene tüve vene vaste, popp.

piiga : piiga : piigat 'neiu, näitsik, tüdruk'
vadja piika 'teenija, (teenija)tüdruk; (karja)tüdruk'
soome piika 'teenijatüdruk; piiga, neiu'
isuri piiga 'teenijatüdruk'
karjala piika 'teenijatüdruk; tüdruk, neiu'
Võib olla rootsi või vanarootsi laen, ← rootsi piga 'toatüdruk, teenija(nna)' või ← vanarootsi pīka, pīgha 'tüdruk, neiu; teenijatüdruk', kuid laenusuund võib olla ka hoopis vastupidine, läänemeresoome keeltest rootsi keelde. Laenusuunda on raske kindlaks teha, sest tüvel puuduvad vasted nii kaugemates soome-ugri kui ka germaani keeltes (v.a skandinaavia keeltes). Üsna ebatõenäoline on oletus läänemeresoome ja skandinaavia sõnade ühisest turgi algupärast, ← tüvi, mille vaste on tšuvaši piGε 'aadlipäritoluga naine, kaunitar'.

pill1 : pilli : pilli 'instrument, millega tekitatakse muusikahelisid, muusikariist'
liivi piļ 'muusikariist'
vadja pilli 'muusikariist; vilepill, savipill'
soome pilli 'kõrs; vile, pill'
Aunuse karjala piľľi 'vile, jahipill'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Varem on arvatud, et tüvi võib olla laenatud eesti keelde alamsaksa keelest, ← alamsaksa spel, spil 'mäng, nali, lõbustus; muusika, instrument, mängijad', ning soome keelde rootsi keelest, ← vanarootsi spil 'mäng', rootsi spel 'mäng; pillimäng, esitus'. Tõenäolisemalt on tüvi siiski tekkinud õõnsa kõrrega tekitatava hääle järgi, omatüvele viitab ka levik läänemeresoome keeltes. Vt ka piller-.

pinnima : pinnida : pinnin kõnek 'trimpama, jooma'
Võib olla sama tüvi mis pinn. Mõjutada on võinud selle tüve rootsi vaste, rootsi pinne 'kange alkohoolne jook, grokk, naps', mis võib olla laenatud soome keelde, soome mrd pinnata 'pööraselt juua'. Rootsi sõna tähendus arvatakse olevat seotud tikkude või pulkadega, millega tähistati ühest suuremast anumast joomisel ühe inimese osa. Vrd ka alamsaksa pinne 'tammekepp, mõõdupulk anumal, selle abil määratakse kindlaks maht'.

porgand : porgandi : porgandit 'sarikaline aia- ja põllukultuur (Daucus); selle oranžikas söödav mahlakas juurikas'
porken
?balti
läti burkāns, mrd burkan(i)s, burkants 'porgand'
?vene mrd barkán, borkán, burkán 'porgand'
liivi borkõn(z), borkkiņ 'porgand'
vadja borkkana 'porgand'
soome porkkana 'porgand'
isuri borkkana, porkkona 'porgand'
karjala porkkana 'peet; põldrõigas; vesiroos, vesikupp'
On ka arvatud, et läti laen. Vene sõna võib olla balti keeltest laenatud. On arvatud, et läti keelest on sõna laenatud eesti, liivi ja vene keelde ning arvatavasti vene keele vahendusel teistesse läänemeresoome keeltesse. Eesti keelest on laenatud eestirootsi bårk, porkān, bårkoaḷ 'porgand'.

puskar : puskari : puskarit 'pärmilisel alkoholkäärimisel tekkiva vedeliku esmasel destilleerimisel saadav alkohoolne jook'
On arvatud, et võib olla sama tüvi mis soome mrd pusku, van srmt puska 'tainajuuretis; õlle kääritamisaine; kääriv koduõlu, esimene, kange õlu'. Soome sõnad on laenatud rootsi keelest, ← rootsi buska 'kääriv õlu'. Ei ole selge, kas eesti keelde on võidud laenata otse rootsi keelest või soome keele kaudu. Eesti keelest on laenatud eestirootsi poskar 'puskar' ja baltisaksa Puskar 'puskar'.

raadama : raadata : raadan 'maad metsast ja võsast puhastama, kultuurmaaks harima'; mrd 'laastama; täisid tapma; rassima, kärmesti töötama'
raat-2
vanavene stradati 'töötama; töötlema, maad harima; hoolitsema; kannatama, piinlema; virelema; kaasa tundma'
vene stradát' 'kannatama, piinlema; (taga) igatsema; vilets olema, vajaka jääma'; van 'kõvasti töötama'
vadja raata(a), raatõt 'tööd rügada, rassida'
soome raataa 'tööd rügada, rassida; maad metsast põllumaaks puhastada'
isuri raataa 'töötada, rügada; maad metsast põllumaaks puhastada [?]'
Aunuse karjala ruadua 'töötada; teha; maad metsast põllumaaks puhastada; valmistada, ehitada; töös, käigus, kasutusel olla'
lüüdi ruatta 'töötada, rügada; (alet) raadata'
vepsa rata 'töötada; teha; töödelda'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks määrata, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). Võib olla läänemeresoome keeltesse laenatud korduvalt. Eesti keelde on tüvi tõenäoliselt vähemalt osaliselt laenatud soome keelest, sest on levinud kirderannikumurretes ja nende naabruses. Vanemas murdekeeles on üksikuid andmeid tüve esinemisest teistes murretes. Sõna kirjakeelset tähendust on kahtlemata mõjutanud ka saksa roden '(maad) raadama, põlluks harima, uudismaad tegema; kände juurima'.

rand : ranna : randa 'merd v suuremat järve äärestav maismaaosa maismaa ja vee piirist kuni tugevaima tormilaine mõjupiirini; teatud piirkond, koht rannikul'
randal
balti *kranta, *krantā
leedu krantas 'rand, kallas; rannik'
läti mrd krants 'rand, kallas'
algskandinaavia *stranđa
vanaislandi strǫnd '(nt kilbi) äär; rand'
rootsi strand 'rand, kallas'
liivi rānda 'rand, kallas'
vadja ranta 'rand, kallas; äär, serv; mäe jalam; kant, maanurk'
soome ranta 'rand'
isuri randa 'rand, kallas'
Aunuse karjala randu 'rand, kallas; äär, serv; (kodu)kant, -nurk'
lüüdi rand(e͔) 'rand; äär, serv; kangaserv, ultusäär'
vepsa rand 'rand, kallas; kant, maanurk; mäe jalam'
On arvatud, et osaliselt võivad tüve tähendusi läänemeresoome keeltes olla mõjutanud alamsaksa rant 'äär, serv, veer; rant, ääris', saksa Rand 'äär, serv, veer; rant, ääris' (laenatud eesti keelde ka eraldi, rant) ja rootsi rand 'äär, serv, rant; kanga triip, vööt, jutt'. randal on haruldase vormiga tuletis (? < *ranta-lainen), mis on toodud vanemast murdekeelest kirjakeelde zooloogiaterminina. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd randa 'madal mereäärne heinamaa'. Vt ka ranne.

seekel : seekli : seeklit 'vanaaja massiühik, hiljem ka rahaühik ja münt Ees-Aasia maades; Iisraeli suurem rahaühik tänapäeval'; kõnek 'raha'
alamsaksa sēkel(e) 'teatud münt'
Sõna on eesti keelde tulnud piiblitõlgete kaudu, algselt pärit heebrea keelest, ← heebrea šeḳel 'teatud münt'.

siirup : siirupi : siirupit 'kontsentreeritud suhkrulahus, ohtralt suhkrut sisaldav ravimilahus; tärklise mittetäielikul hüdrolüüsimisel saadud toiduaine'
seerop
alamsaksa sirup, sirop 'siirup'
saksa Sirup 'siirup'
Paljudes keeltes tuntud sõna on algselt pärit araabia keelest, ← araabia šarāb 'jook', šariba 'jooma', (alam)saksa keelde on laenatud ladina keele vahendusel, ← ladina siroppus, siruppus 'püdel ravijook'.

soge : soge : soget kõnek 'soni(müts)'
saksa Jockei- liitsõnas Jockeimütze 'džokimüts'
Eesti keelde on laenatud saksa liitsõna esiosa, mis on algselt pärit inglise keelest ja on mehenime Jack šotipärane hellitusvorm.

soni : soni : soni 'hrl paksemast riidest v nahast ja (samast materjalist) nokaga meestemüts'
baltisaksa Johnny-Mütze 'Inglise reisimüts, sportmüts'
Eesti keelde on laenatud baltisaksa liitsõna esimene osis, eesnimi Johnny viitab „tüüpilisele” inglasele.

timut : timuti : timutit 'kareda rulja pöörispeaga kõrreline heintaim (Phleum)'
tim(m)ot, timutis, tim(m)at, tiimut, timmand, timu, timuk(as), timmuk(as), timakas, ti(i)musk
saksa Timothy-, Timotheus-, Timotheegras 'timut'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud taimenimetus lähtub Timothy Hansoni eesnimest, kes tõi selle taime Ameerikast Euroopasse. Saksa taimenimetus on liitsõna (Gras 'rohi, hein'), eesti keelde on laenatud ainult esikomponent.

trääs : trääsa : trääsa 'kahe sõrme vahele pistetud pöidlaots (põlgliku keeldumise, pilkamise vms osutamiseks)'
reas, trääsk, träss
vene draznít 'õrritama, nokkima, kiusama, narri(ta)ma; ergutama, õhutama'
On arvatud, et kõigepealt on laenatud murretes tuntud tegusõna trääsmä 'pahandama, tõrelema, näägutama; kiskuma, rebima; puskama; peksma', millest hiljem on tuletatud nimisõna trääs.

vimb : vimma : vimba 'lamedaküljelise kehaga magevee- v siirdekala (Vimba vimba)'
vimm2
liivi vīmba 'vimb'
vadja vimpa 'vimb'
soome vimpa 'vimb'
isuri vimba 'vimb'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et rootsi laen, ← rootsi vimba, vimma 'vimb'. (Rootsikeelne nimetus on võetud kasutusele ladinakeelse teadusliku nimetusena.) Rootsi keelde on tüvi tõenäoliselt laenatud soome keelest. Eesti keelest võib olla laenatud vene mrd výmba 'vimb' ning eesti või liivi keelest saksa Wemgalle 'vimb' ja läti vimba 'vimb'.

virve : virve : virvet 'väga väike laine(tus), vetevärin; värelus'
soome virva- liitsõnas virvatuli 'virvatuli'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt vire1. Soome liitsõna on eesti keelde laenatud, virvatuli.

ämber : ämbri : ämbrit 'sangaga nõu vedelike kandmiseks'
ömber, õmber
alamsaksa amber, ammer 'ämber'
Eesti keelde alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud tüvi pärineb kreeka keelest, ← vanakreeka amphoreús 'amfora, kahe sangaga kandeanum'.

ätt : äti : ätti 'väga vana mees; taat; vanaisa'
soome mrd ätti 'isa'
isuri ätti 'isa'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on peetud saksa laenuks, ← saksa mrd Ätti 'isa'. Sel juhul on tüvi soome ja isuri keelde laenatud eesti keelest.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur