[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

hari : harja : harja 'puhastamiseks, pühkimiseks, sugemiseks vms kasutatav ese; millegi ülemine, kõrgeim, tipmine osa'
harima, harjus, harjusk
balti
leedu šerys 'sea harjas'
läti sars (hrl mitm sari) 'sea harjas'
liivi ōŗa 'liivane madalik meres; harjamisvahend; linahari; katusehari'
vadja arja 'hari, tipp; (kuke)hari; (hobuse) lakk; (kala) seljauim; harjamisvahend; linahari'; arjas 'harjas'
soome harja 'harjamisvahend; tipp; seljak; katusehari; (hobuse) lakk'; harjas 'harjas'; harjus 'harjus'
isuri harja 'harjamisvahend; (kuke)hari; (hobuse) lakk'; harjas 'harjas'
Aunuse karjala harja, harjas '(hobuselaka)karv; (mitm) hobuselakk'; harjus 'harjus'
lüüdi haŕď '(lina)hari; tipp; katusehari; (hobuse) lakk'; harďuz 'harjus'
vepsa haŕj '(lina)hari; (kuke)hari'; haŕǵos 'harjus'
Kalanimetus harjus on läänemeresoome tuletis, kalal on suur harja meenutav seljauim. Vt ka harjuma.

nokk : noka : nokka 'pikenenud näoluudest ning üla- ja alalõualuust moodustunud sarvkestaga kaetud elund lindudel; esemete (rõhtsuunas) eenduv v konksjalt väljaulatuv osa (nt mütsisirm, anuma tila)'
vadja nokka 'nokk (linnul); ots, teravik, konks'
soome nokka 'nokk (linnul); tipp, ots, tila'
isuri nokka 'nokk (linnul); tipp, ots'
Aunuse karjala ńokku 'nokk (linnul); nina; tipp, ots; tükk; serv, äär', ńuokku 'nokk (linnul)'
lüüdi ńokk(e͕) 'nokk (linnul); nurk; tipp, ots'
vepsa ńok 'nokk (linnul); astel (putukal); nurk; tipp, ots, neem'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedasi tüvesid esineb ka kaugemates sugulaskeeltes, nt mansi nāχwi 'nokkima' ja handi noχ- 'nokkima'. Teisalt on oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *χnukka-, mille vasted on rootsi nock 'raaots; katusehari' ja islandi hnokki 'konks, haak; neem'. Vt ka noku ja nokutama.

nukk1 : nuka : nukka 'nurk'
nukk2
?alamsaksa nok(ke) 'ots, tipp (nt (purje)raal)'
?rootsi nock 'raaots; katusehari'
Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mida alamsaksa ja rootsi sõna on mõjutanud ning mille vasted on liivi nukā '(leiva)tükk, kamakas', vadja nukka 'ots; neem; mäenukk, küngas; nõlv', soome mrd nukka 'ots, tipp' ja isuri nukka 'ots; nurk; nõlv; abajas'. Need läänemeresoome keelte sõnad võivad olla ka rööplaenud. nukk2 on erineva tüvevokaaliga ning tähenduslikult eristunud tüvevariant. Vt ka nukk4.

oos : oosi : oosi 'vallikujuline mandrijää sulamisvee setteist pinnavorm, vallseljak'
rootsi ås 'voor, oos, vallseljak; katusehari'

viil2 : viilu : viilu 'katuse otsa sulgev seinapind'
vadja viilo 'katuseviil'
soome mrd viilo 'katuse tugipuu; katusehari; katuseviil'
isuri viila 'katuseviil'
Aunuse karjala viilo 'katuse tugipuu; katuseviil'
Läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis viil3.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur