[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

att : atu : attu 'Hiiu naise endisaegne kotjas peakate'; mrd 'kaabu, müts'
← alggermaani *χattu-z
algskandinaavia *hattuR
vanaislandi hattr, hǫttr 'kübar, kaabu; kapuuts'
vanarootsi hatter 'kübar, kaabu; kapuuts'
rootsi hatt 'kübar, kaabu; kate'
● vadja hattu 'müts, talvemüts'
soome hattu 'kübar, kaabu; müts'
isuri hattu 'kaabu; peakate'
Aunuse karjala hattu 'auna pealmine vihk'; van 'müts'
lüüdi hatt 'õlgadeni ulatuv peakate kaitseks sääskede eest; viljahaki pealmine vihk; kuhja kate'
Germaani või noorem laen, täpset laenamisaega ei saa kindlaks määrata. Murretes on eri laenukihistusi, nt Hiiumaa i-tüveline variant att : ati võib olla laenatud eestirootsi murdest, ← eestirootsi hatt 'naiste peakate'. Kirderannikumurrete sõna hattu 'müts' võib olla mõjutanud soome keel.

hame : hame : hamet mrd 'särk; vanaaegne seelik; rätik'
○ lõunaeesti hamõh
← alggermaani *χami-z
vanaislandi hamr 'kest, kuju; kaitsevaim'
norra ham 'nahk'
alamsaksa ham 'kate, kest; päramised'
● liivi a’m 'seelik; kuub'
vadja amõ 'endisaegne pikk villane pihtseelikutaoline rõivas'
soome hame 'seelik; kleit'
isuri hame 'seelik; kleit'
karjala hameh 'seelik; kleit'

kadakas2 : kadaka : kadakat 'sakslane olla tahtev, saksik eestlane'
← saksa Katensaße 'agulielanik, käsitööline, kelle ainus omand oli vilets majake'
Laenuallikas on liitsõna, Kate 'majake, hütt, (popsi)saun' + Saße 'elukoht, asukoht, ase'. Laenu muganemist on mõjutanud rahvaetümoloogiline tõlgendus, Katensaße > kadakasaks > kadakas.

kae : kae : kaed 'nägemist kahjustav silmahaigus'
● ? soome kaihi, mrd kaihe, kaiho 'kae'; mrd 'õhuke kate; vari; hämar, pime'
? Aunuse karjala kaihte 'kae'
? lüüdi kaehte 'kae'
Häälikuline vastavus esitatud läänemeresoome vastetega ei ole reeglipärane. Kui tüvi on siiski nende läänemeresoome sõnade vaste, võib tegemist olla germaani laenuga, ← alggermaani *χaiχa-z, mille vaste on gooti haihs 'ühe silmaga', või kahju variandiga. Teisalt on arvatud, et tüve vasted võivad olla soome kajastaa 'paista; helendada, helkida; koita; kangastada, peegeldada', Aunuse karjala kajostuakseh 'selgineda', lüüdi kajostazeta, kajostuda 'valgeneda, selgineda (ilma kohta)' ja vepsa kajagzuda, kajostada, kajostuda 'selgineda (ilma, taeva kohta)'. See on võimalik, kui nende läänemeresoome sõnade tüvi on algselt eri päritoluga kui kaja; ühe arvamuse kohaselt on nendes sõnades uurali tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami guojihit 'paista, helendada, helkida; nähtavale ilmuda; selgineda (ilma kohta); selguda', ersa van srmt kajems 'nähtavale tulema (orase kohta)', mari kojaš 'paistma, näima; välja nägema; ilmuma (nt unes); paistma, kumama', komi kajni̮ 'tõusma; ronima', neenetsi χajerᵊʔ 'päike; selge, päikesepaisteline', eenetsi kaja 'päike', nganassaani kou 'päike', sölkupi k͔uə̑ćǝ 'kuumus', kamassi kuja 'päike' ja matori kaja 'päike, päev' (samojeedi keelte sõnu on teisalt peetud sama tüve vasteteks mis sõnas koit).

kardin : kardina : kardinat 'akna, ukse ees rippuv tekstiilist kate, eesriie'
○ kardinas, karden, kardun
← saksa Gardine '(akna)eesriie, kardin'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi káḍin 'kardin'.

kibitka : kibitka : kibitkat 'omaaegne kõrge kummiga reisivanker v saan; rändrahvaste kerge lahtivõetav rändelamu, ka väike savimaja (Kesk-Aasias)'; mrd 'kalessi, vankri jne ülestõmmatav kate; ree korup; korupiga regi'
○ kibetska, kiblik, kipik(as), kibik, küibik
← vene kibítka 'kattega vanker v saan; koostvõetav telk rändrahvail; savi(plonn)maja (Kesk-Aasias)'; van 'vankrikumm'
Sama vene laen oli tuntud ka baltisaksa murdes, Kibitka, Kibitke 'korviga regi', seegi võib olla mõjutanud sõna levikut eesti murretes.

kilp : kilbi : kilpi '(endisaegne) käes kantav kaitsevahend külmrelvade vastu; raketise, laudise vms suurem puidust plaat; alusplaat v raamistik; pantserjas kõva kate mõnedel loomadel; vapi põhiline, pildiga osa'; mrd 'väike kaunistusnaast, litter'
◊ kilplane
? ← alggermaani *χlīƀō
vanaislandi hlíf 'kaitsevarustus (kilp ja kiiver)'
● soome kilpi 'kilp (ka kilpkonnal); lukuaugu katteplaat; lukusilt; silt'
saami galba 'põhjapõdra sarvede laiem alumine osa; kilp (kaitsevahend); silt, teeviit'
On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *skelƀi-, *skilƀi-, mille vaste on vanaislandi Skilfingar (kuningasuguvõsa nimi, oletatavalt relvade järgi pandud). kilplane on 19. sajandil loodud tuletis, eeskujuks saksa Schildbürger 'kilplane' ( Schild 'kilp' + Bürger 'kodanik, (linna)elanik'). Vt ka kilbukas.

kong : kongi : kongi 'väike suletav ruum'; mrd 'marjatorbik; kumer kate; herilasepesa'
◊ kongus, kõngutama
● liivi kuong 'puukoorest torbik marjade korjamiseks või joomiseks'

● soome konkelo 'kõverus, kõverik'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane kumerust või kumerat eset tähistav tüvi on konks.

kriska : kriska : kriskat 'siibri aset täitev kaas ahjulõõris'
○ kriiska, krõska, riiska
← vene krýška 'kate, kaas; luuk; klapp'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi grisk, krīsk 'kriska'.

lakk1 : laka : lakka 'laepealne, pööning; jõhvid vm karmimad karvad loomade kaelaharjal (nt hobusel, lõvil); (tasku)klapp, (mütsi)sirm; vähi liikuv tagakeha'
← alggermaani *flakan-
vanaislandi flaki 'varjualune kaitseks vaenlase kuulide eest, kaitsekindlustus'
vanarootsi flaki 'varjualune kaitseks vaenlase kuulide eest, kaitsekindlustus'
● liivi lakād (mitm) 'hobuse lakk', laţţ 'kaabu, müts'
vadja lakka 'hoone laepealne, pööning'
soome lakka 'varikatus; (rehe) katuse lai räästas; pööning', lakki 'ääreta, sageli nokaga müts; naistemüts; (rukki)haki kate'
isuri lakka 'katusealuse v rehe pööning', lakki 'abielunaise peakate'
Aunuse karjala lakki 'abielunaise peakate; mehe peakate'
karjala lakka 'pööning; pealagi; mäe, künka tipp; abielunaise peakate v selle pealaeosa'
Sama germaani tüvi on laenatud sõnas lagi. Varem on arvatud, et tegemist on soome-ugri tüvega, mille vaste on ka ungari lakik 'elama', kuid see on kaheldav vastete puudumise tõttu teistes kaugemates sugulaskeeltes.

leier : leieri : leierit van 'loor'
○ sleier
← saksa Schleier 'loor; kate'

loor : loori : loori 'õhuke poolläbipaistev kate'
○ ploor, kloor
← alamsaksa flōr 'gaas(riie), loor(riie)'
← saksa Flor 'gaas(riie), loor(riie)'

luuk : luugi : luuki 'ava sulgev v kaitsev hingedel pöörduv või ettetõstetav kate'
← alamsaksa luke 'ava põrandas v seinas, mis suletakse uksega'
← saksa Luke 'luuk'

mantel : mantli : mantlit 'mitmesuguse kuju ja tegumoega ülerõivas; väliskest, ümbris'
← alamsaksa mantel 'mantel'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina mantellum, mantelum 'kate, tekk, vaip'.

matt2 : mati : matti '(vaibataoline) kate jalgade pühkimiseks, lamamiseks vm'
← alamsaksa matte 'õlgedest v vitstest punutud kate, vaip'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on Euroopa keeltesse laenatud ladina keelest, ← ladina matta 'taimedest punutud matt'.

parukas : paruka : parukat 'pea kuju järgivale (riidest) alusele kinnitatud juustest v juuksesarnasest materjalist kate, mis asendab v varjab kandja oma juukseid'
← saksa Perücke, kõnek Parucke 'parukas'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi parok 'parukas (eelkõige pikkade juuste kohta)'.

plaaster : plaastri : plaastrit 'väiksemale haavale v marrastusele kleebitav kate v nahale kleepuv ravim'
○ laaster
← alamsaksa plāster 'plaaster; sillutis, tänavakate'
Plaaster sai Eesti rahvameditsiinis tuntuks keskajal, seda keedeti tavaliselt kodus ja põhiaine oli kuusevaik.

riie : riide : riiet 'tekstiilmaterjal; rõivas'
● soome mrd riitine (hrl mitm) '(viletsad) rõivad'
Tõenäoliselt tuletis läänemeresoome tüvest, mille vasted on soome riittää 'jääkirmega katta (pakase kohta); piisata, jätkuda', isuri riittää 'piisata, jätkuda', karjala riitteä 'jääkirmega kattuda; piisata, jätkuda'. Tüve esialgne tähendus on arvatavasti olnud 'jääga katta', millest on kujunenud abstraktsem tähendus 'kate' ning sellest edasi 'tekstiilmaterjal'. Eesti keelest on laenatud soome mrd riide 'riie, rõivas'.

roov : roovi : roovi 'katusekatet vahetult kandev sarikatele kinnitatud rõhtlattidest v laudadest alus, roovitis; katuselatt; lahtise tulekolde kohal olev kate'; mrd 'katusealune (eraldi ehitisena)'
← alamsaksa rōf, ruf 'kate; (ahju)kumm; korsten; ruhv, kajut'
Sama alamsaksa tüvi võib olla eri tähenduses ja tõenäoliselt eri ajal laenatud ka kujul ruhv. Vt ka roop2.

ruhv : ruhvi : ruhvi 'laeva meeskonna ühiseluruum'
← rootsi ruff 'ruhv'
← alamsaksa rōf, ruf 'kate; (ahju)kumm; korsten; ruhv, kajut'
Alamsaksa sõna on eri tähendustes ja tõenäoliselt eri ajal laenatud ka kujul roov.

soe : sooja : sooja 'mõõdukalt kõrge temperatuuriga; südamlik, sõbralik'
? ← algiraani *(s)tsāyā
pärsia sāya 'vari'
vanaindia chāyā́ 'vari; peegeldus'
● vadja sooja 'soe; soojus'
soome suoja 'kaitse, vari, varjualune; sula, sulailm'
isuri sooja 'soe'
Aunuse karjala suojus 'kate, vari, varikatus'
? mari šoj- sõnades šojə̑č́, šojə̑č́ə̑n 'tagant; järel, taga', šojə̑lan 'järele, järel; äärde, juurde'
? udmurdi saj 'vari, kaitse; jahedus'
? komi saj 'kaitse, koht millegi taga'
Laenuallikaks võib olla ka pisut hilisem *sājā. Kaugemate sugulaskeelte tüvi võib olla rööpselt laenatud. Esialgne tähendus on olnud 'kaitse; varjualune'.

tekk1 : teki : tekki 'magamisel peale võetav riidest kate, voodivaip; millelegi kaunistuseks laotatav vaip; põrandariie'
← alamsaksa decke, dēke(ne) 'kate; baldahhiin, katus'
Sama tüvi on laenatud ka teises tähenduses, tekk2. Eesti keelest on laenatud soome mrd tekki 'kate, tekk'.

tekk2 : teki : tekki 'laeva keret ruumideks jaotav rõhtne tarind; laevalagi'
← alamsaksa deck 'kate, katus'
← saksa Deck 'tekk, laevalagi'
Sama tüvi on laenatud ka teises tähenduses, tekk1.

tõld : tõlla : tõlda 'üleni kinnine (ka allalükatava kattega) neljarattaline hobusõiduk'
○ kirderanniku teld(a), told
← algskandinaavia *telđa
vanaislandi tjald 'seinakate, telk'
rootsi tjäll 'hurtsik'; van 'telk'
● soome telta 'laulatusel noorpaari kohal hoitav kate, baldahhiin'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi täld, tälld, tölld, täll, tällt 'troska, kattega vanker' ja võib-olla läti teldas 'tõld'.

vari : varju : varju 'valgusvoo teele jääva keha tagune tume kujutis; päikese, tuule või hädaohu eest kaitsev koht; ebaselge kujutis'
← algskandinaavia *warjōn
rootsi värja 'kaitsma; mõõk; kaitse'
taani værge 'kaitsma; relv; kaitse'
● liivi vōŗ 'vari, kaitse; peavari'
vadja varjo 'vari, kate, kaitse; peavari, eluase; varjuline, kaitstud; vari (valgusvoo teele jääva keha tagune tume kujutis); peegelpilt'
soome varjo 'vari (valgusvoo teele jääva keha tagune tume kujutis)'
isuri varjo 'tuule- või päikesevari'