[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

kaar : kaare : kaart 'kumer moodustis v kulgemistee; ehituskonstruktsioon (hoonel, sillal); laeva v paadi ribi; ilmakaar; suund; niiduesi'; mrd 'korvi loogad; ree v vankri osa; roided'
liivi kōr 'laeva v paadi ribi; ree kaar; roie; vikerkaar'
vadja kaari 'laeva v paadi ribi; ree kaar', kaarõ 'laeva v paadi ribi; kokku riisutud ja uuesti kuivama laotatud heina kogum, heinakeeritis'
soome kaari 'kaar, kõverus, kurv; vibu kaar; paadi ribi; võlvi, silla kaar; taevakaar; vikerkaar'; van srmt '(katuse)palk'
isuri kaarre 'laeva v paadi ribi'
Aunuse karjala kuari 'laeva v paadi ribi'
lüüdi kuar(i) 'laeva v paadi ribi'
vepsa kaŕe 'vikerkaar', kaŕeg 'paadi ribi'
Lule saami kuoŋar 'paadi ribi'
? handi χoŋkar 'jõekäär'
? sölkupi k͔aŋar 'rüsa'
Läänemeresoome-saami või koguni uurali tüvi. Vt ka pilgar.

kaasik1 : kaasiku : kaasikut 'kasemets, kasesalu' kask

kasakas : kasaka : kasakat 'riigi äärealadele asunud v asustatud inimestest kujunenud kogukonna liige Venemaal 15.–17. sajandil; 18. sajandist kuni 1917. aastani neist moodustatud kasakaväe sõjaväelane; valla- v mõisa käskjalg'
kasak, kassak(as), kaatsakas, katsak
vene kazák 'kasakas'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kásak 'kasakas'.

kibitka : kibitka : kibitkat 'omaaegne kõrge kummiga reisivanker v saan; rändrahvaste kerge lahtivõetav rändelamu, ka väike savimaja (Kesk-Aasias)'; mrd 'kalessi, vankri jne ülestõmmatav kate; ree korup; korupiga regi'
kibetska, kiblik, kipik(as), kibik, küibik
vene kibítka 'kattega vanker v saan; koostvõetav telk rändrahvail; savi(plonn)maja (Kesk-Aasias)'; van 'vankrikumm'
Sama vene laen oli tuntud ka baltisaksa murdes, Kibitka, Kibitke 'korviga regi', seegi võib olla mõjutanud sõna levikut eesti murretes.

kumm1 : kummi : kummi 'võlv, kumer pind'
kummuli
liivi kumālõz 'kummuli'
vadja kummollaa 'kummuli'
soome kumota 'kummutada, ümber ajada'; kumossa 'pikali, kummuli'; mrd, van kirjak kumo 'taevakumm; võlv; reekate'
isuri kummullaa 'kummuli'
Aunuse karjala kumualleh 'kummuli'; kumata 'kummuli ajada, kummutada'
lüüdi kumaďi 'kummuli'; kumaitta 'kummutada'
vepsa kumaita 'kummuli ajada, kummutada'
saami gomu- 'kummuliolev'; gomuhit 'kummutada'; gobmát 'kummuli olla'
ersa komado 'kummuli'; komams 'kalduma, painduma; kummarduma'
mari kumə̑k 'kummuli'; kumə̑ktaš 'kummutama, kummuli keerama'
udmurdi ke̮miń 'kummuli'; ke̮mińte̮ne̮ 'kummutama; kummuli asetama'
komi ki̮mi̮ń 'kummuli'
handi χŏmta 'kummuli'
mansi χomi 'kummuli'
ungari homlít 'viinamarjavääti mullaga katma'; van kirjak 'veeretama, kummuli keerama'; homlok 'laup'
neenetsi χawa- 'kukkuma'
eenetsi koha 'puunott, pikali kukkunud puu'
nganassaani kamagu 'pikali kukkunud puu'
sölkupi k͕amәttä 'kummuli'
matori kamaga 'puunott, kaldale uhutud puu'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt (indoeuroopa) vanakreeka kamára 'kumera ülaosa v kattega ese, võlv', (tunguusi) evengi kumte̮ 'kummuli minema', (mongoli) burjaadi xümer- 'ümber v kummuli keerama' jt. Vt ka kummaline, kummardama ja kõmmeldi .

