[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaber : kabra : kapra 'metskits (Capreolus)'
◊ kabris
← alggermaani *χafra-z, *χaƀra-z
vanaislandi hafr 'sokk'
vanainglise hæfer 'sokk'
● liivi ka’bbõr 'tikutaja, taevasikk (Gallinago gallinago)'
Salatsi liivi kabr 'sokk'
vadja kabris 'metskits [?]'
soome kauris 'kaljukits; metskits'; mrd kapris 'sokk, kaljukits'
isuri kabris 'metskits [?]'
Aunuse karjala kabris, kabriz 'kits, sokk; kaljukits'
vepsa rhvl kabrō 'sokk'
Tüvi oli säilinud vaid kohanimedes, nt Kaberneeme, taaselustati kirjakeeles 20. sajandi lõpukümnenditel. kabris on tüve rööpvariant.

kaer : kaera : kaera 'kahara pöörisega kõrreline suviviljakultuur (Avena sativa)'
○ lõunaeesti kaar, kirderanniku kaur(a)
← alggermaani *χaǥran-
gotlandi hagri 'kaer'
rootsi mrd hagre, hagra, hāgri 'kaer'
norra mrd hagre 'kaer'
● liivi ka’ggõr(z) 'kaer'
vadja kagra 'kaer'
soome kaura, mrd kakra 'kaer'
isuri kagra 'kaer'
Aunuse karjala kagru 'kaer'
lüüdi kagr(e͔) 'kaer'
vepsa kagr 'kaer'

kaller : kalleri : kallerit 'sültjas mass, tarrend'
← saksa Gallert 'kaller'

kamber : kambri : kambrit '(väike) tuba v mõni muu ruum; rehielamule teise otsa lisandunud ruum(id)'; mrd 'ait'
○ kammer
← alamsaksa kamer 'kamber (raha, dokumentide hoidmiseks); kohturuum; vangla; magamistuba'
Meile alamsaksa keelest laenatud sõna pärineb algselt ladina keele vahendusel kreeka keelest, ← ladina camera 'võlving, kumerus, võlvitud lagi', vanakreeka kamára 'kaetud vanker'. -b- on tüves lisahäälik (nagu ka sõnades klamber ja number), mis võib olla tekkinud eesti keeles, kuid võimalik, et ka alamsaksa keeles on esinenud seda häälikut sisaldav murdevariant. Baltisaksa murdest või alamsaksa keelest on laenatud ka sama tüve tuletis, kemmerg, ja baltisaksa keelest sama tüve sisaldav liitsõna, käärkamber.

kappel : kapli : kaplit mrd 'hauskar, puukühvel paadist vee väljaloopimiseks'
Tundmatu päritoluga tüvi.

kauge : kauge : kauget 'pika vahemaa taga asuv; pika ajavahemikuga eraldatud; kellegagi v millegagi vähe ühist omav, raskesti mõistetav, võõras'
◊ kaua
● liivi kougi 'kauge', kougõn 'kaugel'
vadja kaukaa 'kauge', kaukaalla 'kaugel'
soome kaukainen 'kauge', kaukana 'kaugel'
isuri kauvan 'kaua', kauvaaks 'kauaks'
karjala kauvan 'kaua'
? ersa kuvaka 'pikk; piklik; pikaajaline', kuvať 'kaua'
? mokša kuvaka 'pikk', kuvať 'kaua'
? handi χŏw 'pikk; kauge; kaua'; χŏwən 'kaua; ammu; kaugel'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. On ka oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *χauχa-, mille vasted on saksa hoch 'kõrge; pikk' ja rootsi hög 'kõrge'; sel juhul on kaugemate sugulaskeelte vasted teise päritoluga. Tänapäeva läänemeresoome keeltes esineb tüvi ainult mitmesugustes tuletistes või tüvisõna *kauka käändevormidest kujunenud määrsõnades; kaua on vana viisiütleva käände vorm sellest tüvisõnast.

kaup : kauba : kaupa 'ostu-müügi objekt(id); töö saadus, mis on toodetud vahetamiseks (müügiks); kokkulepe ostu-müügi vms kohta; sellise kokkuleppe tingimus(ed)'
◊ -kaupa
← alggermaani *kaupa-
vanaislandi kaup 'kaubatehing, äritehing, ost; kokkulepe'
rootsi köp 'ost, ostmine'
saksa Kauf 'ost, ostmine; ostetud asi'
● liivi kōp 'kaup, müüdav ese; kaubatehing'
vadja kauppa 'kaubatehing; asi, lugu'
soome kauppa 'kaubandus, kauplemine; kaubatehing; kauplus'
isuri kauppa 'kauba-, abiellumistehing; kauplemine'
Aunuse karjala kauppu 'kauba-, abiellumistehing; pulmad; häda, täbar olukord'
lüüdi kaup 'häda, täbar olukord'
Liivi vaste võib olla ka hilisem, alamsaksa laen. On oletatud, et samatüveline tegusõna kaubitsema on samuti germaani laen, ← alggermaani *kaupⁱjan-, mille vasted on vanaislandi *keypa 'ostma', vanarootsi kȫpa 'ostma'; teiste läänemeresoome keelte vasted on liivi kōpikšõ 'kaubelda, kaubitseda', vadja kauppia, kauppoa 'kaubelda, kaupa teha', soome kaupita, kaupata 'müüa, müütada; kaubitseda', Aunuse karjala kaupita 'hobuseid vahetada, paristada', kaupata 'müüa, kaubitseda, vahetada' (tuletusliited vastetes on erinevad).

-kaupa liitsõnas kahekaupa 'kaks korraga, kaks tükki koos, kakshaaval' kaup

kaur : kauri : kauri 'hanesuurune saleda keha, pika sirge kaela ja odaterava nokaga veelind (Gavia)'
? ← balti
läti gaura 'veelind, koskel [?]'
preisi geauris 'veelind, kormoran [?]'
● soome van srmt kauru 'koovitaja'
Kuna tüvi on häälikuliselt ajendatud, võib see olla ka läänemeresoome ja balti keeltes rööpselt kujunenud. Eesti keelest võib olla laenatud vene mrd kavra, kaura 'tuttpütt (Podiceps cristatus)'.

kipper : kipri : kiprit 'väikese laeva juht'; mrd 'noodavanem'
○ kiper
← alamsaksa schipper 'laevajuht, kapten', schiphere 'laevaomanik, kapten'
Murretes esinev samatähenduslik sõna kippar on skandinaavia laen, ← tüvi, mille vaste on vanarootsi skipari 'laevajuht, kapten'.

kuker-1 liitsõnas kukerpall 'keha ring üle pea, nii et aluspinda puudutavad järjekorras kukal, selg, tuharad ja jalad'
● vadja kukõr- sõnas kukõrpallo 'kukerpall', kukõrtaa 'ümber ajada, kummuli asetada'
soome kuper- sõnas kuperkeikka 'kukerpall'
vepsa kukerta 'ümber ajada'; kukirikku 'kummuli'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Soome vastes on toimunud häälikute eristumine k › p. Sama tüvi võib olla sõnas kukkuma1. Lähedane tüvi on nt sõnas ukerdama.

kuker-2 liitsõnas kukerpuu 'kollaste õite ja piklike punaste marjadega astlaline põõsastaim (Berberis)'; mrd 'kuslapuu'
◊ kukits
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis murdesõnas kukk 'käbi; kupar; nutt, nupukujuline õisik'. Sel juhul läänemeresoome tüvi, mille vasted on ka vadja kukka 'lill; õis', soome kukka 'lill', isuri lill, Aunuse karjala kukku 'lill'. Rahvakeeles on kukerpuu tähenduses rohkem kasutusel olnud laensõna paburits, murretes esinevad samas tähenduses ka kukerkuusk ja kukepuu. kukits on tuletis liitega -its . Vt ka kukal, kukkur, kupar.

kumer : kumera : kumerat 'väljapoole kaardus' kummardama

kupar : kupra : kupart 'ühe- v mitmepesaline valmimisel pakatav hulgaseemneline kuivvili'
On arvatud, et tuletis sõnast kupp1. Võib olla ka häälikute eristumisel tekkinud variant murdesõnast kugar, kukar, mille vaste on liivi kukkõrz, kukār 'kupar'. Veel on oletatud, et sõnas on variant murdetüvest kukk 'käbi; kupar; nutt, nupukujuline õisik', kuker-2.

lauter : lautri : lautrit 'paadisadam; paadi v väikese laeva randumis- ning seismiskoht'
← vanarootsi flautor (mitm) 'käbad, ujukid'

tapper : tapri : taprit 'jalaväe lähivõitluses kasutatud löögirelv, sõjakirves; väike kirves'
← vanavene topórŭ 'kirves'
● vadja tappora 'tapper, sõjakirves'
soome tappara 'tapper, sõjakirves'
karjala tappara 'kirves'

uper- sõnades uperkuuti 'kukerpalli; (otseti) ümber', uperpall 'kukerpall' uppis

vapper : vapra : vaprat 'julge, vahva'
● soome vauras 'jõukas, rikas'
karjala vauras 'suur, kogukas; jõukas'
Läänemeresoome tüvi. Soome ja karjala sõna täpne häälikuline vaste on Võru murde vabrass 'tragi, virk'. vapper on omastavavormist teiste sõnade analoogial moodustatud uus nimetavavorm. Eesti keelest võib olla laenatud soome mrd vappara 'jässakas, turske'.