[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

antsakas : antsaka : antsakat 'veider, kentsakas, isevärki; uhke, uhkeldav; saksik v linnalik, kerglane inimene'
On arvatud, et tuletis isikunimest Ants, (alam)saksa Hans, sagedast mehenime on kasutatud kui sõna saks sünonüümi. Teisalt on arvatud, et sõna untsakas variant. Eesti keelest võib olla laenatud soome van kirjak antsikas 'peps, toidu suhtes valiv'. Vt ka kentsakas.

heris : herise : herist 'kelm, nurjatu'
◊ õrjetu
● soome herja 'sõimusõna, pilkesõna; nali'
karjala rhvl herja 'kuri [?]'
On arvatud, et skandinaavia laen, ← algskandinaavia *harjō, *herjō, mille vaste on nt vanarootsi häriare 'laimaja', herian 'kurivaim (Odini lisanimi)'. Eesti sõnal on tuletusliide -is. Tuletises õrjetu on tüves vokaal muutunud. Sõna on kasutatud ka koeranimena.

iiveldama : iiveldada : iiveldan 'paha v läilat tunnet, oksendamistungi tekitama'; mrd 'leemendama, läikima'
? ← saksa übel 'paha, halb, ebameeldiv; vastik, jälk'
On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas iibama. Veel on arvatud, et läänemeresoome tüvi, mille vasted on soome hiveltyä 'nõrgeneda, kiduda, valulikuks muutuda', Aunuse karjala hiveľdüö 'nihestada', lüüdi hiveüdüdä 'nihestada' ja vepsa hiveľ- liitsõnas hiveľhein 'nihestuse raviks kasutatud taim'.

kuluma : kuluda : kulun 'pideva kasutamise, hõõrdumise vms tõttu järjest väiksemaks, õhemaks v kehvemaks muutuma; ära kasutatud saama; mööduma'
● liivi ku’llõ 'kuluda'
vadja kulua 'kuluda'
soome kulua 'kuluda'
isuri kulluua 'kuluda'
Aunuse karjala kuluo 'kuluda'
lüüdi kuluda 'kuluda'
vepsa kuluda 'kuluda'
saami gollat 'kuluda'
handi χŏla- 'otsa saama; lühemaks muutuma, kahanema; kuluma'
mansi χoli- 'kuluma; lõppema, läbi saama'
? ungari hull 'kukkuma'
Vt ka kuletuma.

liht : lihi : lihti 'kleepuv vedelik lõimelõngade immutamiseks'
← saksa Schlichte 'kudumisel lõimelõngade silumiseks kasutatud mass'

liikva : liikva : liikvat 'eeterpiiritus'
○ liikver
Tõenäoliselt on laenuallikas eeterpiirituse ladinakeelse nimetuse liquor anodynus lühendatud variant Liquor, mida on arvatavasti kasutatud (balti)saksa keeles (ladina liquor 'vedel olek; vedelik, eriti vesi'). Eesti vanemast murdekeelest on kirja pandud ka variandid liikvaater, liikvasser, nii võib oletada, et nende laenuallikad on olnud nt alamsaksa *līkwater ja (balti)saksa *Likwasser ( alamsaksa water 'vesi', saksa Wasser 'vesi'). Variant liikva võib osutada ka rahvaetümoloogilisele seostamisele liikuma tüvega. Eesti keelest on laenatud eestirootsi līkva-äle, līkväre-äle 'rohi erinevate sisehaiguste vastu'; līkvärt 'Hoffmanni tilgad' (← murdevariandid liikvar, liikvari-eli).

lodi : lodja : lotja 'pukseeritav v iseliikuv tekita (puit)praam kaupade veoks siseveekogudel; Peipsil ja Emajõel kasutatud lühikese laia kerega ning kinnise tekiga laev'
← vanavene lodĭja 'praam, paat'
● vadja loďďa 'paat, lootsik; lodi [?]'
soome lotja 'lodi, praam'
karjala lotja 'lodi, praam'
vepsa lodj 'lodi, praam'
Eesti keelest on laenatud liivi loḑā 'väike madal paat' ja eestirootsi lådi, låde 'lamedapõhjaline paat'.

lämb : lämmu : lämbu 'hingamist takistav, rõhuvana tunduv soojus'
◊ lämmastik, lämmi
● liivi lem 'soe'
vadja lämmii 'soe, kuum'
soome lämmin 'soe; lämbe'
isuri lämmää 'soojus; soe'
Aunuse karjala ľämmü 'soojus; soe'
lüüdi lämm 'soe'
vepsa ľäḿ 'soe; soojus'
ersa ľembe 'soe; soojus'
mokša ľämbä 'soe; soojus'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Kirjakeelseteski tekstides kasutatud murdesõna lämmi on nõrgaastmeline tuletis, vrd nt vadja ja soome vasteid.

määr-3 liitsõnas määrkass 'pärdik; kasimatu laps'
← alamsaksa merkatte 'pärdik, pikasabaline ahv'
← saksa Meerkatze 'pärdik, merikass'
Alamsaksa ja saksa allikas on liitsõna: mer, Meer 'meri' + katte, Katze 'kass'. Laenamisel on liitsõna teine osis tõlgitud. Murretes on kasutatud ka tõlkimata varianti määrkatt 'määrkass' ja vanemas keeles tõlkelaenu merikass '(rohe)pärdik'. Laenatud võib olla ka alamsaksa ja saksa sõnade rootsi vaste, marakratt.

orav : orava : oravat 'Euraasia metsades puudel elutsev pika koheva sabaga väike näriline (Sciurus vulgaris)'
● liivi vȯrābõz 'orav'
vadja õrava 'orav'
soome orava 'orav'
isuri orraava 'orav'
Aunuse karjala orau 'orav'
lüüdi orau 'orav'
vepsa orau 'orav'
saami oar'ri 'orav; kopikas'
ersa ur 'orav; kopikas'
mokša ur 'orav'
mari ur 'orav; raha, kopikas'
komi ur 'orav; kopikas'
Läänemeresoome-permi tüvi. Raha tähendus sugulaskeeltes viitab sellele, et oravanahku on kasutatud maksevahendina.

pagu1 : pao : pagu (põhisõnana mitmesuguste mineraalide vananenud nimetustes)
Kasutatud liitsõnades, nt põldpagu, raskpagu, sulapagu. On arvatud, et võib olla tuletis sõnast pagisema mineraalide pragunemisel tekkiva pragina järgi. Teisalt võiks olla sama tüvi mis murdesõnas pagu 'pragu, lõhe', mille vasted on liivi pa'g 'pragu', soome pako 'pragu, lõhe, rebend, mõra' ja võib-olla ka karjala pako liitsõnas silmäpako 'võrgu viga, rebend'.

palakas : palaka : palakat mrd 'voodilina'; 'halva ilmaga või sõitudel kasutatud kahelaidne linane v takune naiste ülerõivas'
◊ palla-
← läti palags 'voodilina'
Õlgadel kandmiseks mõeldud palakas oli enamasti kahelaidsest, pallapool ühelaidsest riidetükist.

pati- liitsõnas patisaks 'suvitaja, supelsaks'
← saksa Bad 'kümblus, suplus; kuurort', Badegast 'supelvõõras'
Saksa liitsõnast on laenatud esiosa ja lisatud saks. On kasutatud ka tõlgitud esiosaga liitsõna supelsaks ja tõlkelaenu supelvõõras ( saksa Gast 'külaline; puhkaja').

pistrik : pistriku : pistrikku '(linnujahil kasutatud) röövlind (Falco)'
Tundmatu päritoluga tüvi.

plaan-2 liitsõnas plaanvanker 'suur, hrl kahe hobuse veetav veovanker'
○ laam-, laan-
← saksa Planwagen 'plaanvanker, presendiga kaetud vanker'
Saksa allikas on liitsõna: Plane 'veekindel purjeriie, present' + Wagen 'vanker'. Laenamisel on liitsõna teine osis tõlgitud, murretes on kasutatud ka ainult esimese osisega vorme, nt plaan, plaanik 'plaanvanker'.

pookima2 : pookida : poogin van 'köitma'
Tõenäoliselt alamsaksa keelest või baltisaksa murdest laenatud tüvi. Laenuallikaks võiks olla alamsaksa bōk 'raamat', sel juhul oleks tegusõna moodustatud eesti keeles. Tüvi bōk on laenatud nt vanemas keeles kasutatud liitsõnas pookpender, pookpinder 'raamatuköitja' ( alamsaksa binden 'köitma').

rool : rooli : rooli 'sõidukile, liikurmasinale v laevale soovitud liikumissuuna andmise seade'
← eestirootsi ról, rω̄l 'rool (laeval)'
← soomerootsi rω̄l, rou^l 'rool (laeval)'
Tõenäoliselt on sõna mõnda murrakusse laenatud eestirootsi, mõnda soomerootsi murretest. Alguses vaid merenduses kasutatud sõna tähendus on tehnika arenedes laienenud, hakates märkima liikumissuuna andmise seadet ka sõidukitel ja liikurmasinatel.

setu1 : setu : setut 'eestlaste etnograafiline rühm Setumaal'
Tõenäoliselt tuletatud asesõnatüvest see. Setude kasutatud asesõnavariandid seo, setä tundusid naabritele ilmselt veidrad ja said setude nimetuse aluseks. Vt ka setukas.

siirdama : siirata : siirdan 'elundit v kudet ümber istutama, transplanteerima'
Tehistüvi, koondunud liittegusõnast siirdistutama, siirma ja istuma. Kasutatud ka üldisemas tähenduses.

tapper : tapri : taprit 'jalaväe lähivõitluses kasutatud löögirelv, sõjakirves; väike kirves'
← vanavene topórŭ 'kirves'
● vadja tappora 'tapper, sõjakirves'
soome tappara 'tapper, sõjakirves'
karjala tappara 'kirves'

tonn : tonni : tonni 'massiühik, 1000 kg'; mrd 'tünn'
← alamsaksa tonne 'tünn'
← saksa Tonne 'tünn; tonn; poi'
Meile alamsaksa või saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt keldi keeltest, vrd kesk-iiri tonn 'nahk'; vedelike säilitamiseks on kasutatud nahast mahuteid. Tähendusnihe 'suur anum, tünn' > 'massiühik' on toimunud mõnes vahenduskeeles. Alamsaksa keelest on laenatud ka sama tüve teine variant, tünn. Eesti kirjakeeles on erinevad tüvevariandid tähenduslikult eristunud. Laenatud on ka sama tüve (vana)rootsi vaste, tünder.

tuksis 'korrast ära, rikkis, kõlbmatuks muudetud; raisates kulutatud; lörris, luhtaläinud'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

õis1 : õie : õit 'katteseemnetaime erksavärviline sugulise paljunemise organ'
◊ õile, õilis, õitsema
← balti
leedu žiedas 'õis'; žiedėti 'õitsema; hallitama'
läti zieds 'õis'; ziedēt 'õitsema; hallitama'
● liivi ēdrikšõ 'õitseda'; ēdrõm 'õis'
vadja eďďittsää 'õitseda (peamiselt rukki kohta)'; eďďõlmo 'õietolm'
soome van heitiä 'õitseda (teravilja kohta)'; hedelmä 'vili; puuvili'
vepsa heiditä 'õitseda (lina ja teravilja kohta)'
õitsema on tuletis, < *heiδ-itse- ja samuti õile, tõenäoliselt ‹ *heiδ-elmä. õilis (tuletis sõnast õile) võeti kirjakeeles keeleuuenduse ajal kasutusele uues tähenduses, sest selle vastena oli eesti rahvalaulu saksakeelses tõlkes ekslikult kasutatud sõna edel 'üllas, õilis'. Vt ka heie, äitse ja äiakas.