malk : malga : malka 'pikem kepikujuline löömisvahend, peenem kaigas, ritv'
balti
leedu malka 'halg, küttepuud, puuriit'
läti malka 'küttepuu'
preisi malko 'puud'
liivi mālka 'puuhalg, teivas'
vadja malkka '(katuse-, kuhja)malk'
soome malka 'katusemalk; palk'
isuri malgo 'õlgkatuse v heinakuhja malk', malkko 'õlg-, tohukatuse malk'
karjala malko, malka 'õlgkatuse v heinakuhja malk'
lüüdi malg 'linaleopuu'
vepsa malg 'linaleopuu; katuse-, heinakuhja malk', moug 'kaua vees olnud puu'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi malk 'kaigas, vai'. Vt ka malakas.

mätsima : mätsida : mätsin 'pehmet (ning sitket) ainet (vormides, seda kuhugi toppides, sellega kattes jne) käsitsema'
Aunuse karjala mädžötä 'kortsu v käkru minna'
lüüdi mäďž́öitädä 'kortsutada; purustada, suruda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades mats2, müts2, lätsima, nätsuma.

pamp : pambu : pampu 'mingisse kattesse seotud ebamäärase kujuga pakk hrl pehmeid esemeid, komps'
● ? liivi pāmpa 'pats, palmik'
soome pamppu 'midagi ümarat (lühike täidlane inimene, kartuli vili vms); hundinuia tõlvik; äss, tuus, boss'
isuri pamppu 'lume- v savipall'
karjala pamppu 'väike ümar laps'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Soome vastet on võinud mõjutada rootsi pamp 'paks inimene; boss'. Vt ka mampel, pampel.

pruss : prussi : prussi 'neljatahuliseks saetud palk, kantpalk'
pruus, russ
vene brus 'pruss; plank; (üldse) pikk neljakandiline ese (luisk, seebikang jne); kang, latt'

raba2 : raba : raba 'suuremate soomassiivide keskosas asuv pidevalt kasvava turbasamblaist kattega ning vähelagunenud turbalasundiga, ümbruse pinnast kõrgem ala, kõrgsoo'
liivi rabāt-sūo (heinamaa nimi)
soome rapa 'pori, sopp'; mrd 'soomuda'
Tõenäoliselt sama tüvi mis raba1, varakult eristunud tähenduses. Eesti keelest võib olla laenatud soome mrd rapa 'pehme, soine maa'.

sarv : sarve : sarve 'loomade, eeskätt sõraliste peast väljaulatuv piklik kõva moodustis'
algindoiraani *śr̥va-
avesta srvā-, srū- 'sarv, küüs'
pärsia surū(n) 'sarv'
liivi sōra 'sarv; käepide; tipp, ots'
vadja sarvi 'sarv; sarvekujuline ese'
soome sarvi 'sarv; katsesarv, tundel; käepide'
isuri sarvi 'sarv; käepide'
Aunuse karjala sarvi 'sarv'
lüüdi saŕv 'sarv'
vepsa saŕv 'sarv'
saami čoarvi 'sarv'
ersa śuro 'sarv'
mokša śura 'sarv'
mari šur 'sarv'
udmurdi śur 'sarv'
komi śur 'sarv'
handi śărpi 'isane põder'
mansi sōrp 'põder; Suur Vanker'
ungari szarv 'sarv'
Sama tüve varasem kuju võib olla laenatud sõnas kõrv. Hiljem on laenatud tüve balti vaste, hirv. Vt ka sarikas2, sarn.

tõld : tõlla : tõlda 'üleni kinnine (ka allalükatava kattega) neljarattaline hobusõiduk'
kirderanniku teld(a), told
algskandinaavia *telđa
vanaislandi tjald 'seinakate, telk'
rootsi tjäll 'hurtsik'; van 'telk'
soome telta 'laulatusel noorpaari kohal hoitav kate, baldahhiin'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi täld, tälld, tölld, täll, tällt 'troska, kattega vanker' ja võib-olla läti teldas 'tõld'.

vaip : vaiba : vaipa 'tekstiilist, hrl telgedel kootud ese põranda-, seina- vm kattena'
alggermaani *waipa-
gooti waips 'pärg, kroon'
rootsi mrd vepa 'paks tekk'
islandi veipa 'pearätik'
vadja vaippa 'vaip'; vaippu 'teatud endisaegne rõivas'
soome vaippa 'mähe; keep, hõlst, vaip'
karjala vaippa 'vanutatud tekk'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur